frikas ja Brasiilias ja salap'rastes keelatud
maades piiri taga, Pariisi ja Berliini t'navail, Venemaa ''retuisse
steppidesse pillatud k?lades, Hiina ja Jaapani turgudel - igal pool seisis
seesama tugev, v'itmatu kuju, t''st ja lastekandmisest moonutatud, s?nnist
surmani t''d r?gav ja siiski laulev. Neist v'imsaist niuetest peab kord
s?ndima teadlike inimeste t'ug. Sina oled surnud; tulevik on nende p'ralt.
Aga sa v'id sellest tulevikust osa saada, kui sa hoiad oma vaimu elava, nagu
nemad hoiavad elava oma keha, ja annad edasi salajase 'petuse, et kaks pluss
kaks on neli.
ßMe oleme surnud,? ?tles Winston.
ßMe oleme surnud,? kordas Julia kohusetundlikult nagu kaja.
ßTe olete surnud,? k'las metalne h''l nende taga.
Nad p'rkusid teineteisest eemale. Winstoni sisikond oli nagu j''ks
muutunud. Ta n'gi Julia suuri silmavalgeid. Julia n'gu oli t'mbunud piimjalt
kollaseks. Ruuz^ilaigud, mis olid ikka veel m'lemal p'senukil, t'usid nii
teravalt esile, nagu ei puutukski nad kokku nahaga nende all.
ßTe olete surnud,? kordas metalne h''l.
ßSee tuleb pildi tagant,? sosistas Julia.
ßSee tuleb pildi tagant,? ?tles h''l. ßJ''ge sinna, kus te olete. ?rge
tehke ?htegi liigutust, enne kui teid k'stakse.?
N??d see algas, n??d see l'puks algas! Nad ei saanud teha muud kui
seista ja vaadata teineteisele ainiti silma. Neil ei tulnud m'ttessegi
majast v'lja tormata ja p'geneda, enne kui on hilja. M'eldamatu oli j'tta
kuuletumata seinast kostvale metalsele h''lele. Nad kuulsid l'ksatust, nagu
oleks mingi riiv eest 'ra t'mmatud, ja puruneva klaasi klirinat. Pilt oli
p'randale kukkunud, j'ttes n'htavale teleekraani.
ßN??d nad n'evad meid,? ?tles Julia.
ßN??d me n'eme teid,? kordas h''l. ßJ''ge seisma keset tuba. Selg
vastamisi. K'ed kukla taga. ?rge puudutage teineteist.?
Nad ei puudutanud teineteist, aga Winstonile n'is, et ta tunneb, kuidas
Julia keha v'riseb. V'i oli see ainult tema enda v'risemine. Ta suutis vaid
hammaste plagisemist tagasi hoida, aga p'lved ei kuulanud s'na. Alt kostis
saabast trampimist, maja seest ja v'ljast. Hoov n'is mehi t'is olevat.
Midagi lohistati m''da kive. Naise laul oli katkenud poolelt s'nalt. Kostis
pikk veerev kolin, nagu oleks pesupali ?le 'ue veerenud, ja seej'rel vihane
s'navaling, mis l'ppes valukarjatusega.
ßMaja on ?mber piiratud,? ?tles Winston.
ßMaja on ?mber piiratud,? ?tles h''l.
Winston kuulis, kuidas Julia surus hambad risti. ßMe peame n??d
jumalaga j'tma,? ?tles Julia.
ßTe peate n??d jumalaga j'tma,? ?tles h''l. Ja siis sekkus ?ks teine,
hoopis erinev h''l, tasane intelligentne h''l, mis tundus Winstonile tuttav
olevat: ßMuide, kui me kord juba niikaugel oleme: ßSiin voodi pehme, kus uni
on hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea.??
Miski kukkus klirinal Winstoni selja taha voodile. Redeliots oli l'bi
akna torgatud ja see oli raami purustanud. Keegi ronis aknast sisse. Trepilt
kostis raskeid samme. Tuba oli t'is turskeid mehi, jalas rautatud saapad ja
k'es kumminui.
Winston ei v'risenud enam. Ta ei pilgutanud isegi silmi. Peaasi oli
olla vagusi, olla vagusi ja mitte anda neile ettek''net sind l??a! Sileda,
elukutselise poksija l'uaga mees, kus suu oli ainult ?ks pilu, j'i tema
vastu seisma, kiigutas m'tlikult kumminuia p'idla ja nimetiss'rme vahel.
Winston kohtas tema pilku. Alastioleku tunne, k'ed kukla taga ja n'gu ning
keha ?leni n'htaval, oli peaaegu talumatu. Mees pistis v'lja valge
keeleotsa, nilpsas seda kohta, kus oleksid pidanud olema huuled, ja eemaldus
siis aeglaselt. J'lle kostis klirinat. Keegi oli v'tnud laualt kirjapressi
ja visanud selle vastu kaminakive puruks.
M''da p'randat veeres korallit?kike, tilluke roosa m?gar nagu
tordikreemist roos. Kui v'ike, m'tles Winston, kui v'ike see tegelikult on!
Selja tagant kostis k''ksatus ja m?tsatus ja ta sai metsiku hoobi vastu
pahkluud, mis oleks teda ''repealt tasakaalust v'lja viinud. ?ks meestest
oli Juliale rusikaga solaari virutanud, nii et t?druk vajus kokku nagu
liigendnuga. Ta viskles p'randal, ahmides 'hku. Winston ei s'andanud
millimeetri v'rragi pead p''rata, aga ta n'gi silmanurgast Julia kahkjat,
'hku ahmivat n'gu. Hoolimata hirmust paistis, nagu oleks ta v'inud tunda
valu omaenda kehas, tapvat valu, mis ei olnud aga nii pakiline kui Julia
heitlus l'mbumisega. Ta teadis, mida see t'hendab: kohutav, ahistav valu,
mis ei lakka, aga millele ei j'ua 'ieti m'eldagi, sest k'igepealt on tarvis
tagasi saada hingamisv'ime. Siis haarasid kaks meest Julial 'lgadest ja
p'lvedest ja tassisid ta minema nagu koti. Winston n'gi korraks ta alaspidi
rippuvat pead, kollast ja v''ndunud n'gu; ta silmad olid suletud ja
ruuz^ilaigud olid ikka veel p'skedel; ja see oli viimane, mis ta temast
n'gi.
Winston seisis surmvaikselt. Teda polnud veel keegi l''nud. Peas
vilksatasid m'tted, mis tulid iseenesest, aga olid t'iesti ?ksluised. Ta
arutas endamisi, kas nad mr. Charringtoni on juba kinni v'tnud ja mis nad
selle naisega seal hoovis tegid. Ta m'rkas, et tal on kange tahtmine kusta,
ja see pani teda natuke imestama, sest ta oli paari tunni eest seda alles
teinud. Ta m'rkas, et kell kaminasimsil n'itab ?heksa, see t'hendab
kaksk?mmend ?ks. Aga v'ljas oli kuidagi liiga valge. Kas ei peaks augustis
sel kellaajal juba h'maraks minema? Ta arutas endamisi, et 'kki olid nad
Juliaga ajaarvestuses segi l'inud, olid '' otsa maganud ja 'rgates arvanud,
et kell on kaksk?mmend kolmk?mmend, kui tegelikult oli pool ?heksa hommikul.
Aga ta ei j'rginud seda m'tet pikemalt. See ei olnud huvitav.
Vahek'igust kostsid teistsugused, kergemad sammud. Tuppa astus mr.
Charrington. Mundrimeeste k'itumine muutus korrapealt vaoshoitumaks. Ka mr.
Charringtoni olekus oli midagi muutunud. Ta pilk langes kirjapressi
t?kkidele.
ßKorjake need ?les,? ?tles ta teravalt.
?ks meestest kummardus k'sku t'itma. Kokniaktsent oli kadunud: Winston
taipas 'kki, kelle h''l see oli, mida ta oli m'ni hetk tagasi teleekraanist
kuulnud. Mr. Charringtonil oli ikka veel seljas tema vana velvetpintsak, aga
tema juuksed, mis olid olnud peaaegu valged, olid muutunud mustaks. Ka ei
olnud tal enam prille ees. Ta heitis Winstonile ?heainsa terava pilgu, nagu
kontrollides, kas on ikka tegu 'ige mehega, ja ei p''ranud talle siis enam
t'helepanu. Ta oli k?ll veel 'ratuntav, aga ta ei olnud enam sama isik. Tema
keha oli sirgunud ja ta oli nagu pikemaks kasvanud. Tema n'gu oli l'bi
teinud ainult tillukesi muutusi, mis olid selle aga t'iesti ?mber
kujundanud. Mustad kulmud olid h'redad, kortsud olid kadunud ja k'ik
n'ojooned olid muutunud; isegi nina tundus olevat l?hem. See oli valvsa
k?lmaverelise kolmek?mne viie aastase mehe n'gu. Winston taipas, et ta n'eb
esimest korda elus kedagi, kellest ta teab kindlalt, et see on M'ttepolitsei
agent.
KOLMAS OSA
1
Winston ei teadnud, kus ta on. Arvatavasti Armastusministeeriumis; aga
polnud mingit v'imalust seda kindlaks teha.
Ta oli k'rge laega akendeta kongis, mille seinu katsid s'ravvalged
kahhelplaadid. Varjatud lambid t'itsid kongi k?lma valgusega ja kostis
pidevat ?hetoonilist undamist, mis v'is tulla ehk ventilatsiooniseadmeist.
Piki seina jooksev kitsas pink v'i riiul, kuhu vaevu mahtus istuma, katkes
vaid ukse kohal ja selle vastas, ilma prill-lauata klosetipoti kohal. Kongis
oli neli teleekraani, igas seinas ?ks.
Ta tundis k'hus mingit tuima valu. Ta oli tundnud seda sellest hetkest
peale, kui ta kinnisesse autosse topiti ja 'ra viidi. Aga ta tundis ka
n'lga, n'rivat, ebaloomulikku n'lga. Sellest v'is olla m''dunud kaksk?mmend
neli tundi, kui ta viimati s'i, v'i kolmk?mmend kuus tundi. Ta ei teadnud
ikka veel, ja ei saagi v'ib-olla iial teada, kas teda arreteeriti hommikul
v'i 'htul. P'rast arreteerimist polnud talle s??a antud.
Ta istus nii vaikselt kui sai kitsal pingil, k'ed vaheliti p'lvedel. Ta
oli juba 'ppinud vaikselt istuma. Kui sa tegid ootamatu liigutuse,
r''gatasid nad su peale teleekraanist. Aga n'ljatunne muutus ?ha teravamaks.
?le k'ige unistas ta praegu leivat?kist. Tal oli tunne, et ta tunkede taskus
on natuke leivapuru. Oli isegi v'imalik, - nii ta m'tles sellep'rast, et
aeg-ajalt n'is miski ta jalga torkivat, - et seal oli m'ni suurem kooruke.
L'puks v'itis soov selgust saada temas hirmutunde ja ta libistas k'e
taskusse.
ßSmith!? r''gatas h''l teleekraanist. ß6079 - Smith, W.! K'ed kongis
taskust v'lja!?
Ta istus j'lle vaikselt, k'ed vaheliti p'lvedel. Enne siiatoomist oli
teda hoitud ?hes teises kohas, mis oli ilmselt tavaline vangla v'i ajutine
kinnipidamiskoht, mida kasutasid patrullid. Ta ei teadnud, kui kaua ta oli
seal olnud; m'ned tunnid kindlasti; ilma kellata ja p'evavalgust n'gemata
oli raske aega hinnata. See oli ?ks k'rarikas, v'ikalt haisev koht. Nad olid
pannud teda kongi, mis sarnanes sellega, kus ta praegu oli, aga see oli
kohutavalt r'pane ja sinna oli pidevalt kiilutud k?mme v'i viisteist
inimest. Suuremalt osalt olid need kriminaalkurjategijad, aga nende hulgas
oli ka m'ni poliitvang. Tema istus tummalt vastu seina, r'paste kehade
vahele surutud, liiga ametis oma hirmu ja k'huvaluga, et ?mbritseva vastu
huvi tunda, aga ta m'rkas siiski h'mmastavat erinevust Partei liikmetest
vangide ja ?lej''nud vahialuste k'itumise vahel. Partei liikmetest vangid
olid tummad ja hirmunud, aga tavalised kriminaalvangid ei paistnud midagi
ega kedagi kartvat. Nad s'imasid valjusti valvureid, hakkasid vihaselt
vastu, kui nende isiklikke asju taheti 'ra v'tta, kritseldasid p'randale
roppusi, s'id smugeldatud toidukraami, mida nad oma riiete salap'rastest
peidupaikadest esile manasid, ja sundisid oma kisaga vaikima isegi
teleekraani, kui see p??dis neid korrale kutsuda. Teisest k?ljest paistsid
m'ned neist valvuritega ?sna heal jalal olevat, kutsusid neid h??dnimepidi
ja norisid l'bi ukses oleva juudasilma sigarette. Ja valvurid suhtusid
tavalistesse kriminaalkurjategijatesse teatava kannatlikkusega, isegi kui
nad olid sunnitud neid karmilt kohtlema. Kongis r''giti sageli
sunnit''laagritest, kuhu enamik vange pidi saadetama. Winston sai aru, et
laagril ßpole h'da midagi?, kui sul on h'id sidemeid ja kui sa tead, kuidas
asjad k'ivad. Laagris valitses korruptsioon, pugemine, igat liigi
v'ljapressimine, homoseksualism ja prostitutsioon, isegi kartulitest aetud
samagonni oli saada. Sooje kohti jagati ?ksnes kriminaalkurjategijatele,
enamasti bandiitidele ja m'rtsukatele, kes moodustasid omaette
laagriaristokraatia. Musta t'' tegid 'ra poliitilised.
Kongist k'is l'bi igat sorti vange: uimastitega 'ritsejaid, vargaid,
r''vleid, spekulante, joodikuid ja prostituute. M'ni joodik oli nii
v'givaldne, et teistel vangidel tuli ?hiselt teda ohjeldada. Neli valvurit
tirisid k'si- ja jalgupidi sisse tohutu vanaeidevraki, umbes
kuuek?mneaastase, lotendavate rindade ja r?seluses sorakile vajunud hallide
juuksekahludega naisterahva, kes r'uskas ja rabeles. Valvurid kiskusid tal
jalast saapad, millega ta oli p??dnud neid tabada, ja viskasid ta Winstonile
s?lle, nii et Winstoni reieluud raksatasid. Naine ajas end upakile ja
r''gatas neile j'rele: ßV'rdjad!? Ja siis, m'rgates, et ta istub millelgi
ebatasasel, libistas ta end Winstoni p'lvedelt pingile.
ßAnna andeks, kullake,? ?tles ta. ßMa p'leks sulle p''le istunud, aga
need nadikaelad viskasid. Ei oska matsid daamiga k'ituda.? Ta j'i vait,
patsutas endale vastu rinda ja r'hatas. ßAndeks,? ?tles ta, ßma olen nigu
v'heke -?
Ta kummardus ettepoole ja oksendas t?kk aega otse p'randale.
ßN??d on palju parem,? ?tles ta, suletud silmil tahapoole n'jatudes.
ßMa olen alati 'eld, et ei tasu teist v'gisi tagasi oida. Nigu vasta akkab,
lase v'lja, jajah.?
Ta oli n??d pisut toibunud, vaatas uuesti Winstonile otsa ja Winston
paistis talle otsekohe meeldima hakkavat. Ta pani oma lihava k'e Winstonile
?mber 'lgade ja t'mbas teda enda poole, hingates talle n'kku 'lle ja okse
l'hna.
ßMis su nimi on, kullake?? k?sis ta.
ßSmith,? vastas Winston.
ßSmith?? imestas naine. ßNaljakas, minu nimi on ka Smith. Kuule,?
muutus ta ootamatult h'rdameelseks, ßv'ib-olla ma olen sinu ema??
Ta v'iks olla k?ll minu ema, m'tles Winston. Vanus ja kehaehitus
paistsid sobivat; ja mis v'limusse puutus, siis v'ib kaksk?mmend aastat
sunnit''d inimest m'nev'rra muuta.
