suutis seda teha kuus korda j'rjest. Ta hakkas oma keha ?le lausa uhkust tundma ja lootust hellitama, et ka tema n'gu muutub uuesti normaalseks. Ainult siis, kui ta juhtus puudutama oma paljast pealage, meenus talle armiline, laastatud n'gu, mis talle peeglist vastu oli vaadanud. Ka tema m'istus elavnes. Ta istus narile, selg vastu seina ja tahvel p'lvedel, ja asus end sihikindlalt ?mber kasvatama. Ta oli alla andnud, see oli selge. Tegelikult, nagu ta n??d aru sai, oli ta valmis olnud alla andma ammu enne seda, kui ta niisugusele otsusele oli j'udnud. Ta oli m'istnud juba sellest hetkest peale, kui ta Armastusministeeriumi sattus, - jah, isegi juba siis, kui nad Juliaga seal abitult seisid, samal ajal kui metalne h''l teleekraanist neid k'sutas - , kui kergemeelne ja pinnapealne oli katse Partei v'imule vastu hakata. Ta teadis n??d, et seitse aastat oli M'ttepolitsei hoidnud teda nagu putukat luubi all. Ei olnud ?htegi liigutust, ?htegi v'lja'eldud s'na, mida nad ei oleks m'rganud, ?htegi m'ttek'iku, mille j'lile nad ei oleks saanud. Isegi valkjad tolmuk?bemed tema p'evikukaanel olid nad hoolikalt tagasi pannud. Talle m'ngiti ette magnetofonilinte ja n'idati fotosid. M'nel pildil nad olid Juliaga kahekesi. Jah, isegi... Ta ei suutnud enam Partei vastu v'idelda. Pealegi oli Parteil 'igus. See pidi nii olema: kuidas saab surematu kollektiivne aju eksida? Mis v'lise m''dupuuga saab selle otsustusi kontrollida? Terve m'istus on statistiline. Tuleb lihtsalt 'ppida m'tlema nii nagu nemad. Ainult - -! J'me pliiatsijupp ei tahtnud kuidagi s'rmede vahel p?sida. Ta hakkas kirja panema m'tteid, mis talle p'he tulid. Ta kirjutas k'igepealt suurte kohmakate t'htedega: VABADUS ON ORJUS Ja siis ta kirjutas peaaegu peatumata selle alla: KAKS PLUSS KAKS ON VIIS Aga siis tuli mingi t'rge. Ta m'te nagu kohkus millegi eest tagasi ja ta ei suutnud keskenduda. Ta teadis, et ta teab, mis j'rgneb, aga sel hetkel ta ei suutnud seda meenutada. Ja kui see talle l'puks meenus, siis vaid teadliku arutluse tulemusena, mitte iseenesest. Ta kirjutas: JUMAL ON VO^IM Ta oli k'igega n'us. Minevikku sai muuta. Minevikku alati s'dinud Ida-Aasiaga. Jones, Aaronson ja Rutherford olid s??di kuritegudes, milles neid s??distati. Ta ei olnud iial n'inud fotot, mis neile esitatud s??distused ?mber l?kkas. Seda polnud iial olemas olnud, ta oli selle v'lja m'elnud. Ta m'letas, et ta oli m'letanud vastandlikke asju, aga need olid valed m'lestused, enesepettuse saadused. Kui lihtne see k'ik oli! Tarvitses ainult alistuda, ja k'ik muu tuli iseenesest. See oli, nagu ujuksid sa vastuvoolu, mis t'ukab sind tagasi, kui k'vasti sa ka ei pingutaks, ja otsustaksid siis 'kitselt ?mber p''rata ja vooluga kaasa minna, sellele vastu panemata. Midagi pole muutunud, peale sinu enda hoiaku; juhtus lihtsalt see, mis oli ette m''ratud. Ta ei teadnudki enam, miks ta oli ?ldse m'ssanud. K'ik oli ju lihtne, v'lja arvatud - -! K'ik v'ib 'ige olla. Niinimetatud loodusseadused on nonsenss. Gravitatsiooniseadus on nonsenss. ßKui ma tahaksin,? oli O'Brien 'elnud, ßsiis ma v'iksin seebimullina 'hku t'usta.? Winston arendas seda m'tet edasi. ßKui tema m'tleb, et ta t'useb 'hku, ja kui mina samal ajal m'tlen, et ma n'en teda seda tegemas, siis see toimubki.? ?kitselt, nagu ilmub veepinnale mingi p'hjavajunud vraki j''nus, tuli talle p'he m'te: ßTegelikult seda ei juhtu. Me kujutame seda ette. See on hallutsinatsioon.? Aga ta surus selle m'tte otsekohe maha. See oli ilmne eksiarvamus. See eeldas, et kusagil inimesest v'ljaspool on olemas ßreaalne? maailm, kus toimuvad ßreaalsed? s?ndmused. Aga kuidas saab niisugune maailm olemas olla? Mida me ?ldse millestki teame, peale selle, mis on meie teadvuses? K'ik toimuv toimub meie teadvuses. See, mis toimub k'igi teadvuses, toimub t'epoolest. Talle ei valmistanud mingit raskust seda eksiarvamust k'rvale heita ja tal ei olnud mingit ohtu selle ohvriks langeda. Aga samal ajal ta m'istis, et seda ei oleks tohtinud ?ldse juhtuda. Teadvus peab moodustama pimet'hni, niipea kui m'ni ohtlik m'te tekib. See protsess peab olema automaatne, instinktiivne. Uuskeeles nimetati seda roimstopp. Ta asus hoolega roimstoppi harjutama. Ta esitas endale teese, nagu ßPartei ?tleb, et maa on lame? v'i ßPartei ?tleb, et j'' on raskem kui vesi?, ja treenis end mitte n'gema v'i mitte m'istma argumente, mis neile vastu r''kisid. See ei olnud kerge. See n'udis suurt m'tlemis- ja improviseerimisv'imet. Matemaatilised probleemid, mis kerkisid n'iteks seoses v'itega ßkaks pluss kaks on viis?, k'isid tal ?le m'istuse. See n'udis ka t'elist ajude g?mnastikat, oskust kasutada ?hel hetkel k'ige paremat loogikat ja j'tta j'rgmisel hetkel kahe silma vahele k'ige j'medamad loogikavead. Rumalust oli niisama palju vaja nagu arukust ja seda oli niisama raske omandada. Ja kogu aeg kummitas kusagil ta ajusopis k?simus, millal nad ta maha lasevad. ßK'ik s'ltub teist endast,? oli O'Brien 'elnud; aga Winston teadis, et ei ole ?htegi teadlikku sammu, millega ta saaks seda l'hemale tuua. See v'is juhtuda k?mne minuti v'i k?mne aasta p'rast. Nad v'isid teda aastaid ?ksikkongis hoida, nad v'isid teda sunnit''laagrisse saata ja nad v'isid teda m'neks ajaks vabadusse lasta, nagu nad vahel tegid. Oli t'iesti v'imalik, et enne kui ta maha lastakse, m'ngitakse uuesti otsast l'puni tema arreteerimise ja ?lekuulamise lugu. Ainult ?ks asi oli kindel: surm ei tule kunagi oodatud hetkel. Tavaks oli - tavaks, millest ei r''gitud: kuidagi sa teadsid seda, kuigi sa ei olnud kuulnud sellest r''gitavat, - et nad lasevad su maha selja tagant: alati kuklasse, ette hoiatamata, siis kui sa l'hed m''da koridori ?hest kongist teise. ?hel p'eval - kuigi ß?hel p'eval? ei ole 'ige 'elda; niisama t'en'oliselt v'is see ka s?da'' olla, - ?kskord ta vajus imelisse, 'ndsalikku unelusse. Ta l'ks m''da koridori, oodates kuuli. Ta teadis, et j'rgmisel hetkel see peab tulema. K'ik oli lahenenud, lepitatud. Ei olnud enam kahtlusi, v'itlusi, valu ja hirmu. Ta keha oli terve ja tugev. Ta astus kergel sammul, tundes liikumisest r''mu, nagu jalutaks ta p'ikesepaistel. Ta ei olnudki enam Armastusministeeriumi kitsastes valgetes koridorides, ta oli tohutus p'ikesepaistelises k'igus, mis oli kilomeetri laiune ja mida m''da ta k'ndis nagu narkootikumiuimas. Ta oli Kuldsel Maal, ja astus m''da jalgrada ?le vana, j'nestest paljakss''dud karjamaa. Ta tundis madalat vetruvat muru jalge all ja sooja p'iksepaistet oma n'ol. Aasa serval olid jalakad, mis voogasid 'rnalt, ja kusagil taamal oli oja, kus ujusid teivid varjulistes v'rendikes kaldapajude all. ?kitselt 'rkas ta kohutava ehmatusega. Tal voolas higi m''da selgroogu. Ta oli kuulnud end valjusti kisendamas: ßJulia! Julia! Julia, mu arm! Julia!? Hetkeks oli talle viirastunud, et Julia on sealsamas l'hedal. Tal oli tunne, et Julia ei ole mitte lihtsalt tema juures, vaid on tema sees. Nagu oleks ta sulanud tema naha kudedesse. Sel hetkel armastas ta teda palju rohkem kui koos ja vabaduses olles. ?htlasi teadis ta, et Julia on kuskil veel elus ja vajab tema abi. Ta heitis uuesti pikali ja p??dis end koguda. Mida ta oli teinud? Mitu aastat ta oli selle n'rkusehetkega oma vangistusele lisanud? Kohe-kohe ta kuuleb koridoris samme. Nad ei saa j'tta niisugust purset karistamata. Nad teavad n??d, kui nad seda varem ei teadnud, et ta ei pea kokkuleppest kinni. Ta kuuletub Parteile, aga ta vihkab Parteid ikka veel. Enne ta oli varjanud oma ketserlikku teadvust v'lise konformismi taha. N??d ta oli taganenud veel ?he sammu: ta oli oma teadvuses alistunud, aga ta oli lootnud, et ta saab j''da oma hinges puutumata. Ta teadis, et ta on v''ral teel, aga ta eelistas olla v''ral teel. Ja nad saavad sellest aru - O'Brien saab sellest aru. Selle ainsa rumala karjega oli ta k'ik ?les tunnistanud. Tal tuleb k'ike otsast alustada. See v'ib v'tta aastaid. Ta libistas k'ega ?len'o, p??des oma uue v'limusega harjuda. P'skedes olid s?gavad vaod, p'senukid