s tapeet ja valge
tahveldis, k'ik erakordselt puhas. Ja ka see oli heidutav. Winston ei
m'letanud, et ta oleks iial n'inud koridori, mille seinad poleks olnud
m''rdunud kokkupuudetest inimkehadega.
O'Brienil oli ?ks pabeririba n'pu vahel ja ta paistis seda s?venenult
uurivat. Tema lihav n'gu, kummargil laua kohal, nii et oli n'ha tema
ninajoon, n'gi v'lja ?htaegu hirmu'ratav ja intelligentne. Umbes paark?mmend
sekundit istus ta t'iesti liikumatult. Siis ta t'mbas k'nekirjuri endale
l'hemale ja paristas maha teate ministeeriumide h?briidz^argoonis:
ßParagrahvid ?ks koma viis koma seitse t'isselt vastuv'etavad punkt
ettepanek paragrahv kuus kaksislisanaeruv''rne m'tteroimani j'tta punkt
ebaj'tk konstruktsioonselt ennesaada lisat'is eelarve tehnika ?ldkulud punkt
teate l'pp.?
Ta t'usis kiirustamata p?sti ja astus k'ratult m''da pehmet vaipa nende
poole. Koos uuskeeles'nadega n'is tema ?mbert m'nev'rra hajuvat ka ametlik
'hkkond, aga ta n'oilme oli valjem kui tavaliselt, nagu paneks ta pahaks, et
teda segati. Hirmuga, mida Winston tundis, segunes 'kki annus lihtlabast
kimbatust. Talle tundus, et on t'iesti v'imalik, et ta oli teinud lihtsalt
rumala vea. Millest ta oli j'reldanud, et O'Brien on poliitiline
p'randaalune? Ainult ?hest silmav'lgatusest ja ?hest ebam''rasest m'rkusest,
ja peale selle ainult oma salajastest kujutlustest, mis p'hinesid unen'ol.
Ta ei saanud ka enam tagasi langeda ettek''nde juurde, et ta oli tulnud
s'naraamatut laenama, sest sel juhul oleks olnud v'imatu seletada Julia
kaasatulekut. Kui O'Brien m''dus teleekraanist, meenus talle n'htavasti
midagi. Ta peatus, p''ras end ja vajutas l?litile seinal. Kostis terav
naksatus. H''l j'i vait.
Julia piiksatas vaikselt, ta t'i kuuldavale imestush??de. Ja Winston
oli paanikast hoolimata nii h'mmeldunud, et ta ei suutnud pidada keelt
hammaste taga.
ßTe saate selle v'lja l?litada!? h??atas ta.
ßJah,? ?tles O'Brien, ßme saame selle v'lja l?litada. See on meie
privileeg.?
Ta oli n??d otse Winstoni ja Julia vastas. Tema massiivne kogu k'rgus
nende kohal ja tema n'oilme oli ikka l'bitungimatu. Ta n'is ootavat pisut
t'redalt, et Winston hakkaks r''kima, aga millest? Isegi praegu oli t'iesti
m'eldav, et ta on lihtsalt h'ivatud mees, kes tahab 'rritunult teada, miks
teda t?litama on tuldud. Keegi ei lausunud s'nagi. P'rast teleekraani
v'ljal?litamist oli tuba haudvaikne. Sekundid m''dusid l'putus reas.
Winstonil oli ?ha raskem O'Brienile silma vaadata. Siis 'kki vilksas ?le
morni n'o vaevum'rgatav naeruv'relus ja O'Brien kohendas oma iseloomuliku
liigutusega prille ninal.
ßKas ?tlen mina v'i ?tlete teie?? k?sis ta.
ßMa ise ?tlen,? ?tles Winston kiiresti. ßKas see on t'epoolest v'lja
l?litatud??
ßJah, me oleme omavahel.?
ßMe tulime selleks, et - -?
Ta peatus, tajudes esmakordselt oma motiivide ebam''rasust. Kuna ta ei
teadnud t'pselt, missugust abi ta O'Brienilt loodab, polnud tal kerge
seletada, miks ta siia oli tulnud. Ta j'tkas, m'istes, et see, mis ta ?tleb,
k'lab ?htlasi totralt ja pretensioonikalt:
ßMe usume, et on olemas mingi p'randaalune, mingi Partei-vastane
salajane organisatsioon, ja et teie kuulute sellesse. Me tahame sellega
?hineda ja selle heaks t''tada. Me oleme Partei vaenlased. Me ei usu
ingsotsi p'hialustesse. Me oleme m'tteroimarid. Me oleme ka abielurikkujad.