Keegi teine polnud Winstoniga r''kima hakanud. H'mmastaval kombel ei
p''ranud kriminaalkurjategijad Partei liikmetest vangidele mingit
t'helepanu. ßPoliitilised,? 'eldi nende kohta p'lgliku ?ksk'iksusega. Partei
liikmetest vangid paistsid kartvat kellegagi r''kida ja eriti veel omavahel
r''kida. Ainult ?kskord, kui kaks Partei liiget, m'lemad naised, olid pingil
tihedasti kokku surutud, tabas Winstoni k'rv l'bi h''lte r?ma paar rutakalt
sosistatud s'na; ja sealhulgas vihjet millelegi, mida nimetati ßtuba ?ks
null ?ks?, millest ta ei saanud aru.
Sellest ajast, kui ta siia toodi, v'is olla m''dunud kaks v'i kolm
tundi. N?ri valu k'hus ei andnud j'rele, aga aeg-ajalt see vaibus ja siis
j'lle 'genes, ja tema m'tted avardusid v'i ahenesid vastavalt sellele. Kui
see 'genes, m'tles ta ainult valule ja sellele, et ta tahab s??a. Kui see
vaibus, haaras teda paanika. Oli hetki, kus ta kujutles seda, mis temaga
kohe s?nnib, nii elavalt, et ta s?da hakkas kloppima ja hing j'i kinni. Ta
tundis nuiahoope oma k??narnukkidel ja rautatud saapaid vastu s''ri tagumas,
ta n'gi end p'randal roomamas, kisendamas ja l'bi sissel''dud hammaste
halastust palumas. Ta ei m'elnud palju Juliale. Ta ei suutnud oma m'tet
temale keskendada. Ta armastab teda ja ei reeda teda; aga see oli lihtsalt
t'sisasi, mis oli teada, nagu on teada ?kskord?ks. Ta ei tundnud praegu
mingit armastust ja ei juurelnud selle kallal, mis Juliast on saanud.
Sagedamini m'tles ta O'Brienile, mingi ebam''rase lootusega. O'Brien peaks
teadma, et ta on arreteeritud. Ta oli k?ll 'elnud, et Vennaskond ei p??a
kunagi oma liikmeid p''sta. Aga oli olemas z^iletitera; nad saadavad talle
z^iletitera, kui saavad. L'heb enne viis sekundit, kui valvur kongi kargab.
Tera tungib temasse p'letava j'isusega ja l'ikab isegi s'rmed, mis seda
hoiavad, luuni l'bi. Aga k'ik ta m'tted j'udsid tagasi ta haige keha juurde,
mis kiskus krampi v'himagi valuaistingu puhul. Ja ta ei olnud kindel, et ta
kasutab z^iletitera, isegi kui see on tal v'imalik. Loomulikum oli elada
hetkest hetkesse ja v'tta vastu veel k?mme minutit elu, isegi kui on kindel,
et see l'peb piinamisega.
Aeg-ajalt p??dis ta kongiseinu katvaid kahhelplaate kokku lugeda. See
paistis olevat lihtne, aga ometi l'ks ta loendamisega iga kord kuskil segi.
Sagedamini arutas ta endamisi, kus ta on ja mis aeg p'evast praegu on. Kord
ta oli kindel, et v'ljas on keskp'ev, ja j'rgmisel hetkel ta oli niisama
kindel, et seal on pilkane ''. Siin sees, aimas ta, ei kustutata kunagi
valgust. See oli niisugune koht, kus ßei ole pimedust?: n??d ta taipas, miks
O'Brien oli paistnud tema vihjest aru saavat. Armastusministeeriumil polnud
aknaid. See kong v'is olla hoone keskosas v'i vastu v'lisseina; see v'is
olla k?mnendal korrusel maa all v'i kolmek?mnendal korrusel maa peal. Ta
asetas end m'ttes ?hte ja teise kohta ja p??dis tunde j'rgi oma kehas
kindlaks m''rata, kas ta on kusagil k'rgel v'i on maetud s?gavikku.
Koridoris k'masid marssivad sammud. Terasuks avanes kilatades. Hoogsalt
astus uksest sisse noor traksis ohvitser, seljas must l'ikivate rihmadega
munder, sirgete joontega n'gu kahvatu nagu vahamask. Ta andis valvuritele
m'rku vang sisse tuua. Jalgu j'rele vedades lohistas end kongi luuletaja
Ampleforth. Uks kilatas taas kinni.
Ampleforth tegi ?hes ja teises suunas paar ebakindlat sammu, nagu
lootes, et kusagil on veel teine uks, kust v'lja p''seb, ja hakkas siis
kongis edasi-tagasi k'ima. Ta ei olnud veel Winstonit m'rganud. Tema murelik
pilk puuris seina umbes meetri jagu Winstoni peast k'rgemal. Kingi tal jalas
ei olnud; l'bi sokuaukude vahtisid suured r'pased varbad. Habe oli tal juba
mitu p'eva ajamata. P'senukkideni karvakasvanud n'gu andis talle r''vli
v'limuse, mis ei sobinud kuidagi kokku tema suure lodeva keha ja n'rviliste
liigutustega.
Winston virgus veidi oma tardumusest. Ta pidi Amplefortiga r''kima ja
riskeerima sellega, et teleekraan pistab r''kima. Oli t'iesti v'imalik, et
Ampleforth on tulnud talle z^iletitera tooma.
ßAmpleforth,? ?tles ta vaiksel.
Teleekraan ei pistnud r''kima. Ampleforth seisatas h'mmeldunult. Ta
pilk j'i pikkamisi Winstonile pidama.
ßSmith,? ?tles ta. ßTeie ka!?
ßMiks teie siin olete??
ßT'tt-'elda - -? Ta seadis end kohmakalt Winstoni vastu pingile istuma.
ßOn ju ainult ?ks s??tegu, eks ole?? ?tles ta.
ßJa teie saite sellega hakkama??
ßIlmselt k?ll.?
Ta pani k'e laubale ja murdis korraks s'rmedega meelekohti, nagu p??des
midagi meelde tuletada.
ßNiisuguseid asju juhtub,? alustas ta ebalevalt. ßMulle meenub ?ks aps
- v'imalik aps. See oli kahtlemata ettevaatamatus. Me redigeerisime Kiplingi
kogutud luuletuste v'ljaannet. Ja ma j'tsin rea l'ppu s'na ßjumal?. Ma ei
saanud sinna midagi parata!? lisas ta peaaegu n'rdinult ja t'stis pilgu, et
Winstonile otsa vaadata. ßSeda rida oli v'imatu muuta. Riimiks oli ßrumal?.
Saate aru, ßrumal? riimub meie keeles k'igest seitsme s'naga! Ma murdsin
p'evade kaupa pead. Paremat riimi ei olnud.?
Ta ilme muutus. Pahameel kadus ja ta oli hetkeks isegi nagu r''mus.
L'bi r'pase ja h'reda habemet??ka kumas mingi intellektuaalne l''m, pedandi
rahulolu, kes on avastanud midagi kasutut.
ßOn teile kunagi p'he tulnud,? ?tles ta, ßet kogu inglise luule ajalugu
on m'jutanud seik, et inglise keeles on nii v'he riime??
Ei, see polnud Winstonile iial p'he tulnud. Ja antud tingimustes ei
tundunud see ka eriti oluline v'i huvitav olevat.
ßEga te ei tea, kas praegu on p'ev v'i ''?? k?sis ta.
Ampleforth oli j'lle h'mmeldunud. ßMa pole sellele m'elnudki. Mind
arreteeriti kaks p'eva tagasi - v'ib-olla ka kolm p'eva tagasi.? Ta pilk
eksles m''da kongiseina, nagu loodaks ta kuskilt siiski akent leida. ßSiin
ei ole ''l ja p'eval mingi vahet. Ma ei kujuta ette, kuidas saab niimoodi
aega kindlaks m''rata.?
Nad r''kisid m'ne minuti veel ?hest ja teisest, ja siis sundis ootamatu
r''gatus teleekraanist neid vait j''ma. Winston istus vagusi, k'ed vaheliti
p'lvedel. Ampleforth, liiga suur, et korralikult kitsale pingile istuma
mahtuda, niheles k?ljelt k?ljele, haakides oma pikad k'ed kord ?he, kord
teise p'lve ?mber. Teleekraan k'ratas talle peale, et ta istuks vaikselt.
Aeg venis. Kaksk?mmend minutit, tund aega - raske oli seda hinnata. Siis
k'masid koridoris j'lle sammud. Winstoni sisemus kiskus krampi. Varsti, 'ige
varsti, v'ib-olla viie minuti p'rast, v'ib-olla n??d kohe v'isid need
trampivad sammud t'hendada, et j'rg on j'udnud temani.
Uks avanes. J'ise ilmega noor ohvitser astus sisse. P'gusa k'eviipega
andis ta Ampleforthile m'rku.
ßTuba ?ks null ?ks,? ?tles ta.
Ampleforth marssis valvurite vahel kohmakalt v'lja, ebalevalt jahmunud,
kuid m'istmatu ilmega.
M''dus ilmselt j'lle hulk aega. Winstonil oli k'ht uuesti valutama
hakanud. Tema m'tted k'sisid ringi m''da ?hte ja sama rada nagu pallid, mis
kukuvad ikka ja j'lle samadesse aukudesse. Tal oli ainult kuus m'tet. Valu
maos; t?kk leiba; veri ja karjed; O'Brien; Julia; z^iletitera. Taas t'mbus
ta sisemus krampi; koridoris l'henesid rasked sammud. Kui uks avanes, t'i
'hulaine, mis selles tekkis, kaasa v'nget k?lma higil'hna. Kongi astus
Parsons. Tal olid jalas l?hikesed khakiv'rvi p?ksid ja seljas spordis'rk.
Winston oli sedav'rd rabatud, et kaotas enesevalitsuse.
ßTeie siin!? h??atas ta.
Parsons heitis talle pilgu, milles polnud uudishimu ega imestust, vaid
ainult ahastus. Ta hakkas n'rviliselt edasi-tagasi k'ima, ilmselt suutmata
paigal p?sida. Iga sammu juures, kui ta t'stis oma t'ntsakaid p'lvi, oli
n'ha, et need v'risesid. Ta j'llitas p'rani silmi enda ette, nagu poleks ta
v'imeline oma pilku milleltki, mis oli taamal, lahti rebima.
ßMiks teie siin olete?? k?sis Winston.
ßM'tteroim!? vastas Parsons peaaegu nutuselt. Ja tema h''letoon
sisaldas korraga nii oma s?? t'ielikku omaksv'ttu kui ebausklikku hirmu, et
niisugust s'na saab ?ldse temaga seoses kasutada. Ta j'i Winstoni ette
seisma ja kukkus h'daldama: ßMis te arvate, ega nad mind maha ei lase? Nad
ei lase ju maha, kui sa ei ole midagi teinud - ainult v'ike m'ttev''ratus,
sinna ei saa ju midagi parata. Ma tean, et nad kuulavad sind enne
p'hjalikult ?le. Oh, selles suhtes ma usaldan neid t'ielikult! Mu ankeet on
ju neile teada, eks ole? Teie teate, mis mees
ma olen. Ma ei ole halb mees. Tark ma muidugi ei ole, aga ma olen p??dlik.
Ma olen katsunud Partei heaks oma parima teha, eks ole? Ma p''sen ehk viie
aastaga, kas te ei arva? V'i k?mnega? Minusugusest mehest v'ib laagris
k'vasti kasu olla. ?heainsa juhusliku eksimuse eest ei lasta ju maha??
ßKas te olete s??di?? k?sis Winston.
ßMuidugi olen ma s??di!? h??dis Parsons, alandlikult teleekraani poole
piiludes. ßEga te ometi ei arva, et Partei laseb arreteerida s??tu inimese??
Tema konnan'gu t'mbus veelgi kahvatumaks ja omandas isegi kergelt vagatseva
ilme. ßM'tteroim on kohutav asi, vanapoiss,? ?tles ta 'petlikult. ßSee on
salakaval. Sa saad sellega hakkama, nii et sa ei m'rkagi. Teate, kuidas mina
sellega hakkama sain? Unes! Jah, aus'na. Ma muudkui vehkisin t''d teha,
p??des t'ita oma kohust, ega aimanudki, et mul v'iks olla peas halbu
m'tteid. Ja siis ma hakkasin unes r''kima. Ja teate, mida mind kuuldi
?tlevat??
Ta tasandas h''lt nagu patsient, kes peab arstile midagi s?ndsusetut
?les tunnistama.
ßßMaha Suur Vend!? Jah, just nii ma ?tlesin! Ja paistab, et isegi mitu
korda. Omavahel 'eldes, vanapoiss, ma olen r''mus, et mind tabati enne, kui
asi oleks hullemaks l'inud. Ja teate, mida ma neile kohtulaua ees ?tlen? ßMa
t'nan teid,? ?tlen ma, ßma t'nan teid selle eest, et te p''stsite mind, enne
kui oleks olnud hilja.??
ßKes teid ?les andis?? k?sis Winston.
ßMu v'ike t?tar,? ?tles Parsons nukra uhkusega. ßTa kuulas ukse taga.
Kuulis l'bi lukuaugu, mida ma ?tlesin, ja lippas kohe j'rgmisel p'eval
patrullile teatama. V'ga terane seitsmeaastase plikatirtsu kohta, mis? Ja ma
ei ole talle selle p'rast pahane. Vastupidi, ma olen tema peale uhke. See
n'itab, et ma olen teda 'iges vaimus kasvatanud.?
Ta sammus veel veidi aega n'rviliselt edasi-tagasi, heites igatsevaid
pilke paraski suunas. J'rsku laskis ta p?ksid maha.
ßVabandage, vanapoiss,? ?tles ta. ßMa ei saa midagi parata. See on see
ootamine.?
Ta potsatas oma suure tagumikuga klosetipotile. Winston kattis n'o
k'tega.
ßSmith!? r''gatas h''l teleekraanist. ß6079 - Smith, W.! V'tke k'ed n'o
eest! N'o varjamine on kongis keelatud.?
Winston v'ttis k'ed n'o eest. Parsons kasutas klosetti valjusti ja
ohtralt. Siis selgus, et klosett on rikkis, ja kamber haises vastikult mitu
tundi tagantj'rele.
Parsons viidi 'ra. Vange ilmus ja kadus ?htelugu salap'raselt. ?ks
neist, naine, saadeti ßtuba ?ks null ?hte? ja Winston m'rkas, kuidas naine
t'mbus nende s'nade juures k'ssi ja vajus n'ost 'ra. Oli kulunud t?kk aega,
nii et kui teda oli toodud siia hommikul, siis pidi n??d olema 'htupoolik,
v'i kui teda oli toodud 'htupoolikul, siis pidi n??d olema s?da''. Kongis
oli kuus vangi, mehed ja naised. K'ik istusid v'ga vaikselt. Winstoni vastas
istus ?ks l'uatu, hambulise, nagu mingi suure s??tu n'rilise n'oga mees.
Tema paksud laigulised p'sed olid alt nii pungis, et oli raske uskuda, et
tal ei ole sinna v'ikesi toiduvarusid peidetud. Tema kahvatuhallid silmad
vilasid pelglikult n'olt n'ole ja p''rdusid k'hku 'ra, niipea kui ta kohtas
kellegi pilku
Uks avanes ja sisse toodi uus vang, kelle ilmumine pani Winstoni
hetkeks v'patama. See oli t'iesti tavalise, ilmetu v'limusega mees, kes v'is
olla olnud m'ni insener v'i tehnik. Aga jahmatama pani tema n'o k'hnus. Tal
oli nagu surnu kolp. Ja selle t'ttu paistis, et ta suu ja silmad on
ebaproportsionaalselt suured, ja tundus, et ta silmi t'idab tappev,
lepitamatu vihkamine kellegi v'i millegi vastu.
Mees istus Winstoni l'hedale pingile. Winston ei vaadanud enam tema
poole, aga see 'ravaevatud kolban'gu p?sis tal elavalt silme ees. Ja 'kki ta
taipas, milles on asi. See mees oli poolsurnuks n'ljutatud. Ja seesama m'te
n'is peaaegu korraga tulevat k'igile, kes olid kongis. Pingil istujaid l'bis
vaevukuuldav kahin. L'uatu mees vaatas vilksamisi kolban'oga mehe poole ja
p''ras pilgu s??dlaslikult 'ra, aga mingi vastupandamatu j'ud sundis teda
uuesti end p''rama. Siis ta hakkas nihelema. Ja l'puks ta t'usis p?sti,
taarus kohmakalt ?le kongi, pistis k'e oma tunkede taskusse ja ulatas
kolban'oga mehele h'belikult m''rdunud leivat?ki.