olid teravad, nina oli l'mmis. Pealegi oli ta p'rast seda, kui ta end viimati peeglis n'gi, t'iesti uued kunsthambad saanud. Ei ole kerge l'bitungimatut ilmet s'ilitada, kui sa ei tea, kuidas su n'gu v'lja n'eb. Ja ega ainult n'ojoonte valitsemisest ei piisa. Esmakordselt taipas ta, et kui sa tahad midagi salajas hoida, siis sa pead seda ka iseenda eest varjama. Sa pead kogu aeg teadma, et see on olemas, aga kuni seda vaja ei ole, ei tohi sa lasta seda mingil kujul teadvusse t'usta, nii et sellele v'iks nime anda. N??dsest peale ei pea ta mitte ainult 'igesti m'tlema; ta peab ka 'igesti tundma ja 'igesti und n'gema. Ja ta peab kogu oma vihkamist endas lugu taga hoidma nagu mingit moodustist, mis on k?ll osa temast endast, aga ei ole seotud k'ige muuga, otsekui mingi m'dap'is. ?hel p'eval nad otsustavad ta maha lasta. V'imatu on 'elda, millal see juhtub, aga m'ni sekund ette peaks seda v'imalik olema aimata. Lastakse alati selja tagant, kui sa l'hed m''da koridori. K?mnest sekundist piisab. Selle ajaga p''rdub tema sisemaailm puhupidi. Ja siis 'kki, - ilma et ta s'nagi lausuks, ilma et ta samm aeglustuks, ilma et ?kski joon ta n'os muutuks, - siis 'kki langeb mask ta n'olt, ja pauh! prahvatab valla ta vihkamine. Vihkamine t'idab teda nagu tohutu m'irgav leek. Ja peaaegu samal hetkel pauh! tuleb kuul, liiga vara, v'i liiga hilja. Nad lasevad ta aju sodiks, enne kui nad on saanud selle 'igeks p''rata. Ketserlik m'te j''b karistamata, kahetsemata, neile igaveseks k'tte saamata. Nad lasevad oma t'iusliku s?steemi auklikuks. Surra neid vihates - see ongi vabadus. Ta sulges silmad. See ?lesanne oli raskem kui vaimse distsipliini omaksv'tmine. See n'udis enesealandust, enesesandistamist. Tal tuli k'ige ilgema k'ntsa sees p?herdada. Mis on maailmas k'ige kohutavam, k'ige vastikum? Ta m'tles Suurele Vennale. Ja tema vaimusilma ette ilmus nagu iseenesest tohutu suur n'gu (kuna ta oli seda pidevalt plakatitel n'inud, kujutles ta seda alati meetrilaiusena), raskete mustade vuntsidega ja silmadega, mis sind igale poole saadavad. Missugused olid tema t'elised tunded Suure Venna vastu? Koridorist kostsid rasked sammud. Rauduks paiskus kilatades valla. Kongi astus O'Brien. Tema selja taga olid vahakarva n'oga ohvitser ja mustas mundris valvurid. ßT'uske ?les!? ?tles O'Brien. ßTulge siia!? Winston j'i O'Brieni ette seisma. O'Brien v'ttis tal tugevasti 'lgadest kinni ja vaatas teda ?ksisilmi. ßTe m'tlesite mind petta,? ?tles ta. ßSee oli teist rumal. Seiske sirgelt! Vaadake mulle otsa!? Ta vaikis hetke ja j'tkas siis leebemal toonil: ßTe teete edusamme. Intellektuaalselt ei ole teil enam vigagi. Aga emotsionaalselt ei ole te edasi arenenud. Telge mulle, Winston, - aga pidage meeles: valetada ei tohi, te teate, et ma n'en k'ik valed l'bi, - 'elge mulle, missugused on teie t'elised tunded Suure Venna vastu?? ßMa vihkan teda.? ßTe vihkate teda. H'sti. Siis on teil tulnud aeg teha viimane samm. Te peate Suurt Venda armastama. Temale kuuletumisest ?ksi ei piisa: te peate teda armastama.? Ta l?kkas Winstoni kergelt valvurite poole. ßTuba ?ks null ?ks,? ?tles ta. 5 K'igis oma vangisoleku j'rkudes oli ta teadnud v'i arvanud, et ta teab, kus kohas ta selles tohutu suures akendeta hoones parajasti on. V'ib olla, et 'hur'hus oli v'ikesi erinevusi. Need kongid, kus valvurid teda peksid, olid allpool maapinda. See tuba, kus O'Brien teda ?le kuulas, oli k'rgel ?leval, katuse all. Ja see koht, kus ta praegu oli oli hulk meetreid maa all, nii s?gaval kui v'hegi v'imalik. See oli suurem kui enamik konge, kus ta oli olnud. Aga ta ei m'rganudki peaaegu oma ?mbrust. Ta m'rkas ainult, et otse tema ees on kaks v'ikest lauda, m'lemad kaetud rohelise kaleviga. ?ks neist oli k'igest meetri v'i kahe kaugusel temast, teine oli kaugemal, ukse juures. Ta oli istukil tooli k?lge seotud, nii tugevasti, et ta ei saanud midagi liigutada, isegi mitte pead. Ta kukal oli surutud mingisse polsterdatud 'narusse, mis sundis teda otse enda ette vaatama. Natuke aega oli ta ?ksi, siis avanes uks ja sisse astus O'Brien. ßTe k?sisite minult kunagi,? ?tles O'Brien, ßmis on toas ?ks null ?ks. Ma ?tlesin teile, et te teate seda isegi. K'ik teavad seda. See, mis on toas ?ks null ?ks, on k'ige kohutavam asi maailmas.? Uks avanes taas. Sisse astus valvur, k'es mingi traadist puur v'i korv. Ta pani selle kaugemal olevale lauale. O'Brieni asendi t'ttu ei n'inud Winston, mis asi see on. ßK'ige kohutavam asi maailmas,? ?tles O'Brien, ßerineb indiviiditi. See v'ib olla elusalt matmine, v'i tulesurm, v'i uppumine, v'i teibasse ajamine, v'i veel viisk?mmend muud surma. On juhtumeid, kus see on m'ni t'iesti tavaline asi, isegi mitte tappev.? Ta nihkus veidi k'rvale, nii et Winston v'is paremini n'ha laual olevat asja. See oli traatpuur, millel oli peal kandmiseks sang. Selle ?hte otsa oli kinnitatud midagi, mis n'gi v'lja nagu vehklemismask, ''nsus v'ljapoole. Ja kuigi see puur oli kolme v'i nelja meetri kaugusel, n'gi Winston, et see on pikuti pooleks jagatud ja et selle m'lemas pooles on mingi loom. Need olid rotid! ßTeie puhul,? ?tles O'Brien, ßon k'ige kohutavam asi maailmas n'iteks rotid.? Mingi v'patamapanev eelaimus, hirm millegi ees, millest ta ei teadnud kindlalt, mis see on, oli haaranud Winstoni niipea, kui ta oli heitnud esimese pilgu puurile. Aga n??d 'kki j'udis tema teadvusse selle maskitaolise moodustise otstarve. Ta sisikond hakkas vabisema. ßTe ei v'i seda teha!? karjus ta peene katkeva h''lega. ßTe ei tohi, te ei tohi! See on v'imatu!? ßKas te m'letate seda paanilist hirmu,? ?tles O'Brien, ßmis teid unen'gudes j'litas? Teie ees oli pimeduse sein ja teil oli k'rvus kohutav ulgumine. Teispool seina oli midagi 'udset. Te teadsite, et te teate, mis seal on, aga te ei julgenud seda endale tunnistada. Need olid rotid, mis olid teispool seina.? ßO'Brien!? ?tles Winston, p??des oma h''lt valitseda. ßTe teate, et seda pole vaja. Telge, mida te minult tahate?? O'Brien p'ikles vastusest k'rvale. Ta hakkas r''kima koolmeistritooniga, mida ta aeg-ajalt kasutas. Ta vaatas m'tlikult kuhugi kaugusse, nagu esineks ta mingile kuulajaskonnale kuskil Winstoni selja taga. ßValust ?ksi,? ?tles ta, ßei piisa alati. Esineb juhtumeid, kus inimolend kannatab valu v'lja, isegi kui see l'peb surmaga. Aga iga?he jaoks on midagi talumatut, - midagi tema jaoks m'eldamatut. Julgus v'i argus siia ei puutu. Kui sa kukud k'rgelt, siis ei ole argp?kslik haarata k'iest. Kui sa oled s?gavast veest pinnale t'usnud, siis ei ole argp?kslik t'mmata kopsud 'hku t'is. See on lihtsalt instinkt, mida ei saa alla suruda. Rottidega on sama lugu. Teie jaoks on nad talumatud. Nad on survevahend, millele te ei suuda vastu panna, isegi kui te tahaksite. Ja te teete seda, mida teilt n'utakse.? ßAga mis see on, mis see on? Kuidas ma saan seda teha, kui ma ei tea, mis see on?? O'Brien t'stis puuri ?les ja t'i selle l'hemal olevale lauale. Ta asetas selle ettevaatlikult kalevile. Winston kuulis verd k'rvus laulmas. Tal oli tunne, et ta istub ihu?ksi. Ta oli nagu keset suurt t?hja lagendikku, p'ikesepaistest ?leujutatud tasast k'rbe, kus k'ik h''led j'usid temani nagu ''retust kaugusest. Ometi oli puur rottidega vaevalt kahe meetri kaugusel. Need olid suured rotid. Nad oli selles eas, kus nende koon muutub t'mbiks ja metsikuks ja karv hallist pruuniks. ßRott,? ?tles O'Brien, ikka esinedes oma kujuteldavale kuulajaskonnale, ßehkki ta on n'riline, on lihas''ja. Te teate seda. Ja te olete kuulnud, mis toimub selle linna vaestekvartalites. M'nedes kohtades ei julge emad imikuid omapead j'tta, viieks minutikski mitte. Rotid tungivad neile tingimata kallale. M'ne hetkega teevad nad puhata t'', nii et lapsest on j'rel ainult kondid. Samuti r?ndavad nad haigeid ja surijaid. Nad ilmutavad h'mmastavat intelligentsi, taibates otsekohe, kui inimolend on kaitsetu.? Puurist kostis metsikuid kiunatusi. Need j'udsid Winstoni k'rvu nagu eemalt kaugelt. Rotid oli rahutuks muutunud ja ?ritasid teineteisele l'bi puurivarbade kallale karata. Winston kuulis ka iseenda meeleheitlikku 'gamist. Ja seegi h''l n'is tulevat kuskilt v'ljastpoolt teda. O'Brien t'stis puuri ?les ja vajutas eejuures kuhugi. Kostis terav kl'psatus. Winston tegi meeleheitliku katse end tooli k?ljest lahti rebida. See oli lootusetu; ta ei saanud liigutada ?htegi kehaosa, isegi mitte pead. O'Brien k??nitas puuri l'hemale. N??d oli see Winstoni n'ost v'hem kui meetri kaugusel. ßMa vajutasin esimesele hoovale,? ?tles O'Brien. ßTa k'sitate ju selle puuri konstruktsiooni. See mask sobib t'pselt teile p'he, j'tmata ?htegi pilu. Kui ma vajutan sellele teisele hoovale, t'useb puuriuks ?les. Ja need n'ljased elajad lendavad v'lja nagu kuul. Olete te kunagi n'inud l'bi 'hu s''stvat rotti? Nad s''stavad teile n'kku ja puurivad end sellesse. M'nikord nad r?ndavad k'igepealt silmi. Teinekord n'rivad nad end l'bi p'skede ja hakkavad keelt 'gima.? Puur tuli l'hemale; see oli peaaegu vastu n'gu. Winston kuulis kimedaid, l'bil'ikavaid kiljatusi, mis kostsid nagu 'hust tema pea kohal. Aga ta v'itles raevukalt paanikaga. M'telda, m'telda, isegi kui on j''nud veel ainult sekundi murdosa, - m'telda: see oli tema ainus lootus. ?kitselt l'i talle ninna nende elajate j'lk l'pane hais. Teda vapustas 'ge iiveldushoog ja ta kaotas peaaegu teadvuse. Silme ees l'ks mustaks. Hetkeks muutus ta ise hullunud, kriiskavaks loomaks. Aga ta t'usis pimedusest pinnale, klammerdudes ?he m'tte k?lge. Tal oli ainult ?ks, ?ksainus v'imalus end p''sta. Ta pidi saama ?he teise inimolendi, ?he teise inimolendi keha enda ja rottide vahel. S''rjas mask oli n??d k?llalt l'hedal, et 'ra varjata k'ik muu tema pilgu eest. Traatuks oli paari vaksa kaugusel tema n'ost. Rotid teadsid, mis on tulemas. ?ks neist h?ples ?les-alla, teine, vana hatune kanalisatsioonirott, toetus roosade k'ppadega vastu v'ret ja vedas 'revalt ninaga 'hku. Winston n'gi ta vurrusid ja kollakaid hambaid. Teda haaras taas must paanika. Ta oli pime, abitu ja arutu. ßSee oli tavaline karistus Hiina keisririigis,? ?tles O'Brien oma 'petlikul toonil. Mask l'henes Winstoni n'ole. Traat riivas p'ske. Ja siis - ei see ei olnud p''semine, ainult lootus, n'rk lootusekiir. Liiga hilja, v'ib-olla liiga hilja. Aga ta oli 'kitselt aru saanud, et kogu maailmas on ?ksainus inimene, kellele ta v'iks oma karistuse ?le kanda, ?ksainus keha, mille ta v'iks suruda enda ja rottide vahele. Ja ta kisendas p''raselt, ikka ja j'lle: ßTehke seda Juliaga! Tehke seda Juliaga! Mitte minuga! Juliaga! Mul on ?ksk'ik, mis te temaga teete! Kiskuge ta n'gu l'hki, n'rige ta luudeni paljaks! Mitte minuga! Juliaga! Mitte minuga!? Ta langes tagurpidi p'hjatusse s?gavusse, eemale rottidest. Ta oli ikka veel tooli k?lge seotud, aga ta oli langenud l'bi p'randa, l'bi majaseinte, l'bi maapinna, l'bi ookeanide, l'bi atmosf''ri maailmaruumi, t'htedevahelisse s?gavikku - ikka kaugemale, eemale, eemale, eemale. Ta oli valgusaastate kaugusel, aga O'Brien seisis ikka veel tema k'rval. Ja ta tundis p'skedel ikka veel traadi k?lma puudutust. Aga l'bi pimeduse, mis teda ?mbritses, kuulis ta taas metalset kl'psatust, ja ta teadis, et puuriuks oli kl'psatanud kinni, ja mitte lahti. 6 ßKastan? oli peaaegu t?hi. Kollane p'ikesekiir langes poolviltu l'bi akna tolmusele lauaplaadile. Oli vaikne p'rastl'unatund, kell v'is olla kolm. Teleekraanist nirises metalset muusikat. Winston istus oma tavalises nurgas, vahtides t?hja klaasi. Aeg-ajalt ta heitis pilgu tohutu suurele n'ole, mis teda vastasseinalt silmitses. SUUR VEND VALVAB SIND - ?tles kiri. Kelner tuli kutsumata ja t'itis ta klaasi ßV'idu? dz^inniga, lisades sellele teisest, tilgutiga pudelist paar piiska. See oli nelgiga maitsestatud sahariin, kohviku spetsialiteet. Winston kuulas teleekraani. Praegu tuli sealt ainult muusikat, aga oli v'imalik, et iga hetk loetakse ette Rahuministeeriumi eriteadaanne. Aafrika rindelt saabuvad teated oli ''rmiselt rahutuks tegevad. Ta oli nende p'rast p'ev l'bi ikka ja j'lle mures olnud. Euraasia armee (Okeaania s'dis Euraasiaga: Okeaania oli alati s'dinud Euraasiaga) liikus kohutava kiirusega l'unasse. Keskp'evane teadaanne ei olnud t'pset kohta nimetanud, aga oli t'en'oline, et lahingud k'ivad juba Kongo j'e suudmes. Brazzaville ja Leopoldville olid ohus. Polnud vaja kaardile vaadatagi, et taibata, mida see t'hendab. Jutt polnud enam Kesk-Aafrika kaotamisest; esmakordselt kogu selle s'ja jooksul oli ohtu sattunud Okeaania enda territoorium. Temas l'i l'kkele ja kustus siis j'lle 'ge tundepuhang, mitte just hirm, aga mingi ebam''rane 'revus. Ta lakkas s'jale m'tlemast. Uuemal ajal ta ei suutnud millelegi keskenduda rohkem kui ainult m'neks minutiks. Ta v'ttis oma klaasi ja t?hjendas selle ?he s''muga. Nagu alati, pani dz^inn teda v'bisema ja ajas isegi kergelt iiveldama. See oli jube kraam. Nelk ja sahariin, m'lemad omal l''gel kombel k?llalt vastikud, ei suutnud varjata l'ilat 'list l'hna; ja k'ige hullem oli see, et dz^innil'hn, mis saatis teda ''l kui p'eval, segunes tema teadvuses lahutamatult nende - l'hnaga. Ta ei nimetanud neid iial nimepidi, isegi m'ttes mitte, ja ei lasknud neid, niipalju kui see v'imalik oli, iial oma vaimusilma ette t'usta. Nad olid midagi poolteadvuslikku, mis rippus tema n'o ees, l'hn, mis p?sis ta s''rmetes. Dz^inn ajas teda r'hatama ja ta muigutas punaseid huuli. Ta oli juurde v'tnud, p'rast seda kui nad olid ta vabaks lasknud, ja oli tagasi saanud oma endise jume, - jah, isegi rohkem kui tagasi saanud. Ta n'ojooned olid j'menenud, nahk oli ninal ja p'senukkidel karedalt punane ja isegi paljas pealagi oli liiga tumeroosa. Kelner t'i talle, j'lle palumata, malelaua ja v'rske ßTimesi?, mis oli avatud male?lesande kohalt. Ja siis, n'hes, et Winstoni klaas on t?hi, t'i ta dz^innipudeli ja valas selle t'is. Midagi polnud tarvis tellida. Nad teadsid tema harjumusi. Malelaud ootas teda alati, tema nurgalaud oli alati reserveeritud; isegi kui kohvik oli t'is, oli see laud ainult tema p'ralt, kuna keegi ei soovinud, et teda n'htaks liiga tema l'hedal istumas. Ja ta ei vaevunud iial oma klaase kokku lugema. Aeg-ajalt ulatati talle r'pasel paberilipakal midagi, mis 'eldi olevat arve, aga talle oli j''nud mulje, et nad v'tsid talt alati v'hem. Tegelikult poleks ka sellest midagi olnud, kui see oleks olnud vastupidi. Tal oli n??d alati piisavalt raha. Ja tal oli amet, sinekuur, kus palk oli palju suurem kui vanas kohas. Muusika teleekraanis l'ppes ja hakkas kostma k'net. Winston t'stis pead, et kuulata. Aga sealt ei tulnud rindeteateid. See oli vaid K?lluseministeeriumi l?hiteadaanne. Selgus, et eelmises kvartalis oli X kolmaastakuplaan saapapaelte osas ?letatud 98 protsendiliselt. Ta vaatas male?lesannet ja pani nupud peale. See oli huvitav l'ppm'ng, kahe ratsuga. ßValged alustavad ja v'idavad kahe k'iguga.? Winston vaatas ?les Suure Venna portree poole. Valged v'idavad alati, m'tles ta mingi uduse m?stitsismiga. Alati, ilma erandita, nii see on seatud. Maailma algusest peale pole ?heski male?lesandes iial v'itnud mustad. Kas see ei s?mboliseeri Hea igavest, tingimatut v'itu Kurja ?le? Hiiglasuur n'gu vaatas talle vastu, t'is rahulikku j'udu. Valged v'idavad alati. H''l teleekraanis j'i vait ja j'tkas siis teise, palju t'sisema tooniga: ßT'helepanu! Kell viisteist kolmk?mmend te kuulete t'htsat teadaannet. Kell viisteist kolmk?mmend! ?limalt t'htsad uudised. ?rge j'tke neid kuulamata. Kell viisteist kolmk?mmend!? Ja siis hakkas j'lle kostma tinisevat muusikat. Winstoni s?da v'patas. Need on rindeteated; ta vaist ?tles talle, et tulemas on halvad uudised. Kogu p'eva oli tema teadvuses ikka ja j'lle kihvatanud m'te h'vitavast kaotusest Aafrikas. Ta peaaegu n'gi Euraasia armeed tungimas ?le siiani murdmatu piiri ja valgumas Aafrika l'unatippu nagu sipelgaparv. Kas ei saaks neid kuidagi tiivalt ?mber haarata? Aafrika l''neranniku joon oli tal elavalt silme ees. Ta v'ttis valge ratsu ja t'stis selle