Ma r''gin teile seda k'ike sellep'rast, et me tahame end teie meelevalda
anda. Me oleme valmis ka muudeks kuritegudeks kui vaja.?
Ta j'i vait ja heitis pilgu ?le 'la, sest tal oli tunne, nagu oleks uks
avanenud. Ja t'epoolest, v'ike kollasen'oline teener oli koputamata sisse
astunud. Winston n'gi, et tal on k'es kandik karahvini ja klaasidega.
ßMartin on ?ks meie hulgast,? ?tles O'Brien ?ksk'ikselt. ßMartin, tooge
kandik siia. Pange see ?mmargusele lauale. Kas toole j'tkub? Siis v'ime maha
istuda ja mugavalt vestelda. V'tke endale ka tool, Martin. See on asjalik
jutt. Te v'ite k?mneks minutiks lakata olemast teener.?
V'ike mees v'ttis istet, ?pris sundimatult, aga siiski teenri kombel,
toapoisi kombel, kes naudib privileegi. Winston j'lgis teda silmanurgast.
Talle tundus, et selle mehe kogu elu seisneb teatava rolli m'ngimises ja et
ta ei julge hetkekski oma osast v'lja langeda. O'Brien v'ttis karahvini ja
kallas klaasid tumepunast vedelikku t'is. Winstonile meenus 'hmaselt miski,
mida ta oli n'inud 'ige ammu kuskil seinal v'i plangul - tohutu
elektripirnidest pudel, mis nookus ?les-alla ja valas oma sisu klaasi. ?lalt
vaadates oli see vedelik klaasis peaaegu must, karahvinis s'deles ta
rubiinselt. L'hn oli hapukasmagus. Ta n'gi, kuidas Julia v'ttis klaasi ja
nuusutas seda varjamatu uudishimuga.
ßSelle nimi on vein,? ?tles O'Brien kerge muigega. ßKindlasti te olete
sellest raamatutes lugenud. Karta on, et v'lispartei liikmetele ei j'tku
seda kuigi palju.? Ta n'gu t'mbus j'lle t'siseks ja ta t'stis klaasi: ßMa
arvan, et k'igepealt oleks kohane juua meie juhi Emmanuel Goldsteini
terviseks.?
Winston v'ttis innukalt klaasi k'tte. Vein oli midagi, millest ta oli
lugenud ja unistanud. Just nagu kirjapress v'i mr. Charringtoni poolununenud
v'rsidki, kuulus see kadunud romantilisse minevikku - ßvanasse heasse aega?,
nagu ta seda oma m'ttes salamisi nimetas. Millegip'rast oli ta alati
arvanud, et vein on v'ga magus nagu murakamoos ja teeb kohe purju.
Tegelikult valmistas see vedelik talle pettumuse. T'si oli, et p'rast
aastatepikkust dz^innijoomist ta vaevalt tundis selle maiku. Ta pani t?hja
klaasi lauale.
ßNii et selline isik nagu Goldstein on olemas?? k?sis ta.
ßJah, selline isik on olemas, ja ta on elus. Aga kus, seda ma ei tea.?
ßJa p'randaalune organisatsioon? Kas see on ka olemas? Kas see pole
lihtsalt M'ttepolitsei v'ljam'eldis??
ßEi, see on olemas. Me nimetame seda Vennaskonnaks. Te ei saa selle
kohta iial midagi muud teada, kui et ta on olemas ja et te kuulute sinna. Ma
tulen selle juurde veel tagasi.? Ta vaatas oma k'ekella. ßIsegi sisepartei
liikmetel pole m'istlik teleekraani kauemaks kui pooleks tunniks v'lja
l?litada. Te ei oleks tohtinud koos siia tulla ja te lahkute siit eraldi.
Teie, seltsimees,? p''rdus ta Julia poole, ßl'hete esimesena. Meie k'sutuses
on umbes kaksk?mmend minutit. Te saate aru, et k'igepealt ma pean esitama
teile m'ned k?simused. ?ldiselt, mida te olete valmis tegema??
ßK'ike, milleks me oleme suutelised,? ?tles Winston.
O'Brien oli end toolil natuke p''ranud, nii et ta oli n'oga Winstoni
poole. Ta ei teinud Juliast peaaegu v'ljagi, ilmselt eeldades, et Winston
r''gib m'lema eest. Hetkeks vajusid tal laud silmadele. Ta hakkas oma
k?simusi esitama madala ilmetu h''lega, nagu oleks see lihtsalt rutiin,
omamoodi katekismus, kus vastused on talle juba ette teada.
ßKas te olete valmis oma elu ohverdama??
ßJah.?
ßKas te olete valmis m'rva sooritama??
ßJah.?