Teleekraanist kostis kohutav, k'rvulukustav m'iratus. L'uatu mees
kargas 'hku. Kolban'oga mees oli k'ed kiiresti selja taha peitnud, nagu
demonstreerides kogu maailmale, et ta l?kkas kingituse tagasi.
ßBumstead!? m'irgas h''l. ß2713 - Bumstead, J.! Visake leivat?kk maha!?
L'uatu mees pillas leivat?ki p'randale.
ßJ''ge seisma sinna, kus te olete,? ?tles h''l. ßN'gu ukse poole. ?rge
liigutage!?
L'uatu mees kuuletus. Tema suured pungis p'sed vabisesid ohjeldamatult.
Uks kilatas lahti. Kui noor ohvitser sisenes ja k'rvale astus, ilmus tema
selja tagant n'htavale l?hike j'ssakas valvur, tohutute k'te ja 'lgadega. Ta
seadis end l'uatu mehe ette seisma ja virutas siis ohvitseri m'rguande peale
kohutava hoobi, mille taga oli kogu tema kehakaal, otse l'uatu mehe suu
pihta. Selle l''gi j'ud p?hiks mehikesel jalad alt. Tema keha lendas l'bi
kongi ja p'rkas vastu klosetipotti. Hetkeks j'i ta oimetult lamama, ta suust
ja ninast immitses tumedat verd. Kostis j'uetut niutsumist v'i vigisemist,
mis tundus olevat teadvusetu. Siis keeras ta end upakile ja t'usis
vaevaliselt k'puli. Koos vere ja ilaga pudenes tal suust kaks hambaproteesi
poolt.
Vangid istusid v'ga vaikselt, k'ed vaheliti p'lvedel. L'uatu mees ronis
tagasi oma kohale. Ta ?ks n'opool oli tumedaks t'mbunud. Tema suu oli
tursunud vormituks kirsipunaseks tombuks, millel oli keskel must auk.
Aeg-ajalt tilkus ta tunkede rinnale verd. Ta hallid silmad vilasid j'lle
n'olt n'ole, s??dlaslikumalt kui enne, nagu p??aks ta 'ra arvata, kuiv'rd
teised teda tema alanduse p'rast p'lgavad.
Uks avanes. Kerge z^estiga andis ohvitser kolban'oga mehele m'rku.
ßTuba ?ks null ?ks,? ?tles ta.
Winstoni k'rvalt kostis 'hinat ja r?belemist. Mees oli p'lvili
p'randale langenud, k'ed ristis.
ßSeltsimees! Ohvitser!? h??dis ta. ß?rge viige mind sinna! Kas ma ei
ole siis k'ik juba 'ra r''kinud! Mida te veel tahate teada? Ma olen valmis
k'ik omaks v'tma, k'ik! Telge mulle ainult, mis see peab olema, ja ma v'tan
k'ik omaks. Pange see kirja, ja ma kirjutan k'igele alla! Ainult mitte tuba
?ks null ?ks!?
ßTuba ?ks null ?ks,? ?tles ohvitser.
Mehe n'gu, mis oli niigi v'ga kahvatu, omandas varjundi, mida Winston
poleks uskunud v'imalik olevat. See oli kindlalt, eksimatult rohekas.
ßTehke minuga, mida tahate!? r''kis mees. ßTe olete mind juba mitu
'dalat n'ljutanud. L'petage see 'ra ja laske mul surra! Laske mind maha!
Pooge ?les! M'istke mulle kaksk?mmend viis aastat! Kas te tahate, et ma pean
veel kedagi reetma? Telge ainult, kes see on, ja ma r''gin teile k'ik, mida
te soovite. Ma ei hooli, kes ta on v'i mida te talle teete. Mul on naine ja
kolm last. Nendest k'ige vanem ei ole veel kuue aastanegi. Tooge nad k'ik
siia ja l'igake neil minu silme all k'ri l'bi, ma vaatan pealt ja ei
piiksatagi. Ainult mitte tuba ?ks null ?hte!?
ßTuba ?ks null ?ks!?
Mees vaatas paaniliselt ringi, teiste vangide poole, nagu m'ttega, et
ta v'iks kedagi teist enda asemel ohvriks tuua. Ta pilk j'i pidama l'uatu
mehe segil''dud n'ol. Ta sirutas v'lja oma kuivetunud k'e.
ßTema te peaksite v'tma, mitte mind!? karjus ta. ßTe ei kuulnud, mida
ta ?tles, kui ta oli vastu vahtimist saanud. Andke mulle v'imalus, ja ma
kordan iga ta s'na. Tema on Partei vaenlane,
mitte mina.? Valvurid astusid l'hemale. Mehe h''l kasvas kriiskamiseks. ßTe
ei kuulnud teda!? kordas ta. ßTeleekraanil oli midagi viga! Teil on
teda vaja! V'tke tema, mitte mind!?
Kaks tursket valvurit kummardusid, et tal k'e alt kinni v'tta. Aga
samal hetkel viskus ta pikali kongip'randale ja haakus rauast pingijala
k?lge. Ta pistis s'natult ulguma nagu loom. Valvurid p??dsid teda lahti
rebida, aga ta hoidis pingist kinni h'mmastava j'uga. Nad sikutasid teda
umbes kaksk?mmend sekundit. Vangid istusid vagusi, k'ed vaheliti p'lvedel,
otse enda ette vaadates. Ulgumine lakkas; mehel ei olnud enam muuks jaksu
kui klammerdumiseks. Siis kostis ?ks teistmoodi karjatus. Valvuri saapahoop
oli purustanud tema ?he k'e s'rmed. Nad t'stsid ta jalule.
ßTuba ?ks null ?ks,? ?tles ohvitser.
Mees viidi minema, ta astus n'tkuval sammul, langetatud p'i, hoides
hellalt oma vigastatud k'tt, ja kogu ta s'jakus oli kadunud.
M''dus hulk aega. Kui kolban'oga mees oli 'ra viidud kesk''l, siis oli
n??d hommik; kui hommikul, siis oli 'htupoolik. Winston oli ?ksi ja oli
olnud ?ksi juba mitu tundi. Kitsal pingil istumine oli nii piinarikas, et ta
t'usis ?htelugu p?sti ja k'ndis ringi, ilma et teleekraan oleks teda korrale
kutsunud. Leivat?kk vedeles ikka veel seal, kuhu l'uatu mees oli selle
pillanud. Algul n'udis Winstonilt suurt pingutust, et mitte sinnapoole
vaadata, hiljem aga taganes n'ljatunne janu eest. Kurk kuivas ja suus oli
vastik maik. Lakkamatu undamine ja ?htlaselt ere valgus tegid kuidagi
j'uetuks, pea oli nagu seest t?hi. Aeg-ajalt ta t'usis p?sti, sest ta ei
suutnud enama taluda valu kontides, ja istus peaaegu kohe j'lle maha, sest
ta oli liiga uimane, et kindlalt jalul p?sida. Niipea kui f??silised
aistingud natukegi taltusid, haaras teda uuesti hirm. Kustuva lootusega
m'tles ta O'Brienile ja z^iletiterale. Oli m'eldav, et z^iletitera j'uab
temani s''gi sisse peidetuna, kui siin muidugi ?ldse s??a anti. Juliale ta
m'tles palju 'hmasemalt. V'ib-olla kannatab Julia hoopis hullemini kui tema.
V'ib-olla karjub ta just praegu valu k'es. Ta m'tles: kui ma saaksin Julia
p''sta, kannatades ise kahe eest, kas ma teeksin seda? Jah, ma teeksin. Aga
see oli ainult puht m'istuslik otsus, millele ta j'udis sellep'rast, et ta
teadis, et ta peab sellele j'udma. Ta ei tundnud seda. Siin selles paigas sa
ei tunne midagi muud kui valu ja selle eelaimust. Pealegi, kas on v'imalik -
?ksk'ik mis p'hjusel - soovida, kui sa t'epoolest kannatad, et see valu
veelgi suureneks? Aga sellele k?simusele ei osanud ta veel vastata.
J'lle l'henesid sammud. Uks avanes. Sisse astus O'Brien.
Winston kargas p?sti. Ta oli n'htust nii rabatud, et unustas igasuguse
ettevaatuse. Esmakordselt paljude aastate jooksul ei tulnud teleekraani
talle meeldegi.
ßKa teie olete neil peos?? karjatas ta.
ßJah, ammust aega juba,? ?tles O'Brien leebe, peaaegu kahetseva
irooniaga. Ta astus k'rvale. Tema tagant ilmus n'htavale laia'lgne, pika
musta kumminuiaga valvur.
ßTe teadsite seda, Winston,? ?tles O'Brien. ß?rge petke ennast. Te
olete seda kogu aeg teadnud.?
Jah, n??d ta sai aru, et ta on seda kogu aeg teadnud. Aga praegu polnud
aega sellele m'elda. Tal oli silmi veel ainult musta kumminuia jaoks valvuri
k'es. See v'is tabada mida tahes: lagipead, k'rvalesta, k'sivart,
k??narnukki - -
K??narnukki! Ta langes p'lvili, peaaegu teadvusetult, hoides teise
k'ega seda tabatud k??narnukki. K'ik oli kollaseks plahvatanud. Uskumatu,
uskumatu, et ?ksainus l''k v'ib niisugust valu teha! Ta pilk selgis ja ta
n'gi kaht teist alla enda poole vaatavat. Valvur naeris tema v''nlemist.
V'hemalt ?hele k?simusele oli n??d vastus olemas. Mitte iial, mitte ?helgi
p'hjusel ei saa sa soovida, et valu suureneks. Sa saad soovida ainult, et
valu lakkaks. Pole olemas midagi hirmsamat kui f??siline valu. Valu palge
ees ei ole kangelasi, ei ole kangelasi, m'tles ta ikka ja j'lle,
kongip'randal vingerdades ja abitult oma j'uetut vasakut k'tt hoides.
2
Ta lamas millelgi, mis oli nagu v'livoodi, ainult et see oli k'rgel
p'randa kohal ja ta oli mingil moel selle k?lge kinnitatud, nii et ta ei
saanud liigutada. Talle langes n'kku valgus, mis tundus olevat tavalisest
tugevam. Tema k'rval seisis O'Brien ja vaatas t'helepanelikult alla tema
poole. Teisel pool seisis valge kitliga mees, k'es s?stal.
Isegi kui ta silmad olid lahti, hakkas ta oma ?mbrust alles v'hehaaval
tajuma. Tal oli tunne, nagu ujuks ta pinnale hoopis teisest maailmast,
mingist veealusest maailmast, mis oli kuskil s?gaval. Ta ei teadnud, kui
kaua ta oli seal all olnud. Sellest hetkest peale, kui teda arreteeriti, ei
olnud ta n'inud ei ''pimedust ega p'evavalgust. Pealegi olid tema m'lus
l?ngad. Ajuti oli tema teadvus, isegi seda sorti teadvus, mis on magajal,
t'iesti v'lja l?litatud ja oli taas k'ivitunud p'rast t?hja pausi. Ja ta ei
teadnud, kas need pausid olid kestnud p'evi, n'dalaid v'i ainult sekundeid.
See kos^maar oli alanud selle esimese l''giga k??narnuki pihta.
Tagantj'rele ta sai aru, et k'ik, mis tookord juhtus, oli lihtsalt
ettevalmistus, tavaline ?lekuulamine, mis sai osaks peaaegu igale vangile.
Oli terve hulk kuritegusid - spionaaz^, sabotaaz^ ja nii edasi - , milles
k'ik pidid end tingimata s??di tunnistama. See ?lestunnistus oli formaalsus,
piinamine aga oli t'eline. Ta ei suutnud meelde tuletada, kui mitu korda
teda oli pekstud ja kui kaua olid need peksmised kestnud. Alati olid tema
kallal korraga viis v'i kuus musta mundriga meest. Vahel rusikatega, vahel
kumminuiadega, vahel terasvarbadega, vahel saabastega. M'nikord v'hkres ta
h'benemata nagu loom p'randal, v''nates oma keha siia ja sinna l'putus
lootusetus p??des hoopide eest k'rvale p'igelda ja p'lvides sellega ainult
j'rjest uusi hoope, ribidesse, k'htu, vastu k??narnukke, vastu s''ri,
kubemesse, munanditesse ja sabaluu pihta. M'nikord see kestis ja kestis,
kuni k'ige julmem, 'elam ja andestamatum ei tundnud talle olevat mitte see,
et valvurid j'tkavad peksmist, vaid see, et ta ei suuda end sundida teadvust
kaotama. M'nikord ?tlesid ta n'rvid nii ?les, et ta hakkas karjuma ja
halastust paluma veel enne, kui peksmine algas, ja piisas vaid l''giks
t'stetud rusika n'gemisest, et panna teda ?les tunnistama t'elisi ja
v'ljam'eldud kuritegusid. M'nikord aga otsustas ta alguses, et ta ei
tunnista midagi ?les, ja talt tuli iga s'na valu'hinate vahel v'lja
pressida, ja m'nikord taotles ta j'uetult kompromissi, 'eldes endale: ßMa
tunnistan k?ll, aga mitte kohe. Ma pean vastu pidama, kuni valu muutub
talumatuks. Veel kolm hoopi, veel kaks, ja siis ma ?tlen, mida nad tahavad.?
Vahel peksti teda, kuni ta ei seisnud enam jalul, visati siis nagu
kartulikott kongi kivip'randale, j'eti m'neks tunniks toibuma ja v'eti siis
j'lle ette ja hakati uuesti peksma. Esines ka pikemaid hinget'mbeaegu. Ta
m'letas neid 'hmaselt, sest need m''dusid peamiselt unes v'i uimasuses. Ta
m'letas kongi, kus oli puunari, midagi seinast v'ljaulatuva riiuli taolist,
ja m'letas plekist silmapesukaussi, ja s''maaegu, mis koosnesid kuumast
supist ja leivast ja vahel ka kohvist. Ta m'letas t'redat juuksurit, kes
k'is tal habet ajamas ja juukseid l'ikamas, ja asjalikke, kalke, valgete
kitlitega mehi, kes katsusid ta pulssi, kontrollisid ta reflekse, p''rasid
tal laud pahupidi, kompasid teda j'ikade s'rmedega, ega tal m'ni luu
murdunud ei ole, ja torkasid talle n'ela k'sivarde, et panna teda magama.