malelaua teise serva. Seal on selle 'ige koht. Ja samal ajal, kui ta n'gi musti horde l'unasse tormamas, n'gi ta ?ht teist, salap'rasel kombel koondunud ja 'kki nende tagalasse ilmunud j'udu l'bi l'ikamas nende ?hendusteid nii maa kui mere poole. Ta tundis, et kui ta tahab, on see teine j'ud seal olemas. Aga tarvis oli kiiresti tegutseda. Kui nad saavad kogu Aafrika oma kontrolli alla, kui neil on lennuv'ljad ja allveelaevade baasid Hea Lootuse neemel, siis on Okeaania pooleks l'igatud. Ja see v'ib t'hendada k'ike: kaotust, kokkuvarisemist, maailma ?mberjaotamist, Partei h'vingut! Ta ohkas s?gavalt. Ta hinges valitses erakordne tunnete segadik, - v'i 'ieti see ei olnud segadik, vaid pigem hulk j'rjestikuseid tunnete kihistusi, kus oli v'imatu 'elda, missugune kihistus on p'himine. See spasm m''dus. Ta pani valge ratsu oma kohale tagasi, aga ta ei suutnud veel asuda t'siselt male?lesannet lahendama. Ta m'tted l'ksid j'lle r'ndama. Hajameelselt kritseldas ta tolmusele lauale: 2+2= ßSinu sisse nad ei p''se,? oli Julia 'elnud. Aga tegelikult p''sesid. ßSee, mis teiega siin toimub, j'tab igaveseks oma j'lje,? oli O'Brien 'elnud. Ja see oli 'ige. On asju, teie enda tegusid, millest te ei toibu. Midagi teie hinges on tapetud: v'lja p'letatud, h'vitatud. Ta oli Juliat n'inud; oli isegi temaga r''kinud. See ei olnud ohtlik. Ta teadis, ilma et oleks sellele m'elnud, et tema tegevuse vastu ei tunta enam peaaegu mingit huvi. Nad oleksid v'inud ka uuesti kokku saada, kui neil oleks selleks tahtmist olnud. Tegelikult see oli juhus, et nad kohtusid. See juhtus pargis, ?hel vastikul k?lmal m'rtsip'eval, kui maa oli malmk'va, rohi nagu surnud ja kusagil ei olnud ainsatki punga, v'lja arvatud m'ned krookused, mis olid oma nina maa seest v'lja pistnud, et tuul neid r'siks. Ta kiirustas l'bi pargi, k'ed k?lmast kanged ja silmad vees, kui n'gi 'kki Juliat endast umbes k?mne sammu kaugusel. Ta m'rkas kohe, et Juliaga on toimunud mingi raskesti tabatav muutus. Nad olid teineteisest juba silmagi pilgutamata m''dumas, aga siis ta p''ras ?mber ja j'rgnes Juliale, mitte k?ll kuigi innukalt. Ta teadis, et mingit ohtu ei ole, et keegi ei tunne nende vastu v'himatki huvi. Julia ei 'elnud midagi, keeras vaid p'iki ?le muru, nagu p??des temast lahti saada, aga n'is siis sellega leppivat, et ta k'ib tema kannul. Siis j'udsid nad armetusse raagus p''sastikku, mis ei pakkunud varju ei uudishimulike pilkude ega l'bil'ikava tuule eest. Nad j'id seisma. Oli vastikult k?lm. Tuul vilistas okstes ja sakutas harvu r''mas krookusi. Ta pani Juliale k'e ?mber piha. Seal polnud teleekraane, k?ll aga pidi seal olema peidetud mikrofone; pealegi v'idi neid n'ha. Aga see ei lugenud, miski ei lugenud. Nad oleksid v'inud maha heita ja seda teha, kui nad oleksid tahtnud. Tal tuli kananahk ihule, kui ta sellele m'tles. Julia ei reageerinud tema puudutusele, aga ei p??dnud end ka vabastada. Winston taipas n??d, mis Julias oli muutunud. Julia n'gu oli kahkjam ja ?le ta otsaesise ja oimukoha jooksis pikk arm, mida juuksed osalt varjasid; aga mitte selles polnud asi: tema piht oli muutunud paksemaks ja imelikult j'igaks. Winstonile meenus, kuidas ta ?kskord p'rast rakettm?rsu plahvatust oli aidanud ?ht surnut rusude alt v'lja tuua, ja samav'rd kui selle raskus oli teda h'mmastanud selle j'ikus ja kohmakus, mis tegi teda rohkem kivi kui liha sarnaseks. Julia keha oli samasugune. Ja Winstonil oli tunne, et tema naha kude peab olema muutunud. Ta ei p??dnud Juliat suudelda ja nad ei r''kinud midagi. Kui nad tulid tagasi ?le muru, vaatas Julia talle esimest korda otsa. See oli ainult ?ks p'gus pilk, t'is halvakspanu ja p'lgust. Winston arutas endamisi, kas see p'lgus on seotud ainult minevikuga v'i on see tingitud ka tema pundunud n'ost ja tuule t'ttu vett jooksvatest silmadest. Nad istusid kahele metalltoolile, k'rvuti, aga mitte liiga l'hestikku. Ta n'gi, et Julia tahab midagi ?telda. Julia liigutas m'ne sentimeetri oma rohmakas kingas jalga ja muljus ?he oksarao puruks. Winston m'rkas, et ta jalgki oleks nagu suurem kui enne. ßMa reetsin sind,? ?tles Julia lihtsalt. ßMina reetsin sind,? ?tles Winston. Julia heitis talle veel ?he kiire ja p'lgliku pilgu. ßM'nikord,? ?tles ta, ß'hvardatakse sind millegi niisugusega, mille vastu sa oled v'imetu, millest sa ei suuda isegi m'elda. Ja siis sa ?tled: ß?rge tehke seda minuga, tehke seda kellegi teisega, tehke seda selle-ja-sellega.? Ja p'rast sa v'id muidugi teeselda, et see oli ainult man''ver ja et sa ?tlesid seda vaid selleks, et nad j'taksid j'rele, ja et sa ei m'elnud seda t'siselt. Aga see ei ole 'ige. Sel hetkel, kui see k'ik s?nnib, m'tled sa seda t'siselt. Sa usud, et ei ole teist v'imalust end p''sta, ja sa oled t'iesti valmis end sel kombel p''stma. Sa tahad, et see s?nniks kellegi teisega. Ja sa ei hooli tuhkagi tema kannatustest. Sa m'tled ainult enesele.? ßSa m'tled ainult enesele,? kordas Winston nagu kaja. ßJa p'rast seda ei tunne sa selle inimese vastu enam seda mis enne.? ßJah,? ?tles Winston, ßei tunne.? Paistis, et neil pole enam millestki r''kida. Tuul surus neil 'hukesed tunked tihedalt vastu keha. Varsti muutus piinlikuks seal tummalt istuda; pealegi oli liiga k?lm, et liikumatult paigal p?sida. Julia kohmas midagi metroosse minekust ja t'usis p?sti. ßMe peame uuesti kokku saama,? ?tles Winston. ßJah,? vastas Julia, ßme peame uuesti kokku saama.? Winston j'rgnes talle v'ikese vahemaaga ebalevalt, pool sammu temast tagapool. Nad ei r''kinud enam midagi. Julia ei p??dnud teda k?ll otse endast lahti raputada, aga k'ndis nii kiiresti, et Winstonil ei olnud kerge temaga sammu pidada. Ta oli endamisi otsustanud, et ta saadab Juliat metroopeatuseni, aga 'kitselt tundus see k?lmaga teise sabas lonkimine talle m'ttetu ja talumatu. Kusjuures see, mis teda meelt muutma sundis, ei olnud mitte niiv'rd soov lahku l??a Juliast kui tagasi minna ßKastani? kohvikusse, mis ei olnud ealeski nii k?lget'mbav tundunud kui sel hetkel. Ta silme ette t'usis igatsuslik pilt oma nurgalauast ajalehe, malenuppude ja l'ppematu dz^inniga. Ja eelk'ige oli seal soe. J'rgmisel hetkel, mitte p'ris kogemata, laskis ta v'ikesel inimtropil end Juliast lahutada. Ta tegi veel loiu katse Juliale j'rele j'uda, aeglustas siis sammu, p''ras ?mber ja hakkas vastassuunas minema. Kui ta oli l'inud umbes viisk?mmend meetrit, vaatas ta tagasi. T'naval ei olnud palju rahvast, aga ta ei suutnud Juliat enam teiste hulgast eristada. ?ksk'ik missugune neist tosinast t'ttajast v'is olla Julia. V'ib-olla ei olnud teda, t?senenut ja j'igastunut, enam v'imalik selja tagant 'ra tunda. ßSel hetkel, kui see k'ik s?nnib,? oli Julia 'elnud, ßm'tled sa seda t'siselt.? Winston oli seda t'siselt m'elnud. Ta ei olnud seda ainult 'elnud, vaid oli seda ka soovinud. Oli soovinud, et mitte teda, vaid Julia antaks - k'tte. Muusikas, mida teleekraanist nirises, toimus mingi muutus. Sellesse segunes mingi m'rane ja pilklik toon, kollane toon. Ja siis - v'ib-olla seda ei olnudki tegelikult, v'ib-olla see oli ainult ?ks m'lestus, mis 'rkas helide sarnasusest, - laulis ?ks h''le: ßKastani laia krooni all m??sin sind ja sina mind - -? Talle tulid pisarad silma. M''duv kelner oli m'rganud tema t?hja klaasi ja tuli n??d dz^innipudeliga tagasi. Ta v'ttis oma klaasi k'tte ja nuusutas seda. See jook muutus iga lonksuga ikka vastikumaks, mitte vastupidi. Aga see oli muutunud tema elemendiks, milles ta ujus. See oli tema elu, tema surm ja tema ?lest'usmine. Dz^inn kustutas igal 'htul tema teadvuse ja dz^inn 'ratas ta igal hommikul ellu. Kui ta 'rkas, harva enne kella ?htteist, silmalaud kokku kleepunud, suu kuivanud ja selg nagu pooleks murtud, ei oleks tal v'imalik olnud end isegi p?sti ajada, kui ta poleks endale 'htul dz^innipudelit ja teeklaasi voodi ette valmis pannud. Keskp'evatunnid istus ta, pilk klaasistunud, pudel k'eulatuses, ja kuulas teleekraani. Kella viieteistk?mnest kohviku sulgemiseni istus ta ßKastanis?. Keegi ei hoolinud