Peksmine j'i harvemaks ja muutus rohkem 'hvarduseks, 'uduseks, kuhu
teda v'idi iga hetk tagasi saata, kui ta vastused ei rahulda. Tema
?lekuulajad ei olnud n??d enam musta mundriga j'hkardid, vaid
Partei-haritlased, v'ikesed, ?marad, kiirete liigutuste ja v'lkuvate
prilliklaasidega mehed, kes t''tlesid teda vaheldumisi, nagu talle tundus -
ta ei saanud selles kindel olla - , k?mme kuni kaksteist tundi j'rjest. Need
teised ?lekuulajad vaatasid, et ta tunneks kogu aeg kerget valu, aga see ei
olnud eesk'tt valu, millele nad toetusid. Nad l'id teda vastu n'gu, v''nasid
ta k'rvu, katkusid ta juukseid, panid teda ?hel jalal seisma, ei lasknud
teda kusema minna ja suunasid talle ereda valguse n'kku, nii et ta silmad
hakkasid vett jooksma; aga selle k'ige eesm'rgiks oli lihtsalt teda alandada
ja v'tta talt argumenteerimis- ja arutlemisv'ime. Nende tegelik relv oli
halastamatu ?lekuulamine, mis kestis ja kestis, tund tunni j'rel, pannes
teda komistama, p??des teda l'ksu, keerates k'ik pahupidi, mis ta ?tles,
s??distades teda igal sammul valetamises ja endale vastur''kimises, kuni ta
hakkas nutma samav'rd h'bist kui n'rvide kurnatusest. Vahel nuttis ta
viis-kuus korda ?he ?lekuulamise jooksul. Enamasti nad karjusid ta peale ja
'hvardasid teda v'himagi ebaluse puhul uuesti valvurite k'tte anda; aga
m'nikord nad muutsid 'kki tooni, nimetasid teda seltsimeheks, manitsesid
teda ingsotsi ja Suure Venna nimel ja k?sisid kurvalt, kas talle t'esti ei
ole j''nud nii paljugi lojaalsust Partei vastu, et see paneks teda soovima
heaks teha seda kurja, mis ta on teinud. Kui ta n'rvid oli p'rast tunde
kestnud ?lekuulamist t'iesti l'bi, v'is isegi niisugune manitsus teda nutma
panna. L'puks muserdas see n''gutamine teda hullemini kui valvurite saapad
ja rusikad. Ta muutus lihtsalt ?heks suuks, mis andis tunnistusi, ja k'eks,
mis kirjutas alla, mida temalt n'uti. Tema ainus mure oli 'ra arvata, mida
ta nende meelest peaks ?les tunnistama, et siis seda kiiresti ?les
tunnistada, enne kui see t''tlemine uuesti algab. Ta tunnistas ?les, et ta
on tapnud silmapaistvaid Partei liikmeid, on levitanud m'ssulisi lendlehti,
on riisunud rahva vara, on m??nud maha s'jasaladusi ja pannud toime
sabotaaz^iakte. Ta tunnistas ?les, et ta on olnud Ida-Aasia valitsuse
teenistuses juba 1968. aastast. Ta tunnistas ?les, et ta on usklik, et ta
l'mitab kapitalismi ees ja et ta on seksuaalpervert. Ta tunnistas ?les, et
ta on m'rvanud oma naise, kuigi ta teadis ja ka tema ?lekuulajad pidid
teadma, et ta naine on elus. Ta tunnistas ?les, et ta on aastaid olnud
isiklikult kontaktis Goldsteiniga ja kuulunud p'randaalusesse
organisatsiooni, mille liikmeks on peaaegu k'ik inimolendid, keda ta iial on
tundnud. Kergem oli k'ike tunnistada ja k'iki sisse m'ssida. Pealegi oli see
k'ik teatavas m'ttes t'si. Oli t'si, et ta oli olnud Partei vaenlane, ja
Partei silmis ei olnud mingit vahet m'tte ja teo vahel.
Aga oli ka teist laadi m'lestusi. Need seisid tema m'lus iga?ks omaette
- nagu pildid, mida raamis pimedus.
Ta oli ?hes kongis, mis v'is olla pime v'i valge, sest ta ei n'inud
midagi peale ?he silmapaari. K'sivarre l'hedal tiksus aeglaselt ja
regulaarselt mingi aparaat. Silmad l'ksid suuremaks ja helendavamaks. ?kki
ta kerkis toolilt, s''stis neisse silmadesse ja need neelasid ta alla.
Ta oli rihmadega seotud ?he tooli k?lge, keset m''teriistu, pimestavate
tulede all. ?ks valge kitliga mees j'lgis m''teriistu. V'ljast kostis
raskete saabaste trampimist. Uks kilatas lahti. Sisse marssis vahakarva
n'oga ohvitser ja tema kannul kaks valvurit.
ßTuba ?ks null ?ks,? ?tles ohvitser.
Valge kitliga mees ei p''ranud ?mber. Ta ei vaadanud ka Winstoni poole,
vaatas ainult m''teriistu.
Ta kihutas m''da suurt koridori, mis oli kilomeetri laiune ja s'ras
kuldses valguses, r'kates naerda ja kisendades t'iest k'rist ?lestunnistusi.
Ta tunnistas ?les isegi niisuguseid asju, mida ta oli suutnud piinamisel
endale hoida. Ta kandis ette kogu oma eluloo kuulajaskonnale, kes seda juba
tundis. Teda saatsid valvurid, teised ?lekuulajad, valge kitliga mehed, kes
k'ik kihutasid ?heskoos m''da koridori ja r'kkasid naerda. Midagi kohutavat,
mis oli olnud tulevikku talletatud, oli kuidagi v'lditav olnud ja oli 'ra
j''nud. K'ik oli korras, ta ei tundnud enam valu, tema elu viimane kui seik
oli avalikuks tulnud, m'istetud ja andestatud.
Ta tahtis t'usta narilt, sest ta oli peaaegu kindel, et ta oli kuulnud
O'Brieni h''lt. Kogu selle ?lekuulamise ajal oli tal olnud tunne, et O'Brien
on kusagil l'hedal, kuigi ta ei olnud teda kordagi n'inud. See oli O'Brien,
kes k'ike juhtis. See oli tema, kes laskis valvurid Winstoni kallale ja kes
takistas neid teda tapmast. See oli tema, kes otsustas, millal Winston peab
valu k'es karjuma, millal ta peab puhata saama, millal tuleb talle s??a
anda, millal tuleb tal magada lasta ja millal tuleb talle arstimeid
k'sivarde s?stida. Tema oli see, kes esitas k?simusi ja sisendas vastuseid.
Tema oli piinaja, tema oli kaitsja, tema oli inkvisiitor ja tema oli s'ber.
Ja ?kskord - Winston ei suutnud meenutada, kas see oli arstimitest tingitud
unes v'i tavalises unes v'i isegi 'rkveloleku hetkel, - oli ?ks h''l talle
k'rva sosistanud: ß?rge kartke, Winston, te olete minu hoole all. Seitse
aastat ma olen teid silmas pidanud. N??d on otsustav hetk k'tte j'udnud. Ma
p''stan teid, ma teen teid t'iuslikuks.? Ta ei olnud kindel, kas see oli
O'Brieni h''l; aga see oli seesama h''l, mis oli talle selle teises unen'os
seitse aastat tagasi 'elnud: ßMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole
pimedust.?
Ta ei m'letanud ?lekuulamise l'ppemist. Oli olnud must ajavahemik, ja
siis oli see kong - v'i tuba - , kus ta praegu oli, v'hehaaval tema ?mber
kuju v'tnud. Ta lamas selili ja ei olnud v'imeline end liigutama. Ta keha
oli k'igis olulistes punktides kindlalt fikseeritud. Isegi ta kukal oli
millegi haardes. O'Brien vaatas tema peale alla t'siselt ja ?sna kurvalt.
Tema n'gu oli altpoolt vaadatuna j'medakoeline ja roidunud, silmaalused
kottis, v'sinud kortsud ninast l'uani. Ta oli vanem, kui Winston oli
arvanud; ta v'is olla neljak?mne kaheksa v'i viiek?mne aastane. Ta k'e all
oli mingi m''teriist, millel oli peal hoob ja numbrilaud.
ßMa ?tlesin teile,? s'nas O'Brien, ßet kui me uuesti kohtume, siis
s?nnib see siin.?
ßJah,? vastas Winston.
?hegi hoiatuseta, v'lja arvatud O'Brieni vaevum'rgatav liigutus, tulvas
valulaine ?le kogu tema keha. See oli kohutav valu, sest ta ei saanud aru,
mis toimub, ja tal oli tunne, et talle tekitatakse mingi surmav vigastus. Ta
ei teadnud, kas see s?nnib tegelikult v'i on see tunne elektriliselt esile
kutsutud; aga ta keha oli kujutuks v''ndumas ja ihuliikmed aeglaselt k?ljest
rebenemas. Ja kuigi see valu ei toonud talle higi laubale, oli k'ige halvem
selle asja juures hirm, et ta selgroog v'ib murduda. Ta surus hambad kokku
ja hingas s?gavalt l'bi nina, p??des vaikida nii kaua kui v'imalik.
ßTe kardate,? ?tles O'Brien, vaadates tema n'gu, ßet iga hetk v'ib
miski rebeneda. Ja k'ige rohkem te kardate, et see saab olema teie selgroog.
Te kujutate oma vaimusilmas elavalt ette, kuidas l?lisammas koost rebeneb ja
?di sealt v'lja voolab. Te ju m'tlete sellele, kas pole, Winston??
Winston ei vastanud. O'Brien t'mbas hoova numbrilaual tagasi. Valulaine
taandus peaaegu niisama kiiresti, nagu oli alanud.
ßSee oli praegu nelik?mmend,? ?tles O'Brien. ßAga te n'ete, et numbrid
sel m''teriistal ulatuvad sajani. Pidage, palun, kogu meie jutuajamise
kestel meeles, et minu v'imuses on tekitada teile valu - iga hetk ja selles
astmes, nagu ma tahan. Niipea kui te mulle valetate v'i p??ate kuidagi
k'rvale p'igelda v'i ka lihtsalt langete allapoole oma tavalist
intelligentsustaset, karjute te silmapilk valu k'es. On see teile
arusaadav??
ßJah,? vastas Winston.
O'Brien muutus lahkemaks. Ta kohendas m'tlikult prille ja k'ndis paar
sammu edasi-tagasi. Kui ta uuesti r''kima hakkas, oli ta h''l leebe ja
kannatlik. Ta sarnanes arsti v'i 'petaja v'i isegi hingekarjasega, kes p??ab
pigem selgitada ja veenda kui karistada.
ßMa olen valmis teiega vaeva n'gema, Winston,? ?tles ta, ßsest te olete
seda v''rt. Te teate v'ga h'sti, mis teil viga on. Te olete seda teadnud
juba aastaid, aga te olete s'dinud selle teadmise vastu. Te olete vaimselt
v''rastunud. Te kannatate m'luh'irete all. Te ei ole v'imeline meenutama
tegelikke s?ndmusi ja te p??ate end veenda, et te m'letate s?ndmusi, mida
pole iial toimunud. O^nneks on see ravitav. Aga teie pole end iial ravinud,
sest te pole seda lihtsalt suvatsenud. Oleks piisanud v'ikesest
tahtepingutusest, mida te pole valmis olnud tegema. Ma tean v'ga h'sti, et
te isegi praegu hoiate kinni oma t'vest, uskudes, et see on voorus. V'tame
?he n'ite. Kellega Okeaania praegu s'dib??
ßKui mind arreteeriti, s'dis Okeaania Ida-Aasiaga.?
ßIda-Aasiaga. H'sti. Ja Okeaania on alati Ida-Aasiaga s'dinud, v'i
kuidas??
Winston t'mbas s?gavalt hinge. Ta avas suu, et midagi 'elda, aga ei
'elnud midagi. Ta ei suutnud p''rata pilku numbrilaualt.
ßT'de, palun, Winston. Teie t'de. Telge
mulle, mida te oma meelest m'letate??
ßMa m'letan, et k'igest n'dal aega enne seda, kui mind arreteeriti, ei
s'dinud me ?ldse Ida-Aasiaga. Me olime temaga liidus. S'da k'is Euraasiaga.
Ja see oli kestnud neli aastat. Enne seda - - ?
O'Brien peatas teda k'eviipega.
ßTeine n'ide,? ?tles ta. ßM'ne aasta eest te olite t'siselt
eksiarvamusel. Te uskusite, et kolm meest, kolm omaaegset Partei liiget, ja
nimelt Jones, Aaronson ja Rutherford, - mehed, kes hukati riigireetmise ja
sabotaaz^i eest, p'rast seda, kui nad olid k'ik t'ielikult ?les tunnistanud,
- ei olnud s??di neis kuritegudes, milles neid s??distati. Te uskusite, et
te olete n'inud ?mberl?kkamatut dokumentaalset t'endit selle kohta, et nende
?lestunnistused ei pidanud paika. Seal oli ?ks foto, mis teile viirastus. Te
uskusite, et te olete seda t'esti k'es hoidnud. See oli umbes midagi
niisugust.?
O'Brieni n'puvahele oli ilmunud piklik ajalehev'ljal'ige. Umbes viis
sekundit p?sis see Winstoni vaatev'ljas. See oli ?ks foto, ja polnud mingit
kahtlust selle samasuses. See oli see foto. See oli ?ks eksemplar Jones'i,
Aaronsoni ja Rutherfordi fotost Partei delegaatidena New Yorgis, mille peale
ta oli juhuslikult sattunud ?ksteist aastat tagasi ja mille ta oli otsekohe
h'vitanud. Ainult ?he hetke p?sis see tema silme ees ja kadus siis j'lle.
Aga ta oli seda n'inud, oli seda kahtlemata n'inud! Ta tegi meeleheitliku,
ahastava katse oma ?lakeha vabaks p''sta. Aga v'imatu oli isegi sentimeetri
v'rra ?ksk'ik mis suunas liikuda. Ta oli korraks isegi m''teriista 'ra
unustanud. Tema ainus soov oli seda fotot veel kord k'es hoida v'i v'hemalt
seda n'hagi.
ßSee on olemas!? h??atas ta.
ßEi ole,? ?tles O'Brien.
Ta l'ks ?le toa. Vastasseinas oli m'luauk. O'Brien t'stis v're ?les.
Soe 'huvool haaras kerge paberit?ki m'rkamatult kaasa; see haihtus
lahvatavas leegis. O'Brien p''ras end ringi.
ßTuhk,? ?tles ta. ßIsegi teadmata mille tuhk. P'rm. Seda pole olemas.
Pole iial olnud.?
ßAga see oli ju olemas! See on olemas! See on olemas m'lus! Ma m'letan
seda. Teie m'letate seda.?
ßMina ei m'leta midagi,? ?tles O'Brien.
Winstoni s?da v'patas. See oli kaksisoim. Ta tundis surmlikku abitust.
Kui ta oleks saanud kindel olla, et O'Brien valetab, siis poleks sellest
midagi olnud. Aga oli t'iesti v'imalik, et O'Brien on t'epoolest selle foto
unustanud. Ja kui nii, siis v'is ta olla unustanud ka juba selle, et ta
eitas, et ta m'letab, ja v'is olla unustanud ka selle unustamise enda.
Kuidas sai kindel olla, et see on lihtsalt silmamoondus? V'ib-olla oli see
hullumeelne nihestus ajus t'esti toimunud: see m'te tegi teda relvituks.
O'Brien vaatas arupidavalt alla ta peale. Tal oli n??d veel enam
'petaja ilme, kes n'eb vaeva isemeelse, kuid andeka lapse p'rast.
ßOn olemas Partei loosung, mis k'ib mineviku valitsemise kohta,? ?tles
ta. ßKorrake seda, palun.?
ßßKes valitseb minevikku, see valitseb tulevikku; kes valitseb
olevikku, see valitseb minevikku?,? kordas Winston kuulekalt.
ßßKes valitseb olevikku, see valitseb minevikku?,? kordas O'Brien
heakskiitvalt pead noogutades. ßMis te arvate, Winston, kas minevik on
tegelikult olemas??
Winstonit haaras j'lle abitus. Ta pilk vilksas numbrilaua poole. V'he
sellest, et ta ei teadnud, kas teda p''stab piinast ßei? v'i ßja?; ta ei
teadnud isegi seda, missugust vastust ta O^IGEKS PEAB.
O'Brien muigas p'gusalt. ßTe ei ole metaf??sik, Winston,? ?tles ta.
ßSiiani te ei ole kordagi j'rele m'elnud, mida t'hendab 'ieti ßolemas olla?.
Ma k?sin t'psemalt. Kas minevik on olemas k'egakatsutavalt, ruumis? Kas on
kuskil niisugune koht, tahkete esemete maailm, kus minevik ikka veel
kestab??
ßEi ole.?
ßKus see minevik siis ?ldse olemas on, kui ta on??
ßAllikates. See on kirja pandud.?
ßAllikates. Ja - -??
ßTeadvuses. Inimeste m'lus.?
ßM'lus. Nii, v'ga hea. Meie, Partei, valitseme k'iki allikaid ja me
valitseme k'igi m'lu. Niisiis me valitseme minevikku, eks ole??
ßAga kuidas te saate takistada inimesi m'letamast?? h??atas Winston,
unustades hetkeks j'lle numbrilaua. ßSee ei allu tahtele. See on s'ltumatu.
Kuidas te saate m'lu valitseda? Te ei valitse minu m'lu!?
O'Brieni n'gu t'mbus pilve. Ta pani k'e hoovale.