enam sellest, mida ta teeb, ?kski vile ei 'ratanud teda, ?kski teleekraan ei kamandanud teda. Vahetevahel, v'ib-olla paar korda n'dalas, l'ks ta tolmusesse h?ljatud-ilmelisse t''ruumis T'eministeeriumis ja tegi natuke t''d v'i seda, mida nimetatakse t''ks. Ta oli m''ratud ?he alamkomisjoni koosseisu, mis allus ?hele neist loendamatuist komisjonidest, mis tegelesid uuskeele s'naraamatu ?heteistk?mnenda tr?ki toimetamisel ?leskerkinud pisiraskustega. Nad olid ametis mingi vahearuande koostamisega, aga mis see oli, mille kohta neil tuli aru anda, sellest tal ei tekkinudki selget ettekujutust. Kuidagi oli see seotud probleemiga, kas koma tuleks panna sissepoole sulgusid v'i v'ljapoole. Alamkomisjoni kuulus veel neli meest, k'ik sama t??pi nagu tema. Oli p'evi, kus nad tulid kohale ja l'ksid j'lle kohe laiali, tunnistades ?ksteisele ausalt, et neil pole tegelikult midagi teha. Aga oli ka niisuguseid p'evi, kus nad asusid ?pris innukalt t''le, puhudes kohutavalt t'htsaks igasuguste protokollide koostamise ja pikkade m'rgukirjade visandamise, mida nad iial ei l'petanud, - kus vaidlused selle ?le, mille ?le nad tegelikult vaidlevad, muutusid ?limalt keeruliseks ja segaseks: juuksekarva l'hestavate tingimustega definitsioonide asjus, tohutute k'rvalekaldumistega, n'gelustega, - isegi 'hvardustega apelleerida k'rgemale poole. Ja siis 'kitselt lahkus elu neist ja nad istusid ?mber laua, vahtides ?ksteist kulunud pilguga, nagu kukelaulu peale h''buvad vaimud. Teleekraan j'i korraks vait. Winston t'stis j'lle pead. Rindeteated! Ei, nad vahetasid lihtsalt muusikat. Tal oli Aafrika kaart silme ees. Armeede liikumist kujutas skeem: must nool tungis p?stloodis l'unasse ja valge nool tungis r'htloodis itta, risti ?le musta noole saba. Nagu kinnitust otsides t'stis ta pilgu l'bitungimatule n'ole plakatil. Kas oli m'eldav, et seda teist noolt ei ole ?ldse olemas? Ta huvi vaibus j'lle. Ta j'i veel lonksu dz^inni, v'ttis ja tegi prooviks ?he k'igu. Tuli! Aga see ei olnud ilmselt 'ige k'ik, sest - - Ootamatult kerkis ta teadvusse ?ks m'lestus. Ta n'gi k??nlavalges tuba, kus oli suur, valge p'evatekiga kaetud voodi, ja ennast, ?heksa- v'i k?mneaastast poissi, istumas p'randal, raputamas t'ringupeekrit ja naermas laginal. Ema istus ta vastas ja naeris samuti. See pidi olema umbes kuu aega enne seda, kui ema kadus. See oli lepitushetk, kus n'riv n'ljatunne k'hus oli korraks ununenud ja tema endine kiindumus emasse uuesti ellu 'rganud. Ta m'letas seda p'eva h'sti, vihmast, rajust p'eva, kui vesi voolas m''da aknaruutu alla ja toas oli nii h'mar, et ei n'inud lugeda. Lastel oli kitsukeses pimedas magamistoas talumatult igav. Winston vingus ja virises, n'udis asjata s??a, tuiskas toas ringi, t'ukas k'ik asjad kohalt 'ra ja tagus jalaga vastu seina, kuni naabrid hakkasid seinale koputama, tema v'ike 'de aga nuttis vahetpidamata. L'puks ?tles ema: ßOle n??d hea laps, ja ma ostan sulle ?he m'nguasja. Toreda m'nguasja, ma tean, et see sulle meeldib.? Ja ta l'ks l'bi vihma nurgapealsesse poodi, mis oli veel vahetevahel avatud, ja tuli tagasi pappkarbiga, kus oli lauam'ng ßMaod ja redelid?. Winston m'letas siiamaani m'rja pappkarbi l'hna. See oli armetu m'ng. Laud oli katki ja v'ikesed puut'ringud nii krobelised, et nad ei tahtnud iga kandi peale p?sima j''da. Winston vaatas seda tusaselt ja ilma erilise huvita. Aga siis s??tas ema k??nlajupi ja nad istusid p'randale m'ngima. Ja varsti ta oli p''rases 'hinas ja r'kkas naerda, kui nupud ronisid paljut'otavalt m''da redeleid ?les ja libisesid siis j'lle madusid m''da alla, peaaegu l'htepunkti. Nad m'ngisid kaheksa partiid, kumbki v'ites neist neli. Tema tilluke 'de, liiga v'ike, et m'ngust midagi taibata, oli patjade najale istuma seatud ja naeris laginal, sest teised naersid. Ja nad olid k'ik ?heskoos terve 'htupooliku 'nnelikud nagu tema varases lapsep'lves. Ta t'rjus selle pildi oma teadvusest. See oli vale m'lestus. M'nikord vaevasid teda veel valed m'lestused. Aga sellest polnud lugu, niikaua kui sa teadsid, mida nad endast kujutavad. Oli asju, mis olid aset leidnud, ja oli asju, mis ei olnud aset leidnud. Ta p''rdus tagasi malelaua poole ja v'ttis valge ratsu uuesti k'tte. Ja peaaegu samal hetkel kukkus see kolksatades lauale. Ta v'patas nagu ussist n'elatud. Kime trompetisignaal l'hestas 'hku. Rindeteated! V'it! Kui uudistele eelnes trompetisignaal, t'hendas see alati v'itu. Kohvikut l'bis nagu elektril''k. Isegi kelnerid v'patasid ja kikitasid k'rvu. Trompetisignaal vallandas k'rvulukustava l'rmi. Juba vatras ka ?ks erutatud h''l teleekraanis, aga mattus peaaegu kohe v'ljast kostvasse juubeldamisse. Uudised oli linnas levinud nagu n'iav'el. Sellest aga, mida ta teleekraanist siiski kuulis, taipas ta, et k'ik oli l'inud just nii, nagu ta oli ette n'inud: m''ratu, salaja koondatud dessantlaevastik, 'kkr?nnak vaenlase tagalasse, valge nool tungimas risti ?le musta noole saba. L'bi h'lina tungis v'idur''msate laulude katkeid: ßM''ratu strateegiline man''ver... t'iuslik koordinatsioon... h'vitav l''k... pool miljonit vangi... t'ielikult demoraliseerunud vaenlane... kontroll kogu Aafrika ?le... s'ja l'puni vaid m'ni samm... suurim v'it inimkonna ajaloos... v'it, v'it, v'it!? Winstoni jalad hakkasid laua all t'mblema. Ta ei olnud oma istmelt t'usnud, aga m'ttes ta jooksis, tormas koos teistega m''da t'navaid ja karjus k'rvulukustavalt. Ta vaatas j'lle ?les Suure Venna portree poole. Hiiglane, kes troonib maailma kohal! Kalju, mille vastu Aasia hordid varisevad pihuks ja p'rmuks! Ta m'tles sellele, et k?mme minutit tagasi - jah, ainult k?mme minutit tagasi - oli ta olnud oma sisimas kahevahel, arutades endamisi, kas uudised, mis tulevad rindelt, kuulutavad v'itu v'i kaotust. Jah, see ei olnud mitte ainult ?ks Euraasia armee, mis oli h'vinud! Palju oli temas muutunud, alates esimesest p'evast Armastusministeeriumis, aga l'plikku, tingimatut muutust ei olnud ikka veel toimunud - kuni praeguse hetkeni. H''l teleekraanist heietas ikka veel tapatalgutest ja vangidest ja s'jasaagist, aga v'ljas oli melu juba natuke vaibunud, kelnerid asusid uuesti t''le. ?ks neist tuli dz^innipudeliga Winstoni juurde. O^ndsalt unelev Winston ei m'rganudki, et ta klaas valati t'is. Ta ei jooksnud ega karjunud enam. Ta oli tagasi Armastusministeeriumis, talle oli k'ik andeks antud, tema s?da oli puhas nagu lumi. Ta oli s??pingis, ta v'ttis k'ik omaks ja andis k'ik ?les. Ta astus m''da valget kahhelkividest koridori, tal oli tunne, nagu jalutaks ta p'ikesepaistel, ja ta selja taga tuli relvastatud valvur. Kauaigatsetud kuul tungis ta ajju. Ta t'stis pilgu ja vaatas seda tohutu suurt n'gu. Talt oli n'udnud nelik?mmend aastat, et m'ista, missugune naeratus on peidus nende mustade vuntside taga. Oo, seda julma, tarbetut v''ritim'istmist! Oo, seda t'rksat, vabatahtlikku pagu armastavalt rinnalt! Kaks dz^innil'hnalist pisarat veeresid m''da ta p'ski alla. Aga k'ik oli h'sti, n??d oli k'ik h'sti, v'itlus oli l'ppenud. Ta oli enda ?le v'idu saavutanud. Ta armastas Suurt Venda. LO^PP LISA UUSKEELE PO^HIALUSED Uuskeel oli Okeaania ametlik keel ja see oli loodud selleks, et rahuldada ingsotsi ehk inglise sotsialismi ideoloogilisi vajadusi. 1984. aastal ei olnud veel kedagi, kes oleks kasutanud uuskeelt ainsa suulise v'i kirjaliku suhtlemisvahendina. Selles keeles olid k?ll kirjutatud ßTimesi? juhtkirjad, aga see oli tour de force, millega sai hakkama ?ksnes asjatundja. Eeldati, et uuskeel t'rjub vanakeele (ehk normeeritud inglise kirjakeele) l'plikult v'lja nii umbes aastaks 2050. Seni aga tugevnes tema positsioon pidevalt ja k'ik Partei liikmed p??dsid oma igap'evases k'nes kasutada j'rjest rohkem ja rohkem uuskeele s'nu ja grammatilisi vorme. 1084. aasta keelepruuk, mis oli fikseeritud uuskeele s'naraamatu ?heksandas ja k?mnendas tr?kis, oli ?leminekuaste ja sisaldas palju ?learuseid s'nu ja arhaisme, mis olid m''ratud keele uuenedes h''buma. Siin me vaatleme keele l'plikku, t'iustatud astet, nii nagu see on fikseeritud s'naraamatu ?heteistk?mnendas tr?kis. Uuskeele eesm'rgiks ei olnud mitte ?ksnes tagada v'ljendusvahendeid ingsotsi j?ngritele omasele maailmavaatele ja vaimulaadile, vaid ?htlasi teha k'ik teised m'tlemisviisid v'imatuks. M'eldud oli, et kui uuskeel on ?kskord l'plikult omaks v'etud ja vanakeel unustatud, siis on ketserlik m'te, s.t. m'te, mis l'heb lahku ingsotsi p'hialustest, s'na otseses m'ttes m'eldamatu, v'hemalt sedav'rd, kui m'te s'ltub s'nadest. Uuskeele s'navara oli kokku pandud nii, et selle abil sai t'pselt ja sageli p'ris tabavalt v'ljendada m'tteid, mida Partei liige ?ldse v'is tahta v'ljendada, kusjuures v'listatud olid k'ik teised m'tted ja ka v'imalus kaudsel teel nendeni j'uda. Seda saavutati osalt uute s'nade leiutamisega, peamiselt aga soovimatute s'nade v'ljaj'tmise ja allesj''nud s'nade laasimisega ketserlikest t'hendustest, v'i kui v'hegi v'imalik, k'ikidest k'rvalt'hendustest. V'tame lihtsa n'ite. S'na vaba oli olemas ka uuskeeles, aga seda sai kasutada ainult niisugustes sedastustes nagu ßsee koer on kirbuvaba? v'i ßsee p'ld on umbrohuvaba?. Seda ei saanud kasutada vanas t'henduses ßpoliitiliselt vaba? v'i ßvaimselt vaba?, sest poliitilist ja vaimset vabadust ei olnud enam olemas isegi m'istena ja need j'id selle t'ttu paratamatult t'histamata. S'navara v'hendamine oli seatud omaette eesm'rgiks, t'iesti lahus otseselt ketserlike s'nade v'ljajuurimisest, ja elu'igust ei j'etud ?helegi s'nale, ilma milleta oli v'imatu l'bi ajada. Uuskeelt ei loodud mitte selleks, et avardada, vaid selleks, et ahendada m'tlemisv'imalusi, ja kaudselt teenis seda eesm'rki s'navaliku k'rpimine miinimumini. Uuskeel loodi meil praegu kasutatava inglise keele p'hjal, ometi ei m'istaks t'nap'eva inglise keele k'neleja paljusid uuskeele lauseid, isegi kui need ei sisalda uusi s'nu. Uuskeele s'navara jagunes kolme r?hma: A-s'nastik, B-s'nastik (liits'nad) ja C-s'nastik. Lihtsam on vaadelda iga r?hma eraldi; grammatikaprobleeme v'ib aga k'sitleda A-s'nastikule p?hendatud osas, sest samad reeglid kehtisid k'igi kolme r?hma puhul. A-s'nastik. A-s'nastik sisaldas igap'evase elu toiminguid, nagu s''mine, joomine, t''tamine, riietumine, trepist ?lesminek ja allatulek, transpordivahendite kasutamine, aiapidamine, toidukeetmine jms., t'histavaid s'nu. See koosnes peaaegu t'ielikult s'nadest, mida meiegi kasutame, nagu l''k, jooks, koer, puu, suhkur, maja, p'ld, aga t'nap'eva inglise keele s'navaraga v'rreldes oli nende hulk ''rmiselt v'ike ja nende t'hendus palju rangemalt piiritletud. Kahem'ttelisus ja t'hendusvarjundid olid neist v'lja roogitud. Niipalju kui seda oli v'imalik saavutada, oli selle r?hma uuskeeles'na lihtsalt ?ks stakaato-heli, mis v'ljendas ?hte selgepiirilist m'istet. Oleks olnud t'iesti v'imatu kasutada A-s'nastikku ilukirjanduslikel eesm'rkidel v'i poliitilises v'i filosoofilises v'itluses. See oli m'eldud ainult selleks, et v'ljendada lihtsaid eesm'rgistatud m'tteid, mis tavaliselt puudutasid konkreetseid esemeid ja f??silist tegevust. Uuskeele grammatikal oli kaks silmatorkavat ise'rasust. Neist esimene oli s'naliikide peaaegu t'ielik vahetatavus. Igat s'na, mis keeles esines (p'him'tteliselt k'is see ka v'ga abstraktsete s'nade, n'iteks kas ja kuna kohta), v'is kasutada ?htviisi kui verbi, noomenit, adjektiivi v'i adverbi. S?non??me p??ti v'hendada, niipalju kui v'imalik, ja see tingis ise juba paljude s'nade kadumise. N'iteks puudus uuskeeles s'nat?vi m'te-. Selle koha oli sisse v'tnud s'nat?vi oim-, millest sai (sobiva t?vevokaaliga) moodustada nii noomeni (oim, -a) kui verbi (oimama). Kusjuures siin ei j'rgitud mingit kindlat p'him'tet: m'nikord oli see endine noomen, mida s'ilitati, m'nikord aga verb. Isegi kui sarnase t'hendusega noomen ja verb ei olnud omavahel et?moloogiliselt seotud, t'rjuti ?ks v'i teine neist sageli v'lja. N'iteks ei olnud uuskeeles niisugust s'nat?ve nagu l'ik-, sest selle t'hendust kattis piisavalt noomenverb nuga. Adjektiive moodustati sufiksi -lik ja adverbe sufiksi -likult liitmise teel noomen-verbile. Sel kombel saadi n'iteks adjektiiv marulik, t'hendusega ''ge', ja adverb marulikult, t'hendusega ''gedalt'. Teatavasti t'nap'evalgi k'ibel olevad adjektiivid, nagu hea, tugev, suur must ja pehme, s'ilitati, aga nende koguhulk oli v'ga v'ike. Ja nende j'rel ei olnud ka suurt vajadust, sest peaaegu iga omaduss'nalist t'hendust sai tuletada sufiksi -lik liitmise teel noomen-verbile. Ja alles ei j''nud ainustki praegu k'ibel olevat adverbi, v'lja arvatud need v'hesed, millel oli juba enne l'pp -likult: j'relliidet -likult hakati kasutama erandita. N'iteks asendati s'na h'sti s'naga healikult. Lisaks sellele sai mis tahes s'na - ja seegi kehtis p'him'tteliselt iga s'na puhul, mis keeles esines, - eitada eesliite eba- lisamise teel v'i tugevdada eesliite lisa- v'i veelgi suurema r'hu andmiseks kaksis- abil. Nii saadi ebak?lm, t'hendusega 'soe', ja lisak?lm v'i kaksislisak?lm, t'hendusega vastavalt 'v'ga k?lm' ja '''rmiselt k?lm'. Ka oli v'imalik, nii nagu kaasaja inglise keeleski, modifitseerida peaaegu iga s'na t'hendust selliste eesliidete abil nagu enne-, p'rast-, ?lem-, alam- jne. See meetod v'imaldas s'navara tohutult kokku suruda. Kuna oli olemas n'iteks s'na hea, siis puudus vajadus niisuguse s'na j'rel nagu halb, sest vastavat t'hendust v'ljendas samav''rselt - v'i tegelikult isegi paremini - ebahea. Niisuguste vastands'nade paari puhul oli vaja ainult otsustada, missugune nendest v'lja j'tta. V'is n'iteks adjektiivi tume asendada adjektiiviga ebahele v'i adjektiivi hele adjektiiviga ebatume, vastavalt oma 'ran'gemisele. Uuskeele grammatika teine tunnusjoon oli tema reeglip'rasus. V'lja arvatud m'ned erandid, millest tuleb juttu allpool, muudeti s'nu ?htede ja samade reeglite j'rgi. Nii oli k'igi verbide lihtmineviku 3. p''rde l'pp -s. Tooma minevik oli toos, tulema minevik tules jne. Kadusid niisugused vormid nagu tuli, pesi, t'i, oli jne. Omaduss'nade v'rdlemisel kasutati alati tunnuseid -m ja -im (truu, truum, truuim); ebareeglip'raseid vorme ja k'ige abil moodustatud ?liv'rret ei tunnistatud. Erandlikult v'isid k''nduda veel ainult isikulised, siduvad ja n'itavad ases'nad. K'igi nende puhul oli s'ilinud traditsiooniline uusus, v'lja arvatud see, et siduv ases'na kes oli tarbetuna k'rvale j'etud ja nii olendite kui esemete kohta kasutati ases'na mis. Teatavaid ebareeglip'rasusi oli ka s'nade tuletamises, johtuvalt suup'rase k'nekeele n'uetest. S'na, mida oli raske h''ldada v'i mida kalduti valesti kuulma, kuulutati ipso facto halvaks s'naks: m'nikord kasutati sel puhul eufoonia asjus lisah''likuid v'i siis s'ilitati vananenud vorm. Aga see vajadus andis end tunda p'hiliselt B-s'nastiku puhul. See, miks h''lduse h'lbustamisele nii suurt t'helepanu p''rati, selgub tagapool. B-s'nastik. B-s'nastik koosnes s'nadest, mis olid moodustatud teadlikult poliitilistel eesm'rkidel, see t'hendab s'nadest, mis lisaks sellele, et neil oli igal ?ksikjuhul oma poliitiline t'hendus, olid m'eldud sisendama neile, kes neid s'nu kasutasid, soovitavat vaimset hoiakut. Ingsotsi p'hialuseid t'ielikult m'istmata oli neid s'nu raske 'igesti kasutada. M'nel juhul sai neid vanakeelde v'i isegi A-s'nastikust v'etud s'nadesse ?mber panna, aga see n'udis tavaliselt p'hjalikku ?mbers'nastust ja t'i kaasa teatavate ?lemtoonide kaotsimineku. B-s'nad olid nagu m'rgid omamoodi kiirkirjast, mis koondas terve ideede ahela m'nesse silpi, olles samal ajal t'psem ja j'ulisem kui tavaline k'nekeel. B-s'navara moodustasid eranditult liits'nad. Liits'nu, nagu k'nekirjur, esines muidugi ka A-s'nastikus, aga need olid lihtsalt suup'rased l?hendid ja neil ei olnud seda erilist ideoloogilist varjundit. Need koosnesid kahest v'i enamast s'nast v'i s'naosast, mis olid kokku joodetud h'lpsasti h''ldatavasse vormi. Saadud ?hend oli alati noomen-verb ja muutus reeglip'raselt. V'tame n'iteks s'na heaoim, mis t'hendas