ßVastupidi,? ?tles ta, ßteie ei valitse
seda. See ongi, mis teid siia t'i. Te olete siin sellep'rast, et teil puudub
tagasihoidlikkus, enesedistsipliin. Te ei ole valmis alistuma, mis on vaimse
tervise hind. Te eelistate olla vaimuhaige, ?heisikuline v'hemus. Ainult
distsiplineeritud teadvus v'ib n'ha reaalsust, Winston. Te usute, et
reaalsus on midagi objektiivset, v'list, s'ltumatult olemas olevat. Te
usute, et reaalsus on oma olemuselt endastm'istetav. Kui te petate end
m'ttega, et te n'ete midagi, siis te eeldate, et ka k'ik teised n'evad
sedasama mis teie. Aga ma ?tlen teile, Winston, et reaalsus ei ole v'line.
Reaalsus on olemas ainult inimteadvuses ja ei kusagil mujal. Aga mitte
?ksikisiku teadvuses, mis v'ib olla ekslik ja igal juhul kaob peatselt, vaid
ainult Partei teadvuses, mis on kollektiivne ja surematu. K'ik, mida Partei
t'eks peab, on t'de. V'imatu on n'ha reaalsust teisiti kui Partei silmade
l'bi. See on t'siasi, mis tuleb teil uuesti 'ra 'ppida, Winston. See n'uab
eneseh'vitamist, tahtepingutust. Te peate end maha salgama, enne kui te
saate terveks.?
Ta vaikis m'ne hetke, nagu lastes sellel, mis ta oli 'elnud, settida.
ßM'letate,? j'tkas ta siis, ßmida te oma p'evikusse kirjutasite:
ßVabadus on vabadus 'elda, et kaks pluss kaks on neli???
ßJah,? vastas Winston.
O'Brien t'stis oma vasaku k'e, k'eselg Winstoni poole, p'ial pihku
peidetud ja neli s'rme harali.
ßMitu s'rme mul p?sti on, Winston??
ßNeli.?
ßAga kui Partei ?tleb, et neid ei ole mitte neli, vaid viis, - palju
siis??
ßNeli.?
S'na l'pp muutus valu'hinaks. Osuti numbrilaual oli s''stnud viiek?mne
viie peale. Winston t'mbus ?leni higiseks. O^hk tungis talle kopsudesse,
'hvardades neid rebestada, ja v'ljus uuesti s?gavate oiete saatel, mida ta
ei suutnud isegi hambaid risti surudes tagasi hoida. O'Brien j'lgis teda,
neli s'rme ikka veel p?sti. Ta t'mbas hoova tagasi. Sedapuhku valu ainult
v'henes natuke.
ßMitu s'rme, Winston??
ßNeli.?
Osuti t'usis kuuek?mne peale.
ßMitu s'rme, Winston??
ßNeli! Neli! Mida ma muud saan 'elda? Neli!?
Osuti oli ilmselt veelgi t'usnud, aga ta ei vaadanud seda. Rohmakas,
t're n'gu ja neli s'rme t'itsid kogu vaatev'lja. S'rmed seisid ta silmade
ees nagu sambad, tohutu suured, 'hmased ja nagu v'relevad, aga neid oli ilma
kahtluseta neli.
ßMitu s'rme, Winston??
ßNeli! L'petage 'ra, l'petage 'ra! Kuidas te tohite! Neli! Neli!?
ßMitu s'rme, Winston??
ßViis! Viis! Viis!?
ßEi, Winston, see ei aita. Te valetate. Te m'tlete ikka veel, et neid
on neli. Mitu s'rme, palun??
ßNeli! Viis! Neli! Niipalju kui tahate. Ainult l'petage 'ra, l'petage
see valu!?
?kitselt ta oli istukil, O'Brieni k'sivars ?mber 'lgade. N'htavasti oli
ta m'neks hetkeks teadvuse kaotanud. K'idikud, mis olid ta keha kinni
hoidnud, olid l'dvenenud. Tal oli v'ga k?lm, ta vappus ?le kogu keha, ta
hambad plagisesid ja pisarad veeresid m''da p'ski. Hetkeks liibus ta vastu
O'Brienit nagu imik, see raske k'si ?mber tema 'lgade lohutas teda imelikul
kombel. Tal oli tunne, et O'Brien on tema kaitsja, et valu tuleb kuskilt
v'ljastpoolt, mingist teisest allikast, ja et O'Brien p''stab teda sellest.
ßTeil l'heb 'ppimine v'ga visalt, Winston,? ?tles O'Brien malbelt.
ßMis ma sinna teha saan?? nuuksus Winston. ßMis ma sinna teha saan, kui
ma n'en seda, mis on otse mu silmade ees? Kaks ja kaks on neli.?
ßM'nikord, Winston. M'nikord on see viis. M'nikord on see kolm. Ja
m'nikord on see nii ?hte kui teist, k'ik korraga. Te peate rohkem pingutama.
Terveks saamine ei ole kerge.?
Ta pani Winstoni uuesti pikali. Haare j'semete ?mber tihenes j'lle, aga
valu oli taandunud ja v'rinad olid lakanud, j'ttes j'rele ainult n'rkuse ja
k?lmatunde. O'Brien andis peaga m'rku valge kitliga mehele, kes selle
protseduuri ajal oli liikumatult k'rval seisnud. Valge kitliga mees
kummardus ja vaatas Winstonile l'hedalt silma, katsus pulssi, surus k'rva
vastu rinda, koputles siin ja seal; ja noogutas siis O'Brienile.
ßVeel kord,? ?tles O'Brien.
Valu voogas Winstoni kehasse. Osuti pidi olema seitsmek?mne,
seitsmek?mne viie peal. Seekord ta sulges silmad. Ta teadis, et s'rmed on
ikka seal ja et neid on ikka neli. T'htis oli ainult kuidagi ellu j''da,
kuni see kramp on m''das. Ta oli lakanud m'rkamast, kas ta karjub v'i mitte.
Valu v'henes j'lle. Ta avas silmad. O'Brien oli hooba tagasi t'mmanud.
ßMitu s'rme, Winston??
ßNeli. Ma oletan, et neli. Ma n'eksin viit, kui ma saaksin. Ma p??an
n'ha viit.?
ßMida te tahate: veenda mind, et te n'ete viit, v'i t'esti n'ha neid??
ßT'esti n'ha neid.?
ßVeel kord,? ?tles O'Brien.
Osuti oli n??d ehk kaheksa- v'i ?heksak?mne peal. Winston m'letas
ainult t?kati, kust tuleb see valu! Tema v'relevate laugude taga liikus
s'rmede mets nagu mingis tantsus, liugudes sinna ja t'nna, kadudes ?ksteise
taha ja tulles j'lle n'htavale. Ta p??dis neid loendada, ilma et ta oleks
m'letanud, misjaoks ta seda teeb. Ta teadis vaid, et neid on v'imatu
loendada ja et see tuleb kuidagi nelja ja viie m?stilisest samasusest. Valu
vaibus taas. Kui ta silmad avas, leidis ta, et ta n'eb ikka sedasama. Arutu
hulk s'rmi nagu liikuvad puud libises igas suunas, risti ja r'sti. Ta sulges
uuesti silmad.
ßMitu s'rme mul p?sti on, Winston??
ßMa ei tea. Ma ei tea. Te tapate mind, kui te seda veel kord teete.
Neli, viis kuus - aus'na, ma ei tea.?
ßSee on juba parem,? ?tles O'Brien.
N'el tungis Winstoni k'sivarde. Ja peaaegu samal hetkel levis ?le tema
keha 'nnis, tervistav soojus. Valu oli juba pooliti ununenud. Ta avas silmad
ja vaatas t'nulikult O'Brienile otsa. N'hes seda rohmakat, vagudest k?ntud
n'gu, nii inetut ja nii intelligentset, sulas tal s?da sees. Kui ta oleks
saanud end liigutada, oleks ta oma k'e v'lja sirutanud ja pannud selle
O'Brieni k'sivarrele. Ta polnud teda kunagi armastanud nii nagu sel hetkel,
ja mitte ainult sellep'rast, et ta oli l'petanud valu. Vana tunne, et
tegelikult pole t'htis, kas O'Brien on s'ber v'i vaenlane, oli tagasi
tulnud. O'Brien oli keegi, kellega sai r''kida. V'ib-olla inimene ei soovigi
niiv'rd seda, et teda armastataks, kui seda, et teda m'istetaks. O'Brien oli
teda piinanud hullumeelsuse piirini, ja m'ne aja p'rast, see on kindel,
saadab ta teda surma. Aga see ei muutnud asja. Neid sidus miski, mis ulatus
s?gavamale kui s'prus, nad olid v'ga l'hedased: kuskil oli paik, kuigi
olulisi s'nu ei 'elda v'ib-olla kunagi v'lja, kus nad v'isid kohtuda ja
vestelda. O'Brien vaatas alla tema peale n'oga, mis j'ttis mulje, et seesama
m'te v'is liikuda ka tema peas. Kui ta hakkas r''kima, tegi ta seda kergel,
vestlustoonil.
ßKas te teate, Winston, kus kohas te olete?? k?sis ta.
ßEi tea. Ma oletan. Armastusministeeriumis.?
ßAga kas te teate, kui kaua te olete siin olnud??
ßEi tea. P'evi, n'dalaid, kuid - ilmselt mitu kuud.?
ßJa mis te arvate, miks me inimesi siia toome??
ßEt nad end s??di tunnistaksid.?
ßEi, see ei ole p'hjus. M'elge veel.?
ßEt neid karistada.?
ßEi!? h??dis O'Brien. Ta h''l oli t'iesti muutunud ja ta n'oilme oli
'kki ?heaegu karm ja hingestatud. ßEi, mitte ainult selleks, et pressida
teilt v'lja ?lestunnistust ja et teid karistada. Tahate, ma ?tlen teile,
miks teid siia toodi? Et teid ravida! Et teid terveks teha! Kas te saate
aru, Winston, et mitte ?kski, keda me siia toome, ei lahku siit nii, et me
ei ole teda terveks ravinud? Meid ei huvita need totrad kuriteod, mida te
olete toime pannud. Parteid ei huvita avalikud teod: meisse puutuvad ainult
m'tted. Me ei piirdu vaenlase h'vitamisega, me teeme nad ?mber. Kas te saate
aru, mida ma sellega m'tlen??
Ta kummardus Winstoni kohale. Tema n'gu oli ebaloomulikult suur, sest
see oli nii l'hedal, ja kohutavalt inetu, sest see paistis altvaates.
Pealegi v'reles see erutusest, mingist hullumeelsest pingest. Winstoni s?da
t'mbus j'lle kokku. Ta oleks hea meelega s?gavale voodisse vajunud, kui
oleks saanud. Ta kartis t'siselt, et O'Brien v'ib niisama heast peast hooba
t'mmata. Aga samal hetkel p''rdus O'Brien 'ra. Ta tegi paar sammu
edasi-tagasi. Ja j'tkas siis juba rahulikumalt:
ßK'igepealt te peate aru saama, et siin ei ole kohta m'rterlusele. Te
olete lugenud usulisest tagakiusamisest minevikus. Keskajal oli olemas
inkvisitsioon. See kukkus l'bi. See p??dis ketserlust v'lja juurida, aga
tegelikult p'listas selle. Sest iga tuleriidal p'letatud ketseri asemele
tekkis tuhat uut. Misp'rast? Sest inkvisitsioon hukkas oma vaenlasi
avalikult, ja hukkas neid nii, et nad polnud midagi kahetsenud. Tegelikult
hukkas neid sellep'rast, et nad polnud kahetsenud. Inimesed surid
sellep'rast, et nad ei loobunud oma t'ekspidamistest. Loomulikult kuulus
kogu au ohvritele ja kogu h'bi langes inkvisiitoritele, kes neid p'letasid.
Hiljem, kahek?mnendal sajandil, tekkisid niinimetatud totalitaarsed
rez^iimid. Saksa natsid ja vene kommunistid. Venelased kiusasid ketserlust
taga julmemalt, kui inkvisitsioon seda oli teinud. Ja nad kujutlesid, et nad
on mineviku vigadest 'ppinud; igatahes nad teadsid, et ei tohi m'rtreid
teha. Enne kui nad oma ohvrid avalikule kohtuprotsessile t'id, p??dsid nad
neis etten'gelikult h'vitada igasuguse v''rikuse. Nad laostasid neid
piinamise ja ?ksikkambritega, kuni ohvrid oli haledad inimvaremed, kes
tunnistasid k'ike, mida neile suhu pandi, teotasid ennast, s??distasid ja
mustasid ?ksteist ja palusid vigisedes armu. Ja ometi algas m'ne aasta
p'rast k'ik otsast peale. Surnutest olid saanud m'rtrid ja nende alandus oli
unustatud. Nii et veel kord - misp'rast? Eelk'ige sellep'rast, et nende
?lestunnistused oli silman'htavalt v'lja pressitud ja v'ltsid. Meie seda
laadi vigu ei tee. K'ik siinsed ?lestunnistused vastavad t'ele. Me paneme
nad t'ele vastama. Ja peaasi, me ei lase surnutel enda vastu t'usta. ?rge
lootkegi, Winston, et j'relp'lved teid 'igeks m'istavad. J'relp'lved ei
kuule teist iial. Teid t'stetakse lihtsalt ajaloo voolust v'lja. Me
aurustame teid ja lennutame stratosf''ri. Teist ei j'' midagi j'rele; ei
nime registrisse ega j'lge elavate m'llu. Te muutute olematuks nii minevikus
kui tulevikus. Teid pole kunagi olemas olnud.?
Milleks siis minu piinamisega nii palju vaeva n'ha? m'tles Winston 'kki
kibestunult. O'Brien j'i seisma, nagu oleks Winston selle m'tte valjusti
v'lja 'elnud. Ta lai inetu n'gu tuli l'hemale, silmad veidi vidukil.
ßTe m'tlete,? ?tles ta, ßet kuna me kavatseme teid t'ielikult h'vitada,
nii et sellel, mida te ?tlete v'i teete, ei ole v'himatki t'htsust, - et
miks me siis n'eme esmalt vaeva teie ?lekuulamisega? Seda te m'tlesite, eks
ole??
ßJah,? vastas Winston.
O'Brien muigas kergelt. ßTe olete viga mustris, Winston, te olete
plekk, mis tuleb 'ra p?hkida. Kas ma ei seletanud siis teile 'sja, et meie
erineme mineviku represseerijatest? Meid ei rahulda tuim kuulekus ega isegi
k'ige orjalikum allaheitlikkus. Kui te l'puks meile alistute, peab see
toimuma teie omal vabal tahtel. Me ei h'vita ketserit, sellep'rast et ta on
meie vastu: kuni ta on meie vastu, me ei h'vita teda iial. Me p''rame teda,
me alistame ta sisima olemuse, me kujundame ta ?mber. Me k'rvetame temast
v'lja k'ik halva ja k'ik pettekujutlused; me toome ta enda leeri, mitte
n'iliselt, vaid t'eliselt, kogu s?dame ja hingega. Me teeme ta ?heks meie
hulgast, enne kui me ta 'ra tapame. Me ei talu ainsatki v''rm'tet maailmas,
?ksk'ik kui salajane v'i j'uetu see ka oleks. Isegi surmatunnil ei saa me
lubada v'himatki k'rvalekaldumist. Vanasti l'ks ketser tuleriidale nagu
ketser, ilmutades avalikult oma ketserlust ja olles selle ?le uhke. Isegi
Vene puhastuste ohver v'is kanda oma kolpa suletult m'ssulisi m'tteid, kui
ta astus m''da koridori, oodates kuuli. Aga meie teeme aju t'iuslikuks, enne
kui me ta sodiks laseme. Vana despotismi k'sk oli ßSina ei pea mitte?.
Totalitarismi k'sk oli ßSa pead?. Meie k'sk on ßOle?. Mitte keegi, keda me siia toome, ei suuda meile vastu
seista. K'ik pestakse puhtaks. Isegi need kolm armetut reeturit, kelle
s??tusse te kunagi uskusite, - Jonesi, Aaronsoni ja Rutherfordi me murdsime
viimaks. Ma v'tsin ise osa nende ?lekuulamisest. Ma n'gin, kuidas nende
vastupanu v'hehaaval rauges, kuidas nad vigisesid, roomasid ja nutsid, -
l'puks enam mitte valu v'i hirmu, vaid ainult kahetsuse p'rast. Selleks
ajaks, kui me nendega l'petasime, olid nad veel ainult inimese kestad.