umbkaudu ''igeusklikkus', v'i kui seda k'sitati verbina, siis ''igeuslikult m'tlema'. See muutus j'rgmiselt: noomen-verb heaoim, lihtminevik heaoimas, v-partitsiip heaoimav, tud-partitsiip heaoimatud, adjektiiv heaoimlik, adverb heaoimlikult ja verbaalnoomen heaoimur. B-s'navara moodustamisel ei olnud aluseks mingit et?moloogilist plaani. Liits'nu v'is moodustada k'ikidest s'naliikidest ja koostisosi v'is suvaliselt j'rjestada ja h''lduse h'lbustamiseks moonutada, s'ilitades seejuures viite nende p'ritolule. S'nas roimoim ('m'tteroim') oli oim n'iteks p'his'na, s'nas oimpol ('m'ttepolitsei'), aga t'iends'na, kusjuures s'nast politsei olid 'ra j'etud viimased silbid. Suuremate raskuste t'ttu eufoonia taotlemisel esines B-s'nastikus rohkem ebareeglip'raseid vorme kui A-s'nastikus. P'him'tteliselt v'is muidugi k'iki B-s'nastiku s'nu muuta ja nad k'ik muutusid t'pselt ?hel ja samal viisil. M'nel B-s'nal oli ?limalt peeni t'hendusvarjundeid, mida vaevalt v'is m'ista see, kes polnud omandanud keelt tervikuna. V'tame n'iteks t??pilise lause ?hest ßTimesi? juhtkirjast: Vanaoimur ebak'httunneb ingsotsi. K'ige l?hem t'lge, mida sellest vanakeelde saaks teha, oleks midagi niisugust: ßNendel, kelle m'ttemaailm on v'lja kujunenud enne Revolutsiooni, ei saa olla t'ielikku emotsionaalset arusaamist inglise sotsialismi p'hialustest.? Aga see pole adekvaatne t'lge. K'igepealt, selleks et m'ista uuskeelse lause t'it m'tet, pidi inimene selgesti teadma, mida t'hendab ingsots. Pealegi oskas ainult see, kes oli p'hjalikult s?venenud ingsotsi, t'iel m''ral hinnata s'na k'httunne t'it j'udu; k'httunne eeldas pimedat, vaimustunud heakskiitu, mida meie ajal on raske ette kujutada; v'i siis s'na vanaoim, mis oli lahutamatult seotud niisuguste m'istetega nagu pahelisus ja dekadents. Aga teatavate uuskeele s'nade, n'iteks s'na vanaoim erifunktsioon ei seisnud mitte niiv'rd m'tete v'ljendamises kui nende h'vitamises. Need s'nad, mida oli paratamatult v'hesel hulgal, olid oma t'hendust pidevalt avardanud, kuni nad sisaldasid endas terveid s'nade kogumeid, mida v'is n??d k'rvale j'tta ja unustada, sest neid kattis piisavalt ?ksainus k'ikeh'lmav termin. Peamiseks raskuseks, millega uuskeele s'naraamatu koostajad maadlesid, ei olnud mitte uute s'nade v'ljam'tlemine, vaid see, et kui need s'nad olid v'lja m'eldud, tuli kindlaks m''rata, mida nad t'hendavad, s.t. tuli kindlaks m''rata, mis s'nar?hma nad oma olemasoluga v'lja t'rjuvad. Nagu me s'na vaba puhul juba n'gime, oli m'nikord mugavuse p'rast alles j'etud s'nu, millel oli algselt olnud ketserlik t'hendus, aga ainult puhastatuna soovimatutest t'hendusvarjunditest. L'putu hulk teisi s'nu, nagu au, 'iglus, moraal, internatsionalism, demokraatia, teadus ja religioon, olid aga lihtsalt lakanud olemast. Neid katsid m'ned vaips'nad, ja kattes neid, h'vitasid nad. N'iteks k'ik s'nad, mis r?hmitusid niisuguste m'istete nagu v'rdsus ja vabadus ?mber, sisaldusid ?hesainsas s'nas roimoim, kuna k'ik s'nad, mis r?hmitusid niisuguste m'istete nagu objektiivsus ja ratsionaalsus ?mber, sisaldusid ?hesainsas s'nas vanaoim. T'psem m''ratlus oleks olnud ohtlik. Partei liikmeilt n'uti silmaringi, mis sarnanes vanade heebrealaste silmaringiga, kes teadsid, ilma et nad palju muud oleksid teadnud, et k'ik teised rahvad peale nende kummardavad ebajumalaid. Neil polnud vaja teada, et nende jumalate nimi on Baal, Osiris, Moolok, Astaroth jne.; mida v'hem nad neist teadsid, seda parem nende 'igeusklikkusele. Nad teadsid Jehoovat ja Jehoova k'ske, ja seega nad teadsid, et k'ik teise nimega v'i teiste atribuutidega jumalad on ebajumalad. Umbes samamoodi teadis ka Partei liige, mida 'ige k'itumine n'uab, ja teadis vaid ''rmiselt 'hmaselt ja ?ldjoontes, missuguseid k'rvalekaldumisi sellest esineb. N'iteks tema suguelu reguleerisid t'ielikult kaks uuskeele s'na seksroim (seksuaalne ebamoraalsus) ja heaseks (karskus ja kasinus). Seksroim kattis k'ikv'imalikke seksuaalseid h'lbeid. Siia alla k'isid liiderlikkus, abielurikkumine, homoseksualism ja muud perverssused ja lisaks sellele veel normaalne vahekord ainult selle enda p'rast. Polnud mingit vajadust neid eraldi ?les lugeda, sest nad k'ik olid v'rdselt taunitavad ja p'him'tteliselt surmanuhtlusega karistatavad. Kui C-s'nastikus, mis koosnes teaduslikest ja tehnilistest terminitest, oligi tarvis t'psemalt eristada seksuaalv''rastusi ja tuua 'ra nende nimetused, siis tavalisel kodanikul polnud neid vaja. Ta teadis, mida t'hendab heaseks - s.o. normaalne vahekord mehe ja naise vahel, mille ainsaks eesm'rgiks oli sigitada lapsi, kusjuures naine ei tohtinud saada f??silist naudingut; k'ik muu oli seksroim. Uuskeeles oli peaaegu v'imatu arendada mingit ketserlikku m'tet kaugemale t'demusest, et see on ketserlik, - teispool seda punkti puudusid vajalikud s'nad. ?kski B-s'nastiku s'nadest polnud ideoloogiliselt neutraalne. Paljud neist olid eufemismid. N'iteks sellised s'nad nagu l'bulaager (sunnit''laager) v'i ramin (rahuministeerium, s.t. s'jaministeerium) t'hendasid peaaegu t'ielikku vastandit sellele, mida nad n'iliselt v'ljendasid. Teisest k?ljest ilmutasid m'ned s'nad siirast ja p'lglikku arusaamist Okeaania ?hiskonna t'elisest loomusest. N'iteks niisugune s'na nagu proles''t, mis t'hendas odavat meelelahutust ja valeinformatsiooni, mida Partei laiadele massidele pakkus. Teised s'nad j'lle olid ambivalentsed, t'hendades Partei puhul head, tema vaenlaste puhul aga halba. Ja lisaks sellele oli veel terve hulk s'nu, mis esimesel pilgul tundusid olevat lihtsalt l?hendid ja mille ideoloogiline v'rving ei tulenenud mitte nende t'hendusest, vaid struktuurist. Niipalju kui v'imalik, paigutati k'ik see, millel oli v'i millel v'is olla mingigi poliitiline t'hendus, B-s'nastikku. K'igi organisatsioonide, doktriinide, riikide, institutsioonide v'i avalike hoonete nimetust k'rbiti, et seda mugandada ?heksainsaks, kergesti h''ldatavaks, v'imalikult v'ikese osiste p'ritolule viitavate silpide arvuga s'naks. N'iteks T'eministeeriumi arhiiviosakonda, kus t''tas Winston Smith, nimetati arhos, kirjandusosakonda kirjos, televisiooniosakonda teleos jne. Ja seda ei tehtud mitte ainult aja kokkuhoiu huvides. Juba 20. sajandi algk?mnenditel olid niisugused otsakuti l?kitud s'nad ja fraasid poliitilisele keelele iseloomulikud, ja seejuures t'heldati, et seda laadi l?hendite kasutamise tendents ilmnes eesk'tt totalitaarse korraga riikides ja organisatsioonides. N'iteks v'iks tuua niisugused s'nad nagu nats, Gestapo, Komintern ja agitprop. Algul kohaldati seda moodust n.-'. instinktiivselt, aga uuskeeles kasutati seda juba kindla eesm'rgiga. Saadi aru, et niimoodi s'nu l?hendades ahendatakse ja muudetakse m'rkamatult nende t'hendust, l'igates l'bi suurema osa assotsiatsioone, mis muidu nendega seostuksid. N'iteks s'nad Kommunistlik Internatsionaal toovad silme ette koondpildi ?lemaailmsest vendlusest, punastest lippudest, barrikaadidest, Karl Marxist ja Pariisi Kommuunist. S'na Komintern aga juhib m'tte ainult ?hele kompaktsele organisatsioonile ja selgelt m''ratletud doktriinide kogumile. See vastab millelegi niisama kergesti 'ratuntavale ja oma otstarbelt niisama piiratule nagu tool v'i laud. Komintern on s'na, mida v'ib v'lja 'elda peaaegu ilma m'tlemata, samal ajal kui Kommunistlik Internatsionaal on midagi niisugust, mis sunnib kas v'i viivukski peatuma. Samuti tekib niisuguse s'na puhul nagu T'min hoopis v'hem assotsiatsioone kui T'eministeeriumi puhul ja need on kergemini kontrollitavad. Sellest siis ka p??d s'nu l?hendada, kus iganes v'imalik, ja peaaegu liialdatud hool, mida rakendati selleks, et teha k'ik s'nad kergesti h''ldatavaks. Uuskeeles kaalus eufooria ?les k'ik muud aspektid peale t'henduse t'psuse. Grammatika reeglip'rasus ohverdati sellele alati, kui see tundus olevat p'hjendatud. Ja t'iesti 'igustatult, sest vaja l'ks, eesk'tt poliitilisteks eesm'rkideks, ?hem'ttelise t'hendusega l?hikesi k'rbitud s'num, mida saaks kiiresti