Neisse ei olnud j''nud midagi peale ahastuse selle p'rast, mis nad oli
teinud, ja armastuse Suure Venna vastu. Oli liigutav vaadata, kuidas nad
teda armastasid. Nad palusid, et neid lastaks kiiresti maha, nii et nad
v'iksid surra, kuni nende m'tted on veel puhtad.?
Tema h''l oli muutunud peaaegu unistavaks. Tema n'ol p?sis
eksalteeritus, hullumeelne elevus. Ta ei teeskle, m'tles Winston; ta ei
silmakirjatse; ta usub iga oma s'na. Ja mis Winstonit k'ige enam r'hus, oli
omaenda vaimse alav''rsuse tunne. Ta vaatas seda rohmakat, aga siiski n'tket
kuju, kes edasi-tagasi k'ndides aeg-ajalt tema vaatev'ljale ilmus ja sealt
j'lle kadus. O'Brien oli temast igas suhtes ?le. K'ik, mis Winstonile eales
p'he oli tulnud v'i v'is tulla, oli O'Brienile ammu teada, l'bi m'eldud ja
k'rvale heidetud. Ta teadvus sisaldas Winstoni teadvust. Aga kuidas sai
O'Brien niisugusel puhul hull olla? See pidi olema tema, Winston, kes on
hull. O'Brien j'i seisma ja vaatas alla tema peale. Ta h''l k'las taas
karmilt.
ß?rge lootkegi, Winston, et te saate end p''sta, ?ksk'ik kui t'ielikult
te meile ka alistute. ?helegi, kes on kord juba 'igelt teelt k'rvale
kaldunud, ei heiteta armu. Te ei p''seks meie k'est isegi siis, kui me
otsustaksime lasta teid elada rahus oma elup'evade l'puni. See, mis teiega
siin toimub, j'tab igaveseks oma j'lje. Teadke seda juba ette. Me surume
teid seisundisse, millest on v'imatu t'usta. Teiega s?nnib asju, millest te
ei parane, isegi kui te elaksite tuhat aastat. Te ei ole enam iial v'imeline
tundma lihtsaid inimtundeid. Teie sees on k'ik surnud. Te ei ole enam iial
v'imeline tundma, mis on armastus, v'i s'prus, v'i elur''m, v'i naer, v'i
uudishimu, v'i julgus, v'i ausus. Te olete seest ''nes. Me pigistame teid
t?hjaks ja t'idame siis iseendaga.?
Ta j'i vait ja andis valge kitliga mehele m'rku. Winston taipas, et ta
kukla taha l?katakse mingi raske aparaat. O'Brien istus tema voodi k'rvale,
nii et ta n'gu j'i Winstoni omaga enam-v'hem samale k'rgusele.
ßKolm tuhat,? ?tles ta ?le Winstoni pea valge kitliga mehele.
Kaks pehmet padjakest, mis olid kergelt niisked, liibusid Winstoni
oimudele. Ta hakkas ?le keha v'risema. Piin oli tulekul, uutmoodi piin.
O'Brien pani oma k'e rahustavalt, peaaegu s'bralikult tema k'ele.
ßSeekord see pole valus,? ?tles ta. ßVaadake mulle otse silma.?
Samal hetkel toimus kurdistav plahvatus v'i miski, mis oli nagu
plahvatus, kuigi ei olnud kindel, kas mingit heli ?ldse oli. Igal juhul oli
seal pimestav valguss'hvatus. Winston ei tundnud valu, ta oli ainult oimetu.
Ja kuigi ta oli juba selili lamanud, kui see asi juhtus, oli tal imelik
tunne, et teda oli sellesse asendisse paisatud. Kohutav valutu hoop oli ta
laiaks litsunud. Samuti oli midagi toimunud ta peas. Kui ta pilk selgis,
m'letas ta, kes ta on ja kus ta on, ja tundis 'ra n'o, mis talle otsa
vaatas; aga kuskil oli suur t?hjuselaik, nagu oleks tal ajust ?ks t?kk v'lja
v'etud.
ßSee l'heb m''da,? ?tles O'Brien. ßVaadake mulle silma. Kellega
Okeaania s'dib??
Winston j'i m'tlema. Ta teadis, mida t'hendab Okeaania ja et tema on
Okeaania kodanik. Ta m'letas ka Euraasiat ja Ida-Aasiat; aga kes kellega
s'dib, seda ta ei teadnud. Tegelikult ei olnud tal aimugi, et ?ldse s'da
k'ib.
ßMa ei m'leta.?
ßOkeaania s'dib Ida-Aasiaga. Kas te n??d m'letate seda??
ßJah.?
ßOkeaania on alati s'dinud Ida-Aasiaga. See s'da on vahetpidamata
kestnud, teie elu esimestest p'evadest peale, Partei asutamisest peale,
ajaloo algusest peale, kogu aeg ikka seesama s'da. Kas te m'letate seda??
ßJah.?
ß?ksteist aastat tagasi te m'tlesite v'lja legendi kolmest mehest, kes
m'isteti surma riigireetmise eest. Te v'itsite, et te olete n'inud
ajalehev'ljal'iget, mis t'endas nende s??tust. Niisugust ajalehev'ljal'iget
pole iial olemas olnud. Te m'tlesite selle v'lja ja j'ite ise oma
v'ljam'eldist uskuma. N??d te m'letate seda hetke, millal te selle v'lja
m'tlesite. Kas te m'letate seda??
ßJah.?
ß?sja ma n'itasin teile s'rmi. Kas n'gite viit s'rme. Kas m'letate
seda??
ßJah.?
O'Brien t'stis vasaku k'e, surus p'idla pihku ja n'itas nelja s'rme.
ßSiin on viis s'rme. Kas te n'ete viit s'rme??
ßJah.?
Ja ta n'gi neid, ?he p'gusa viivu, enne kui dekoratsioonid ta
vaimusilma ees vahetusid. Ta n'gi viit s'rme, ilma mingi moonutusega. Siis
oli k'ik j'lle normaalne, ja endine hirm, vihkamine ja h'mming tulid r?sinal
tagasi. Aga vahepeal oli olnud ?ks hetk s'ravat selgust, - ta ei teadnud,
kui kaua, v'ib-olla kolmk?mmend sekundit - , kus iga uus O'Brieni sisendus
oli t'itnud t?hjuselaiku ja oli muutunud absoluutseks t'eks ja kus kaks
pluss kaks oleks v'inud olla niisama h'sti kolm kui viis, vastavalt
vajadusele. See kadus k?ll enne, kui O'Brien ta k'est lahti laskis; aga
kuigi ta ei saanud seda enam tagasi, m'letas ta seda, nagu m'letatakse m'nd
eredat elamust m'nest kaugemast eluj'rgust, kus sa olid tegelikult hoopis
teine inimene.
ßN'ete n??d,? ?tles O'Brien, ßet see on t'iesti v'imalik.?
ßJah,? ?tles Winston.
O'Brien t'usis rahuloleva n'oga p?sti. Temast vasakul n'gi Winston
valge kitliga meest ampullil kaela maha viilimas ja s?stalt t'itmas. O'Brien
p''rdus naeratades Winstoni poole. Peaaegu vana tuttava liigutusega kohendas
ta ninal prille.
ßKas te m'letate,? ?tles ta, ßet te kirjutasite oma p'evikusse, et pole
t'htis, kas ma olen s'ber v'i vaenlane, peaasi et ma olen inimene, kes
m'istab teid ja kellega v'ib r''kida? Teil oli 'igus. Ma r''gin teiega hea
meelega. Mulle meeldib teie vaimulaad. Me oleme sarnased, selle vahega, et
teie olete juhtumisi vaimuhaige. Enne kui me seansi l'petame, v'ite mulle
esitada m'ne k?simuse, kui te soovite.?
ß?ksk'ik mille kohta??
ßJah.? Ta m'rkas, et Winstoni pilk peatub numbrilaual. ßSee on v'lja
l?litatud. Mis on teie esimene k?simus.?
ßMis te Juliaga tegite?? k?sis Winston.
O'Brien muigas j'lle. ßTa reetis teid, Winston. Jalamaid, v'himagi
k'hkluseta. Ma olen harva n'inud kedagi nii varmalt meie poole ?le tulevat.
Te ei tunneks teda enam 'ragi, kui te teda n'eksite. Kogu tema m'ssumeel,
tema kavaldamine, tema kergemeelsus ja k'lvatus on temast v'lja k'rvetatud.
T'ielik p''rdumine, krestomaatiline juhtum.?
ßTe piinasite teda??
O'Brien j'ttis vastamata. ßJ'rgmine k?simus,? ?tles ta.
ßKas Suur Vend on olemas??
ßMuidugi on ta olemas. Partei on olemas. Suur Vend on Partei kehastus.?
ßKas ta on olemas samamoodi, nagu mina olen olemas??
ßTeid ei ole olemas,? ?tles O'Brien.
Winstonit haaras taas t'ielik abitus. Ta teadis v'i oli v'imeline ette
kujutama argumente, mis t'endavad, et teda ei ole olemas; aga neil ei olnud
m'tet, see oli ainult s'nam'ng. Kas v'ide ßTeid ei ole olemas? ei ole siis
loogikaline absurd? Aga miks oli vaja nii 'elda? Ta m'istus t'mbus krampi,
kui ta m'tles ?mberl?kkamatutele, hullumeelsetele argumentidele, millega
O'Brien teda h'vitaks.
ßMa arvan, et ma olen olemas,? ?tles ta v'sinult. ßMul on eneseteadvus.
Ma s?ndisin ja ma suren. Mul on k'ed ja jalad. Ma t'idan kindla koha ruumis.
?kski teine tahke keha ei saa samal ajal seda kohta t'ita. Kas Suur Vend on
samal viisil olemas??
ßSel pole t'htsust. Ta on olemas.?
ßKas Suur Vend sureb kunagi??
ßMuidugi mitte. Kuidas ta saab surra? J'rgmine k?simus.?
ßKas Vennaskond eksisteerib??
ßSeda, Winston, ei saa te iial teada. Isegi kui me teid l'puks lahti
laseksime ja te elaksite ?heksak?mne aastaseks, ei saaks te iial teada, kas
vastus sellele k?simusele on ßei? v'i ßjaa?. See j''b teile lahendamatuks
m'istatuseks, niikaua kui te elate.?
Winston lamas vaikselt. Ta rind hakkas veidi kiiremini kerkima ja
vajuma. Ta ei olnud ikka veel esitanud k?simust, mis oli talle esimesena
p'he tulnud. Ta oleks pidanud seda k?sima, aga ta keel nagu ei paindunud
seda kuuldavale tooma. O'Brieni n'ol v'reles kerge muhelus. Isegi ta
prilliklaasid n'isid irooniliselt helkivat. Ta teab, m'tles Winston 'kki, ta
teab, mida ma tahan k?sida! Ja selle m'tte juures purskusid tal s'nad suust:
ßMis on toas ?ks null ?ks??
O'Brieni n'oilme j'i muutumatuks. Ta vastas kuivalt:
ßTe teate, mis on toas ?ks null ?ks, Winston. K'ik teavad, mis on toas
?ks null ?ks.?
Ta andis valge kitliga mehele s'rmega m'rku. Ilmselt oli seanss
l'ppenud. N'el tungis Winstoni k'sivarde. Ta vajus peaaegu silmapilk
s?gavasse unne.
3
ßTeie taasintegreerimisel on kolm staadiumi,? ?tles O'Brien. ßOn
'ppimine, on m'istmine ja on omaksv'tmine. Teil on n??d aeg siseneda teise
staadiumi.?
Nagu tavaliselt, lamas Winston selili. Aga viimasel ajal ei olnud tema
k'idikud enam nii pingul. Teda hoiti ikka veel voodis, aga ta sai pisut
p'lvi liigutada ja sai oma pead k?ljelt k?ljele p''rata ja k??narnukist k'si
t'sta. Ka numbrilaud ei olnud enam nii hirmu'ratav. Ta v'is valuvahkusid
v'ltida, kui ta oli k?llalt kiire taibuga; O'Brien t'mbas hooba peamiselt
siis, kui Winston ilmutas erilist juhmust. M'nikord ei kasutatud aparaati
kogu seansi jooksul. Winston ei m'letanud, mitu seanssi juba oli olnud. Kogu
see protsess n'is olevat kestnud juba teab kui kaua - v'ib-olla n'dalaid -
ja vahed seansside vahel v'isid olla m'nikord mitme p'eva, m'nikord ainult
tunni v'i paari pikkused.
ßSiin lamades,? ?tles O'Brien, ßolete te sageli imestanud - te olete
seda minult isegi k?sinud - , miks raiskab Armastusministeerium teie peale
nii palju j'udu ja aega. Ja kui te olite vaba, siis te murdsite pead
tegelikult sellesama probleemi kallal. Teile oli m'istetav selle ?hiskonna
mehhanism, milles te elasite, aga mitte selle aluseks olevad motiivid.
M'letate, te kirjutasite p'evikusse: ßMa saan aru, kuidas, aga ma ei saa aru, miks?? Murdes pead selle
ßmiks?-i kallal, hakkasite te kahtlema oma m'istuses. Te olete lugenud seda
raamatut, Goldsteini raamatut, v'hemalt osaliselt. Kas see ?tles teile
midagi, mida te juba enne ei teadnud??
ßTe olete seda lugenud?? k?sis Winston.
ßMina olen selle kirjutanud. See t'hendab, ma v'tsin osa selle
kirjutamisest. ?kski raamat pole ?he isiku toode, nagu te teate.?
ßKas see on 'ige, mis seal on 'eldud??
ßKirjeldav osa k?ll. Programm aga, mis seal esitatakse, on t'ielik
absurd. Salajane teadmiste kogumine - valgustuse j'rk-j'rguline levimine -
l'puks proletariaadi m'ss - Partei kukutamine. Te teadsite juba ette, mis
seal kirjas on. Aga see k'ik on absurd. Proletaarlased ei hakka iial
m'ssama, ka mitte tuhande v'i miljoni aasta p'rast. Nad ei saa hakata.
P'hjust ma ei pea teile ?tlema: te teate seda isegi. Kui te olete hellitanud
lootust, et kunagi toimub v'givaldne v'imuvahetus, siis te v'ite selle heaga
maha matta. Parteid ei saa mitte mingil viisil kukutada. Partei valitseb
igavesti. V'tke see oma m'tete l'htepunktiks.?
Ta tuli voodile l'hemale. ßIgavesti!? kordas ta. ßJa n??d l'hme tagasi
k?simuste ßmiks? ja ßkuidas? juurde. Te m'istate k?llalt h'sti, kuidas
Partei v'imul p?sib. N??d aga 'elge mulle, miks me v'imust kinni hoiame. Mis
motiividel? Miks me v'imu tahame? Noh, 'elge,? lisas ta, kui Winston ikka
vaikis.
Aga Winston ei 'elnud hetke v'i paari jooksul veel midagi. Teda oli
haaranud roidumus. O'Brieni n'kku oli tagasi tulnud 'hmane hullumeelne
vaimustuskuma. Winston teadis juba ette, mida O'Brien ?tleb. Et Partei ei
hoia v'imu enda k'es mitte omakasup??dlikel eesm'rkidel, vaid ainult enamiku
h?vanguks. Et ta on v'tnud v'imu enda k'tte sellep'rast, et inimesed on
?ldiselt n'rgad ja arad olendid, kes ei suuda vabadust taluda ja t'ele n'kku
vaadata ja keda peavad valitsema ja s?stemaatiliselt petma need, kes on
neist tugevamad. Et inimkonnal on valida vaid vabaduse ja 'nne vahel ja et
suurem osa inimkonnast eelistab 'nne. Et Partei on igip'line n'rkade
kaitsja, p?hendatute sekt, mis teeb kurja, heale teed rajades ja oma 'nne
teiste 'nne heaks ohverdades. Aga k'ige kohutavam, m'tles Winston, k'ige
kohutavam on see, et O'Brien ka usub seda, mida ta r''gib. Seda on ta n'ost
n'ha. O'Brien teab k'ike. Ta teab Winstonist tuhat korda paremini, mis
maailm endast tegelikult kujutab, missuguses alanduses suurem osa
inimolendeid elab ja missuguse pettuse ja v'givalla abil Partei neid seal
hoiab. Ta on seda k'ike m'istnud, on seda k'ike vaaginud, ja ometi, sellest
hoolimata: l'ppeesm'rk p?hitseb abin'u. Mida sa saad teha vaimuhaigega,
m'tles Winston, kes on intelligentsem kui sina, kes kuulab su argumendid
viisakalt 'ra ja p?sib siis lihtsalt oma vaimuhaiguses?
ßTe valitsete meid meie enda h?vanguks,? ?tles ta j'uetult. ßTe usute,
et inimolendid ei suuda ise endaga toime tulla ja sellep'rast - -?
Ta v'patas ja peaaegu r''gatas. Tema keha oli l'binud valuvahk. O'Brien
oli l?kanud hooba numbrilaual kolmek?mne viie peale.
ßRumal jutt, Winston, v'ga rumal!? ?tles ta. ßKas teil t'esti midagi
paremat p'he ei tulnud.?
Ta t'mbas hoova tagasi ja j'tkas:
ßMa vastan n??d ise oma k?simusele. Ja nimelt: Partei hoiab v'imu enda
k'es ainult enda huvides. Meid ei huvita teiste h?vang; meid huvitab ?ksnes
v'im. Mitte rikkus v'i luksus v'i pikk elu v'i 'nn: ainult v'im, puhas v'im.
Te m'istate peagi, mida t'hendab puhas v'im. Me erineme k'igist mineviku
oligarhiatest selle poolest, et me teame t'pselt, mida me teeme. K'ik
senised oligarhiad, isegi need, mis sarnanesid meiega, olid arad ja
silmakirjalikud. Saksa natsid ja Vene kommunistid olid oma meetodeilt meile
v'ga l'hedased, aga neil ei j'tkunud siiski julgust tunnistada oma eesm'rke.
Nad tegid n'o ja v'ib-olla isegi uskusid, et nad on sunnitult ja ainult
l?hikeseks ajaks v'imu haaranud ja et l'hema nurga taga ootab paradiis, kus
inimolendid on vabad ja v'rdsed. Meie ei ole niisugused. Me teame, et keegi
ei haara v'imu, kavatsusega sellest loobuda. V'im ei ole vahend, v'im on
eesm'rk. Diktatuuri ei kehtestata revolutsiooni kaitsmiseks; revolutsiooni
tehakse diktatuuri kehtestamiseks. Tagakiusamise eesm'rk on tagakiusamine.
Piinamise eesm'rk on piinamine. V'imu eesm'rk on v'im. Kas te hakkate n??d
mind m'istma??
Winstonit h'mmastas, nagu teda varemgi oli h'mmastanud, O'Brieni
v'sinud n'gu. See oli tugev, lihav ja brutaalne, see pakatas intelligentsist
ja mingist vaoshoitud kirglikkusest, mille ees ta tundis end abitult; aga
see oli v'sinud. Silme all olid kotid ja p'sesarnadel oli nahk l'tv. O'Brien
kummardus tema kohale, l'hendades talle meelega oma kurnatud n'gu.
ßTe m'tlete,? ?tles ta, ßet mu n'gu on vana ja v'sinud. Te m'tlete, et
ma r''gin v'imust, kuigi ma ei ole v'imeline takistama isegi omaenda keha
allak'iku. Aga kas te ei taipa, Winston, et indiviid on k'igest rakk?
Rakkude kurnatus n'itab ainult organismi eluj'udu. Kas te surete, kui endal
k??si l'ikate??
Ta p''rdus voodist 'ra ja hakkas, ?ks k'si taskus, m''da tuba
edasi-tagasi k'ima.
ßMe oleme v'imu preestrid,? ?tles ta. ßV'im on jumal. Aga teie jaoks on
v'im praegu ainult ?ks s'na. Teil oleks juba aeg aimu saada, mida v'im
t'hendab. Esimene asi, mida teil on tarvis m'ista, on see, et v'im on
kollektiivne. Indiviidil on v'imu ainult sel m''ral, kuiv'rd ta lakkab
olemast indiviid. Te teate Partei loosungit ßVabadus on orjus?. Aga on teil
kunagi p'he tulnud, et selle v'ib ka ?mber p''rata? Orjus on vabadus.
?ksikisik j''b ka vabaduses alati kaotajaks. See peab nii olema, sest iga
inimolend on m'istetud surema, mis on k'igist krahhidest suurim. Aga kui ta
suudab t'ielikult, j''gitult alistuda, kui ta suudab oma isiksusest
vabaneda, kui ta suudab end sedav'rd Parteisse sulatada, et ta ongi Partei, siis on ta k'ikv'imas ja surematu. Teine asi,
mida teil on tarvis m'ista, on see, et v'im on v'im inimolendite ?le. Keha
?le, - eelk'ige aga m'istuse ?le. V'im mateeria ?le - v'lise reaalsuse ?le,
nagu teie ?tleksite - ei ole t'htis. Mateeria on t'ielikult meie m'ju all.?
Hetkeks unustas Winston numbrilaua. Ta tegi 'geda katse istukile
t'usta, aga tal 'nnestus ainult valusalt oma keha v''nata.
ßKuidas saab mateeria teie m'ju all olla?? pahvatas ta. ßTe ei suuda
m'jutada isegi kliimat v'i gravitatsiooniseadust. Ja on olemas haigused,
valu, surm - -?
O'Brien sundis teda k'eviipega vaikima. ßMe m'jutame mateeriat, sest me
m'jutame teadvust. Reaalsus on seespool koljut. K?llap te saate sellest
v'hehaaval aru, Winston. Meie jaoks pole midagi v'imatut. N'htamatuks
muutumine, levitatsioon - k'ik on v'imalik. Ma v'iksin seebimullina 'hku
t'usta, kui ma tahaksin. Aga ma ei taha, sest Partei ei taha seda. Te peate
vabanema neist ?heksateistk?mnenda sajandi ettekujutustest, mis puutub
loodusseadustesse. Me teeme loodusseadusi.?
ßAga te ei tee ju! Te ei ole isegi selle planeedi isandad. Kuidas j''b
siis Euraasia ja Ida-Aasiaga? Te ei ole neid veel vallutanud.?
ßSee pole t'htis. Me vallutame nad siis, kui see meile sobib. Ja kui me
ka ei valluta, mis vahet seal on? Me v'ime nad olematuks muuta. Maailm - see
on Okeaania.?
ßAga maailm ise pole muud kui tolmuk?be. Ja inimene on nii tilluke ja
abitu! Kui kaua ta on olemas olnud? Maakera oli miljoneid aastaid
asustamata.?
ßLollus. Maakera on niisama vana nagu meie, mitte vanem. Kuidas saab ta
vanem olla? Midagi ei ole olemas v'ljaspool inimteadvust.?
ßAga maap'u on t'is v'ljasurnud loomade luustikke - mammuteid ja
mastodone ja tohutu suuri roomajaid, kes elasid siin ammu enne seda, kui
inimene siia ilmus.?
ßKas te olete neid luid kunagi n'inud, Winston? Muidugi ei ole.
?heksateistk?mnenda sajandi bioloogid m'tlesid need v'lja. Enne inimest ei
olnud siin midagi. Ja p'rast inimest, kui ta ?kskord v'lja sureb, ei tule ka
midagi. V'ljaspool inimest ei ole midagi olemas.?
ßAga v'ljaspool meid on ju terve universum. Vaadake t'hti! M'ni neist
on meist miljoni valgusaasta kaugusel. Nad j''vad meile igavesti
k'ttesaamatuks.?
ßMis on t'hed?? ?tles O'Brien ?ksk'ikselt. ßNeed on tulukesed m'ne
kilomeetri kaugusel. Me j'uaksime nendeni k?ll, kui me tahaksime. V'i me
v'iksime nad 'ra kustutada. Maakera on universumi keskpunkt. P'ike ja t'hed
tiirlevad ?mber selle.?
Winston tegi uuesti krampliku liigutuse. Aga seekord ei lausunud ta
s'nagi. O'Brien j'tkas, nagu vastaks ta kuuldavale toodud vastuv'itele:
ßTeatavateks otstarveteks ei pea see muidugi paika. Kui me s'idame merd
v'i kui me ennustame p'ikesevarjutust, on meil sageli mugavam eeldada, et
maakera tiirleb ?mber p'ikese ja t'hed on meist miljonite valgusaastate
kaugusel. Aga mis siis sellest? Kas te arvate, et kaksik-astronoomias?steemi
loomine k'ib meil ?le j'u? T'hed v'ivad olla l'hedal v'i kaugel, nagu meile
just vaja on. Kas te arvate, et meie matemaatikud ei ole selleks v'imelised?
Kas te olete unustanud kaksisoima??
Winston t'mbus voodile k'ssi. Iga tema v'idet tabas kiire vastus nagu
kaikahoop. Ja ometi ta teadis, et tal on 'igus. Seda arvamust, et v'ljaspool
meie teadvust ei ole midagi olemas, pidi ju kindlasti saama kuidagi ?mber
l?kata? Kas see polnud juba ammu aega tagasi ekslikuks tunnistatud? Sellel
oli isegi oma nimi, mis talle meelde ei tulnud. O'Brieni suunurkades tuksles
kerge muie, kui ta vaatas alla Winstoni peale.
ßMa mainisin juba, Winston,? ?tles ta, ßet metaf??sika ei ole teie
tugev k?lg. See s'na, mida te p??ate meelde tuletada, on solipsism. Aga te
eksite. See ei ole solipsism. V'i kui, siis kollektiivne solipsism. Ja see
on juba midagi muud: tegelikult vastandm'iste. Aga me oleme k'rvale
kaldunud,? lisas ta teise tooniga. ßT'eline v'im, v'im, mille eest me peame
v'itlema nii ''l kui p'eval, ei ole v'im mitte asjade, vaid inimeste ?le.?
Ta vaikis hetke ja v'ttis siis taas lootustandvat 'pilast k?sitleva
koolmeistri hoiaku: ßKuidas omandab ?ks inimene v'imu teise inimese ?le,
Winston??
Winston m'tles. ßPannes teda kannatama,? vastas ta.
ßJust nimelt. Pannes teda kannatama. Alistumisest ?ksi ei piisa. Kui
inimene ei kannata, kuidas saab siis olla kindel, et ta alistub sinu, ja
mitte omaenda tahtele? V'im on valu tekitamises ja alandamises. V'im on
inimteadvuse t?kkideks rebimises ja selle uuel kujul oma suva j'rgi kokku
panemises. Kas te hakkate n??d taipama, mis laadi maailma me loome? See on
t'ielik vastand neile rumalatele hedonistlikele Utoopiatele, mida vanad
reformaatorid ette kujutasid. See on hirmu ja reetmise ja piina maailm,
jalge alla s'tkumise ja jalge alla s'tkutuse maailm, maailm, mis ei muutu
t'iustudes mitte armulikumaks, vaid armutumaks. Arenemine meie maailmas on
arenemine suurema valu poole. Vanad tsivilisatsioonid kuulutasid, et nad
p'hinevad armastusel ja 'iglusel. Meie oma p'hineb vihkamisel. Meie maailma
ei j'' muud tundeid kui hirm, raev, v'idur''m ja enesealandus. K'ik muu me
h'vitame - viimaseni. Me oleme juba murdnud Revolutsiooni-eelsest ajast
p'rineva m'tteviisi. Me oleme l'bi l'iganud sidemed lapse ja vanemate,
inimese ja inimese, mehe ja naise vahel. Keegi ei julge enam usaldada oma
naist v'i last v'i s'pra. Ja tulevikus ei olegi enam naisi v'i s'pru. Lapsed
v'etakse emadelt 'ra s?ndimisel, nagu kandadelt v'etakse munad 'ra.
Seksuaalinstinkt juuritakse v'lja. Sigitamine muutub iga-aastaseks
formaalsuseks nagu ostukaartide uuendamine. Me h'vitame orgasmi. Meie
neuroloogid juba t''tavad selle kallal. Kaob igasugune ustavus, v'lja
arvatud ustavus Parteile. Kaob igasugune armastus, v'lja arvatud armastus
Suure Venna vastu. Kaob igasugune naer, v'lja arvatud v'idur''mus naer
p'rmupaisatud vaenlase ?le. Kaob igasugune kunst, kirjandus ja teadus. Kui
me oleme k'ikv'imsad, siis meil pole enam teadust vaja. Kaob igasugune vahe
ilusa ja inetu vahel. Kaob igasugune huvi elu vastu ja v'ime elust m'nu
tunda. K'ik v'istlevad r''mud h'vitatakse. Aga iial - 'rge unustage seda,
Winston, - iial ei kao joobumus v'imust, see kasvab pidevalt ja muutub
pidevalt rafineeritumaks. Ja iial, mitte hetkekski ei kao v'idur''m ja
nauding, mida pakub abitu vaenlase jalge alla tallamine. Kui te soovite
silme ette manada tuleviku v'rdkuju, siis kujutlege saabast, mis trambib
inimn'ol, - igavesti.?
Ta j'i vait, nagu oodates, et Winston hakkab r''kima. Winston aga
p??dis j'lle voodis k'ssi t'mbuda. Ta ei suutnud midagi 'elda. Tema s?dant
haaras j'ine k?lmus. O'Brien j'tkas:
ßJa pidage meeles, et nii see saab olema igavesti. Alati on olemas
n'gu, millel tallata. Ketsereid, ?hiskonna vaenlasi, on alati olemas, nii et
neid saab ikka ja j'lle p'rmu paisata ja alandada. K'ik see, mida te olete
kogenud, sestpeale kui te olete meie k'es, j'tkub, ja veel hullemini.
Nuhkimine, pealekaebamine, piinamine, hukkamine ja kadunuks j''mine ei l'pe
kunagi. See on samav'rd terrori kui v'idur''mu maailm. Mida tugevam on
Partei, seda sallimatum ta on; mida n'rgem on opositsioon, seda julmem on
v'givald. Goldstein ja tema ketserlus elab igavesti. Iga p'ev, iga hetk
paisatakse see p'rmu, paljastatakse, tehakse naeruks, s?litatakse t'is - ja
ometi j''b see igavesti elama. See n'item'ng, mida ma teiega olen seitse
aastat m'nginud, kordub ikka ja j'lle, p'lvest p'lve, aina rafineeritumas
vormis. Meie k'es on alati m'ni ketser, valust r''kiv, murtud,
p'lastusv''rne - ja l'puks t'ielikult pattukahetsev, iseenda k'est
p''stetud, vabatahtlikult meie jalge ette roomav. Niisugune on maailm, mida
me ehitame, Winston. Maailm, kus v'idule j'rgneb v'it, triumfile triumf ja
veel kord triumf: l'putu r'humine, r'humine, r'humine v'imu n'rvile. Ma
n'en, et te hakkate taipama, mis maailm see on. Aga l'puks te j'uate isegi
kaugemale. Te v'tate selle omaks, tervitate seda ja muutute osaks sellest.?
Winston oli end k?llalt kogunud, et r''kima hakata. ßTe ei saa!? ?tles
ta n'rga h''lega.
ßMida te sellega m'tlete, Winston??
ßTe ei suuda luua niisugust maailma, nagu te praegu kirjeldasite. See
on unelm. See ei ole v'imalik.?
ßMiks??
ßTsivilisatsiooni ei ole v'imalik rajada hirmule, vihkamisele ja
julmusele. See ei j'' p?sima.?
ßMiks mitte??
ßSee pole eluv'imeline. See laguneb koost. See sooritab enesetapu.?
ßLollus. Te arvate, et vihkamine on kurnavam kui armastus. Misp'rast?
Ja kui ongi, mis siis sellest? Oletame, et me arvame heaks end kiiremini
kulutada. Oletame, et me kiirendame inimelu tempot, nii et mehed on juba
kolmek?mneselt raugad. Ja mis siis sellest? Kas te siis ei m'ista, et
indiviidi surm ei ole surm? Partei on surematu.?
Nagu ikka, tegi see h''l Winstoni abituks. Pealegi kartis ta, et kui ta
j'tkab vastuvaidlemist, t'mbab O'Brien j'lle hooba. Ja ometi ei suutnud ta
vait j''da. J'uetult, ilma argumentideta, toeks ainult see s'nulv'ljendamatu
hirm, mida O'Brien oma jutuga temas oli 'ratanud, asus ta uuesti r?nnakule.
ßMa ei tea, ma ei oska 'elda. See ei 'nnestu teil. Miski v'idab teid.
Elu v'idab teid.?