kuuldavale tuua ja mis 'rataksid r''kija teadvuses minimaalselt vastukaja. See, et peaaegu k'ik B-s'nastiku s'nad olid ?pris sarnased, ainult suurendas nende m'ju. Peaaegu eranditult olid need s'nad - heaoim, Ramin, proles''t, seksroim, l'bulaager, ingsots, k'httunne, oimpol ja loendamatud muud - kahe- v'i kolmesilbilised, r'huga v'rdselt esimesel ja viimasel silbil. Nende kasutamine tingis vatrava k'nestiili, mis oli ?htaegu stakaatolik ja monotoonne. Ja see oli just see, mida taotletigi. Eesm'rgiks oli muuta k'ne, ja eriti k'ne, mis ei olnud ideoloogiliselt neutraalne, teadvusest nii s'ltumatuks kui v'hegi v'imalik. Igap'evases elus oli kindlasti vaja, v'hemalt m'nikord, enne m'telda, kui sa midagi ?tlesid, aga Partei liige, kellelt oodati seisukohav'ttu m'nes poliitilises v'i eetilises k?simuses, pidi olema v'imeline pritsima 'igeid seisukohti niisama automaatselt nagu kuulipilduja pritsib kuule. Selleks valmistas teda ette treening, keel andis talle peaaegu lollikindla instrumendi, ja s'nade tsensuur oma kalgi k'la ja teatava tahtliku inetusega, mis oli koosk'las ingsotsi vaimuga, aitas asjale veelgi kaasa. Ja kaasa aitas ka asjaolu, et valida oli v'ga v'he s'nu. Meie keelega v'rreldes oli uuskeele s'navara imev'ike ja pidevalt leiutati moodusi, kuidas seda veelgi kahandada. T'epoolest, uuskeel erines enamikust teistest keeltest sellega, et s'navara v'henes iga aastaga, selle asemel et suureneda. Ja see kahanemine tuli aiva kasuks, sest mida v'iksem oli valikuv'imalus, seda v'iksem oli kiusatus m'tlema j''da. L'ppkokkuv'ttes loodeti j'uda niikaugele, et artikuleeritud k'ne v'ljub k'rist ilma k'rgema n'rvitalitluse osav'tuta. Seda eesm'rki tunnistati ausalt uuskeele s'nas pr''kpruuk, t'hendusega 'pr''ksuma nagu part'. Nagu mitmed teisedki s'nad B-s'nastikus, oli ka pr''kpruuk t'henduselt ambivalentne. Kui v'ljapr''ksutud arvamused olid 'igeusklikud, siis v'ljendas see s'na ?ksnes heakskiitu, ja kui ßTimes? viitas m'nele Partei k'nemehele kui kaksislisahea pr''kpruukurile, siis k'las see meeldiva ja v''rtusliku komplimendina. C-s'nastik. C-s'nastik oli teistele t'ienduseks ja koosnes l'binisti teaduslikest ja tehnilistest terminitest. Need sarnanesid t'nap'eval kasutatavate teaduslike terminitega ja neid tuletati samadest t?vedest, aga tavakohaselt kanti hoolt nende range m''ratlemise eest ja laasiti nad soovimatutest t'hendusvarjunditest. Nad allusid samadele grammatikareeglitele kui kahe ?lej''nud s'nastiku s'nadki. Igap'evases k'nekeeles v'i poliitilises arutluses esines C-r?hma s'nu aga v'he v'he. Iga teaduslik t''taja v'i tehnik v'i leida k'ik talle vajaminevad s'nad tema eriala tarvis koostatud loendist, aga harva oli tal t'ielikumat ?levaadet teistes loendites esinevatest s'nadest. Neid s'nu, mis olid ?hised k'ikides loendites, oli v'ga v'he ja polnud olemas s'navara, mis oleks v'ljendanud teaduse kui vaimulaadi v'i m'tlemisviisi funktsioone, s'ltumata selle eriharudest. Ja muidugi puudus ka s'na m'iste 'teadus' t'histamiseks, sest k'ik teadused, mida see s'na oleks v'inud kokku v'tta, olid juba piisavalt kaetud s'naga ingsots. Eeltoodud ?levaatest on n'ha, et uuskeeles on ketserlike m'tete v'ljendamine - ?lalpool v'ga madalat taset - peaaegu v'imatu. Muidugi oli v'imalik v'ga tahumata kujul kuuldavale tuua midagi ketserlikku, mis k'las nagu p?haduseteotus. Nii n'iteks oli v'imalik 'elda: Suur Vend on ebahea. Aga seda v'idet, mis k'las 'igeuslike k'rvus lihtsalt kui ilmne absurdsus, ei olnud v'imalik m'istuslike argumentidega toetada, sest vajalikke s'nu ei olnud lihtsalt olemas. Ingsotsile vaenulikke m'tteid sai m'lgutada ?ksnes 'hmasel s'natul kujul ja neid sai t'histada vaid v'ga venivate terminitega, mis panid ?hte patta ja m'istsid hukka terveid ketserluse r?hmi, neid t'psemalt m''ratlemata. Tegelikult sai uuskeelt ketserlikel eesm'rkidel kasutada ainult m'nda tema s'na omavoliliselt vanakeelde tagasi t'lkides. N'iteks oli uuskeeles v'imalik 'elda: K'ik inimesed on v'rdsed, aga ainult selle m'ttes, nagu vanakeeles oli v'imalik 'elda: K'ik inimesed on punap'ised. See lause ei olnud grammatiliselt vigane, aga v'ide, mida ta sisaldas, oli ilmselt v''r, s.t. k'ik inimesed on suuruse, kaalu ja j'u poolest v'rdsed. Poliitilise v'rdsuse m'istet ei olnud enam olemas ja j'relikult oli see k'rvalt'hendus s'nast v'rdne v'lja puhastatud. 1984. aastal, kui vanakeel oli veel normaalne suhtlemisvahend, oli teoreetiliselt olemas oht, et uuskeele s'nu kasutades v'ib m'nele meelde tulla nende algne t'hendus. Tegelikult polnud ?helgi kaksisoima h'sti omandanud inimesel raske seda v'ltida, ja m'ni p'lvkond hiljem ei oleks enam isegi niisuguse v''ratuse v'imalust olnud. Uuskeele kui oma ainsa keelega ?leskasvanud inimene ei oleks lihtsalt teadnud, et s'nal v'rdne on kunagi olnud k'rvalt'hendus 'poliitiliselt v'rdne' v'i et vaba on kunagi t'hendanud 'vaimselt vaba', nii nagu inimene, kes pole iial midagi malest kuulnud, ei tea lipu ja vankri k'rvalt'hendust. Tal oleks v'imatu olnud sooritada paljusid kuritegusid ja eksisamme, sest neil poleks olnud nime ja nad oleksid olnud selle t'ttu kujuteldamatud. Ja oli ette n'ha, et aja m''dudes muutuvad uuskeele iseloomulikud tunnused ?ha valdavamaks: et tema s'navara j''b j'rjest v'iksemaks, et s'nade t'hendus muutub j'rjest kitsamaks ja et v'imalus neid sobimatus seoses kasutada aina kahaneb. Kui vanakeel oleks olnud kord l'plikult v'lja t'rjutud, oleks ka viimane side minevikuga olnud l'bi l'igatud. Ajalugu oli juba ?mber kirjutatud, aga siin-seal oli veel s'ilinud puudulikult tsenseeritud minevikukirjanduse fragmente, ja niikaua kui osati vanakeelt, oli v'imalik neid lugeda. Tulevikus oleksid s''rased juhuslikult s'ilinud fragmendid olnud arusaamatud ja t'lgitamatud. V'imatu oli ?ksk'ik mis tekstil'iku vanakeelest uuskeelde t'lkida, kui see ei puudutanud just m'nd tehnilist menetlust v'i m'nd v'ga lihtsat igap'evast tegevust v'i kui see ei olnud oma suunitluselt 'igeusklik (uuskeele termin oleks heaoimlik). Tegelikult t'hendas see, et ?htegi raamatut, mis oli kirjutatud enne 1960. aastat, polnud v'imalik t'ielikult t'lkida. Revolutsioonieelset kirjandust sai t'lkida ?ksnes ideoloogiliselt, s.t. muuta nii sisu kui vormi. V'tame n'iteks ?ldtuntud passuse Iseseisvusdeklaratsioonist: Neid t'desid me peame endastm'istetavaks, et k'ik inimesed on loodud v'rdseks, et Looja on neile andnud teatud v''randamatud 'igused, sealhulgas 'iguse elule, vabadusele ja 'nnetaotlusele. Et nende 'iguste tagamiseks asutatakse inimeste poolt Valitsusi, mis ammutavad oma v'imu valitsetavate n'usolekust. - Et kui iganes m'ni Valitsusvorm muutub neile eesm'rkidele ohtlikuks, on Rahval 'igus seda muuta v'i 'ra kaotada ja asutada uus Valitsus... Oleks olnud t'iesti v'imatu seda uuskeelde t'lkida, nii et originaali m'te oleks s'ilinud. K'ige l'hemale sellele oleks j'utud sel teel, et kogu see passus oleks neelatud ?hteainsasse s'nasse roimoim. T'ielik t'lge oleks saanud olla ainult ideoloogiline t'lge, millega Jeffersoni s'nad oleksid muutunud paneg??rikaks absoluutsele valitsusele. Ja t'epoolest, suur hulk minevikukirjandust oligi juba sel meetodil ?mber kirjutatud. Prestiiz^i kaalutlustel oli soovitav teatavate ajalooliste isikute m'lestuse s'ilitamine, viies aga samal ajal nende p'randi koosk'lla ingsotsi filosoofiaga. Mitmed kirjanikud, nagu Shakespeare, Milton, Swift, Byron, Dickens ja m'ned teised, olidki juba t'lkimisel: kui sellega oleks valmis j'utud, oleksid nende originaalteosed koos k'ige muu minevikukirjandusest s'ilinuga l'inud h'vitamisele. See t'lkimine oli aeglane ja vaevan'udev tegevus ja polnud loota, et sellega oleks enne XXI sajandi esimest v'i teist aastak?mmet maha saadud. Oli olemas ka suur hulk puht utilitaarset kirjandust - h'davajalikud k'siraamatud ja muu s''rane, mida tuli samal kombel t''delda. Just peamiselt sellest, et anda aega ettevalmistavaks t'lket''ks, oligi l'plik ?leminek uuskeelele m''ratud alles aastale 2050.