ßElu on k'igil oma tasanditel meie kontrolli all, Winston. Te m'tlete,
et on olemas midagi niisugust, mille nimi on inimloomus, mida v'gistab see,
mida me teeme, ja mis p''rdub meie vastu. Aga meie kujundame inimloomust.
Inimesed on ''retult paindlikud. V'i olete te tagasi p''rdunud oma vana idee
juurde, et proletaarlased v'i orjad t'usevad ?les ja t'ukavad meid troonilt?
Visake see m'te peast v'lja. Nad on abitud nagu loomad. Inimkond - see on
Partei. K'ik teised on v'ljaspool ja ei tule arvesse.?
ßHea k?ll. Aga l'puks nad v'idavad teid ikka. Varem v'i hiljem nad
n'evad 'ra, mida te olete, ja siis nad kisuvad teid t?kkideks.?
ßKas te n'ete mingit m'rki, mis sellele viitaks? V'i m'nd p'hjust, miks
nii peaks minema??
ßEi. Aga ma usun seda. Ma tean, et see ei
'nnestu teil. Maailmas on midagi - mingi vaim, mingi p'him'te - , mida te ei
suuda iial murda.?
ßKas te usute Jumalat, Winston??
ßEi.?
ßMis see siis on, see p'him'te, mis meid v'idab??
ßMa ei tea. Inimvaim.?
ßJa teie peate ennast inimeseks??
ßJah.?
ßKui nii, Winston, siis te olete viimne inimene. Teie sugu on v'lja
surnud; meie oleme p'rijad. Kas te saate aru, et te olete ?ksi? Te olete
v'ljaspool ajalugu, teid pole olemas.? Tema olek muutus ja ta j'tkas
kalgimalt: ßJa te peate end meist meie valede ja julmustega moraalselt ?le
olevaks??
ßJah, pean k?ll.?
O'Brien ei 'elnud midagi. Kostma hakkas kaks teist h''lt. Hetke p'rast
tundis Winston ?hes neist 'ra oma h''le. See oli selle jutuajamise helij'lg,
mis tal oli olnud O'Brieniga sel 'htul, kui ta oli lasknud end Vennaskonna
liikmeks v'tta. Ta kuulis end t'otamas valetada, varastada, v'ltsida, tappa,
narkomaaniat ja prostitutsiooni soodustada, suguhaigusi levitada ja lastele
v''velhapet n'kku visata. O'Brien tegi kerge l'bematu k'eliigutuse, nagu
tahtes 'elda, et tegelikult oli see demonstratsioon ?learune. Siis ta p''ras
?ht l?litit ja h''led j'id vait.
ßT'uske voodist ?les!? ?tles ta.
K'idikud olid l'dvenenud. Winston libistas end p'randale ja t'usis
k'ikudes p?sti.
ßTe olete viimane inimene,? ?tles O'Brien, ßte olete inimvaimu hoidja.
Kohe te n'ete, missugune te tegelikult olete. V'tke riided seljast 'ra.?
Winston p''stis lahti n''rijupi, mis hoidis ta tunkesid koos. T'mblukk
oli tunkede eest juba ammu 'ra kistud. Ta ei suutnud meenutada, kas ta oli
end kordagi p'rast arreteerimist riidest lahti v'tnud. Tunkede all ripnesid
?mber keha r'pased kollased nartsud, milles v'is aimata aluspesu j''nuseid.
Kui ta neid p'randale poetas, n'gi ta, et toa teises otsas on kolme poolega
peegel. Ta astus sammu sinnapoole ja peatus siis. Ta oli tahtmatult
karjatanud.
ßMinge l'hemale,? ?tles O'Brien. ßAstuge peegli tiibade vahel, siis te
n'ete end ka k?lgvaates.?
Winston oli seisma j''nud, sest ta oli kohkunud. Talle tuli vastu mingi
k?hmus, halli ja luukeretaolist. Ja kohkuma pani see n'htus kui niisugune,
mitte ainult t'siasi, et ta teadis, et see on tema ise. Ta astus peeglile
l'hemale. Kookus keha t'ttu tundus selle olendi n'gu olevat nagu 'ieli.
Armetu vangin'gu: kummis otsmik, mis l'ks ?le paljaks pealaeks, k'ver nina
ja nagu 'rapekstud p'sesarnad, mille kohal silmad olid tigedad ja valvsad.
P'sed olid armilised, suu oli nagu sisse langenud. Kahtlemata oli see tema
n'gu, aga talle tundus, et ta on v'liselt rohkem muutunud kui sisemiselt.
See n'gu ei peegeldanud tema tegelikke tundeid. Ta oli peaaegu kiilasp'ine.
Algul ta m'tles, et ta on halliks l'inud, aga see oli ainult peanahk, mis
oli hall. Kogu ta keha, v'lja arvatud k'ed ja n'gu, oli vanast sisses''binud
mustusest hall. Kohati paistsid mustusekorra alt punetavad haavaarmid ja
veenilaiendi haavand pahkluu kohal oli ripendavate nahar'balatega
p'letikuline m?gar. Aga k'ige enam kohutas teda tema keha k'hnumine.
Rinnakorv oli kitsas nagu luukerel ja jalad olid nii kokku kuivanud, et
p'lved olid j'medamad kui reied. Ja n??d ta sai aru, miks O'Brien oli
tahtnud, et ta end k?lgvaates n'eks. L?lisamba k'verus oli jahmatav. Kidurad
'lad olid ettepoole l'ngu, moodustades nagu rinnakoopa, ja peenike kael n'is
kolju raskuse all kahekorra painduvat. Esimesel pilgul oleks ta v'inud
arvata, et tegu on kuuek?mneaastase mehega, kes p'eb m'nd ravimatut haigust.
ßTe olete aeg-ajalt m'elnud,? ?tles O'Brien, ßet mina, sisepartei
liige, n'en vana ja v'sinud v'lja. Aga mida te oma v'ljan'gemisest arvate??
Ta v'ttis Winstonil 'last kinni ja p''ras ta n'oga enda poole:
ßVaadake, mis seisundis te olete!? ?tles ta. ßVaadake seda paksu
k'ntsakorda oma kehal. Vaadake mustust oma varvaste vahel. Vaadake seda
j'ledat m'danevat haava oma jalal. Kas te teate, et te haisete nagu sikk?
V'ib-olla te ei m'rkagi seda enam ise. Vaadake, kui k'hn te olete. N'ete? Ma
v'in p'idla ja nimetiss'rmega teie biitsepsi ?mbert kinni v'tta. Ma v'iksin
teie kaela pooleks murda nagu porgandi. Kas te teate, et te olete
kaksk?mmend viis kilo alla v'tnud, sestpeale kui te meie k'es olete? Isegi
juuksed tulevad teil peot'ite kaupa 'ra. Vaadake!? Ta sirutas k'e ja t'mbas
Winstonil salgu juukseid peast. ßTehke suu lahti! ?heksa, k?mme, ?ksteist
hammast on j'rel. Kui palju teil neid oli, kui teid siia toodi? Ja needki
v'hesed, mis teile on j''nud, kukuvad varsti v'lja. N'ete!?
Ta haaras ?he Winstoni allesj''nud esihamba oma tugeva p'idla ja
nimetiss'rme vahele. Winstoni l'ualuud l'bistas j'rsk valuhoog. O'Brien oli
logiseva hamba juurega v'lja t'mmanud. Ta viskas selle konginurka.
ßTe m'danete elusalt,? ?tles ta, ßte lagunete t?kkideks. Mis te olete?
Kotit'is k'ntsa. P''rake ?mber ja vaadake veel kord peeglisse. N'ete seda,
kes teile sealt vastu vaatab? See on viimne inimene. Kui teie olete inimene,
siis see on inimkond. Pange n??d uuesti riidesse.?
Winston hakkas aeglaselt ja kohmakalt riietuma. Siiani ta polnud nagu
m'rganudki, kui k'hn ja n'rk ta on. Tema peas liigatas ?ksainus m'te, et ta
pidi olema siin viibinud kauem, kui ta oli arvanud. Siis, 'kitselt, kui ta
oma armetuid riider'balaid selga ajas, haaras teda haletsustunne oma
laastatud keha vastu. Ja enne kui ta taipas, mida ta teeb, oli ta varisenud
voodi k'rval olevale taburetile ja puhkenud nutma. Ta tajus, kui n'otu ja
v''ritu vaatepilt see on; r'pases aluspesus kondibukett, kes istub ja nutab
eredas valguses, aga ta ei suutnud end talitseda. O'Brien pani talle k'e
'lale, peaaegu lahkelt.
ßSee ei tarvitse igavesti kesta,? ?tles ta. ßTe v'ite sellest iga hetk
p''seda, kui te tahate. K'ik s'ltub teist endast.?
ßSee on teie s??!? nuuksus Winston, ßteie olete mind niikaugele
viinud.?
ßEi, Winston, te ise olete end niikaugele viinud. Ta soostusite sellega
sellest hetkest peale, kui te vastandasite end Parteile. See k'ik sisaldus
selles esimeses liigutuses. Pole juhtunud midagi, mida te ei oleks ette
n'inud.?
Ta j'i korraks vait ja j'tkas siis:
ßMe oleme teid l''nud, Winston. Me oleme teid murdnud. Te n'gite,
missugune on teie keha. Teie vaim on samas seisukorras. Ma ei usu, et teis
oleks enam k?betki eneseuhkust. Teid on pekstud, piitsutatud ja solvatud, te
olete karjunud valust ja p?herdanud p'randal oma veres ja okses. Te olete
niutsudes armu palunud, te olete k'iki ja k'ike reetnud. Kas te suudate ette
kujutada veel m'nd alandust, mis poleks teile osaks saanud??
Winston ei nutnud enam, kuigi ta silmad olid veel pisarais. Ta vaatas
?les O'Brieni poole.
ßJuliat ma ei ole reetnud,? ?tles ta.
O'Brien vaatas m'tlikult alla ta peale. ßJah,? ?tles ta, ßjah, see on
t'si. Juliat te ei ole reetnud.?
Winstoni s?dant t'itis j'lle ise'ralik austus O'Brieni vastu, mida
n'htavasti miski ei suutnud h'vitada. Kui taiplik ta on, m'tles ta, kui
taiplik! Seda polnud veel juhtunud, et O'Brien oleks temast valesti aru
saanud. Iga teine oleks kohe 'elnud, et Winston on Julia reetnud. Sest kas
polnud nad siis piinamisega temalt k'ike v'lja pigistanud? Ta oli neile 'ra
r''kinud k'ik, mida ta Juliast, tema harjumustest, tema iseloomust ja tema
minevikust teadis; ta oli k'ige t?hisemagi ?ksikasjani ?les tunnistanud
k'ik, mis nende kohtumistel oli toimunud, k'ik, mis tema Juliale oli 'elnud
ja mis Julia temale oli 'elnud, nende musta-turu s''maajad, nende
armatsemised, nende 'hmased salasepitsused Partei vastu, - k'ik. Ja ometi,
selles m'ttes, nagu Winston seda s'na m'istis, ei olnud ta Juliat reetnud.
Ta ei olnud lakanud teda armastamast; tema tunded Julia vastu ei olnud
muutunud. Ja O'Brien oli teda m'istnud, ilma et oleks tervis olnud seletada.
ßTelge mulle,? k?sis Winston, ßmillal mind maha lastakse??
ßSellega v'ib veel t?kk aega minna,? vastas O'Brien. ßTe olete raske
juhtum. Aga 'rge kaotage lootust. Varem v'i hiljem saavad k'ik terveks. Ja
siis me laseme teid maha.?
4
Ta tundis end m'rksa paremini. Ta kosus iga p'evaga, - kui tema
olukorras ?ldse sai p'evadest r''kida.
Ere valgus ja t??tu undamine oli ikka sama, aga kong oli natuke mugavam
kui need, kus ta siiani oli olnud. Puust naril oli padi ja madrats, ja
kongis oli ka tool, kus istuda. Korra oli teda vanni viidud, ja tal lasti
end ?sna tihti suures plekk-kausis pesta. Talle anti pesemiseks koguni sooja
vett. Talle oli antud uus aluspesu ja puhtad tunked. Veenilaiendi haavandit
oli m''ritud mingi leevendava salviga. Hambat??kad olid v'lja t'mmatud ja
talle olid suhu pandud kunsthambad.
V'is olla m''dunud n'dalaid v'i kuid. N??d oleks v'imalik olnud aja
kulu ?le arvet pidada, kui ta oleks selle vastu huvi tundnud, kuna teda
toideti ilmselt kindlate vaheaegadega. Ta sai kahek?mne nelja tunni jooksul,
nagu ta j'reldas, kolm korda s??a; m'nikord ta arutas endamisi loiult, kas
need s''gikorrad on ''sel v'i p'eval. Toit oli ?llatavalt hea, igal
kolmandal s''gikorral liha. ?kskord ta sai isegi paki sigarette. Tikke tal
polnud, aga alati vaikiv vangivalvur, kes t'i talle s??a, andis tuld.
Esimene kord, kui ta katsus suitsetada, l'ks tal s?da pahaks, aga ta
kannatas v'lja ja ajas selle pakiga t?kk aga l'bi, t'mmates iga kord p'rast
s''mist pool sigaretti.
Nad olid andnud talle valge tahvli, mille nurga k?lge oli seotud
pliiatsijupp. Alguses ta ei kasutanud seda. Isegi 'rkvel olles oli ta
t'iesti oimetu. Sageli lamas ta s''gikorrast s''gikorrani peaaegu
liigutamata, aeg-ajalt suigatades ja siis j'lle 'rgates 'hmasesse unelusse,
jaksamata seejuures silmigi avada. Ta oli juba ammu harjunud ereda valguse
k'es magama. See ei seganud teda, ainult unen'od olid selle t'ttu selgemad.
Suurema osa ajast ta n'gigi und ja ta unen'od olid alati 'nnelikud. Ta oli
Kuldsel Maal v'i istus tohutu suurtes p'ikese k'es s'ravates varemetes oma
ema, Julia ja O'Brieniga, ja nad ei teinud midagi, lihtsalt istusid p'ikese
k'es ja r''kisid rahulikest asjadest. Ja needsamad m'tted, mis tal olid
'rkvel olles, saatsid teda ka unen'gudes. N??d, kus valu teda enam ei
stimuleerinud, n'is ta olevat kaotanud v'ime vaimseks pingutuseks. Tal ei
olnud igav, ta ei ihanud kellegagi vestelda v'i meelt lahutada. Teda
rahuldas t'iesti see, et ta on ?ksi, et teda ei peksta ega piinata, et ta
saab k?llalt s??a ja on t'iesti puhas.
J'rk-j'rgult hakkas ta ikka rohkem 'rkvel olema, aga teda ei t'uganud
ikka veel miski voodist t'usma. Ta ei tahtnud muud kui vaikselt lamada ja
tunda, kuidas j'ud kehasse tagasi tuleb. Ta katsus end siit ja sealt, p??des
veenduda, et see ei ole ainult ettekujutus, et ta lihased muutuvad ?maramaks
ja nahk t'mbub pingumale. L'puks ei j''nud kahtlust, et ta on juurde v'tnud;
tema reied olid kindlalt j'medamad kui ta p'lved. Siis hakkas ta, esialgu
k?ll end sundides, korrap'raselt harjutama. Peagi suutis ta maha k'ia kolm
kilomeetrit, m''detuna sammudega kongis, ja tema k?hmus 'lad ajasid end
sirgu. Ta p??dis sooritada ka keerukamaid harjutusi, ja oli jahmunud ning
l''dud, leides, mida k'ike ta ei suuda teha. Ta ei suutnud kuigi kiiresti
k'ia, ta ei suutnud tooli v'ljasirutatud k'tega hoida, ta ei suutnud ?hel
jalal seista, ilma et oleks kukkunud. Ta k?kitas kandadele ja leidis, et ta
saab end p?sti ajada ainult krampis s''remarjade ja valust tuikavate
p'lvedega. Ta heitis k'huli maha ja p??dis k'tega oma keha kergitada. See
oli lootusetu, ta ei suutnud end sentimeetritki t'sta. Aga veel m'ne p'eva
p'rast - p'rast veel m'nda s''maaega - sai ta ka selle v'git?kiga hakkama.
Ja tuli aeg, kus ta