ßJa sabotaaz^iakte sooritama, mis v'ivad p'hjustada sadade s??tute
inimeste surma??
ßJah.?
ßJa reetma oma maad v'lisriikidele??
ßJah.?
ßKas te olete valmis valetama, v'ltsima, v'lja pressima, laste teadvust
laostama, narkootikume levitama, protsitutsiooni soodustama, suguhaigusi
k?lvama - tegema k'ike, mis v'ib Partei demoraliseerumist ja n'rgenemist
p'hjustada??
ßJah.?
ßKui n'iteks meie huvides tuleks lapsele v''velhapet n'kku visata, kas
te olete valmis seda tegema??
ßJah.?
ßKas te olete valmis muutma oma isiksust ja elama ?lej''nud elu
kelnerina v'i laadijana??
ßJah.?
ßKas te olete valmis end 'ra tapma, kui me seda n'uame??
ßJah.?
ßKas te olete valmis teineteisest lahku minema ja mitte kunagi enam
kohtuma??
ßEi!? pahvatas Julia.
Winstonile n'is, et m''dus hulk aega, enne kui ta vastas. Hetkeks
paistis ta olevat isegi k'nev'ime kaotanud. Ta maigutas h''letult, p??des
kord ?he, kord teise s'na algush''likuid vormida, ikka ja j'lle. Kuni
viimase hetkeni ei teadnud Winston ka ise, mida ta ?tleb. ßEi,? ?tles ta
viimaks.
ßTe tegite h'sti, et te seda mulle ?tlesite,? lausus O'Brien. ßMe peame
k'ike teadma.?
Ta p''rdus Julia poole ja tema h''l elavnes pisut:
ßKas te saate aru, et isegi siis, kui ta ellu j''b, v'ib see olla
hoopis teine isik? Me oleme v'ib-olla sunnitud andma talle uue isiksuse.
Tema n'gu, liigutused, k'te kuju, juuste v'rv, isegi tema h''l v'ivad
muutuda. Ja ka teie ise teete v'ib-olla samasuguse muutuse l'bi. Meie
kirurgid v'ivad inimest tundmatuseni muuta. M'nikord on seda vaja. Vahel me
isegi amputeerime m'ne j'seme.?
Winston ei suutnud hoiduda Martini mongolin'ole veel ?ht k''rdpilku
heitmast. Mingeid arme polnud seal n'ha. Julia oli pisut kahvatunud, nii et
tema tedert'hed tulid n'htavale, aga ta vaatas julgelt O'Brienile otsa. Ta
pomises midagi, mis oli nagu n'usolek.
ßH?va. See on siis otsustatud.?
Laual oli h'bedane sigaretitoos. ?pris hajameelse n'oga l?kkas O'Brien
seda nende poole, v'ttis ka ise ?he sigareti, t'usis siis p?sti ja hakkas
toas edasi-tagasi jalutama, nagu ei saaks ta istudes h'sti m'elda. Need olid
v'ga head sigaretid: v'ga tihedalt ja h'sti topitud ja harjumatult siidises
paberis. O'Brien vaatas j'lle oma k'ekella.
ßTe v'iksite n??d oma kohale tagasi minna, Martin,? ?tles ta. ßMa
l?litan teleekraani veerand tunni p'rast sisse. Aga vaadake h'sti nendele
seltsimeestele n'kku, enne kui te l'hete. Teie veel kohtate neid. Mina
v'ib-olla mitte.?
V'ikese mehe tumedad silmad libisesid ?le tema n'o, t'pselt samuti nagu
enne v'lisukse juures. Tema ilmes polnud k?betki s'bralikkust. Ta j'ttis
nende v'limuse meelde, aga ta ei tundnud nende vastu mingit huvi, v'hemasti
ei paistnud tundvat. Winstonil k'is peast l'bi m'te, et see s?nteetiline
n'gu ei ole v'ib-olla ?ldse v'imeline ilmet muutma. Martin l'ks s'nagi
lausumata ja h?vasti j'tmata minema, sulgedes vaikselt ukse enda j'rel.
O'Brien j'tkas edasi-tagasi k'ndimist, ?ks k'si mustade tunkede taskus,
teises k'es sigaret.
ßTe saate aru,? ?tles ta, ßet teil tuleb v'idelda pimeduses. Te j''te
alati pimedusse. Te saate k'ske ja t'idate neid, teadmata, miks. Kunagi
hiljem ma saadan teile ?he raamatu, kust te 'pite tundma selle ?hiskonna
t'elist olemust, kus me elame, ja strateegiat, mille alusel me selle
h'vitame. Kui te olete selle raamatu l'bi lugenud, siis te olete Vennaskonna
t'ie'iguslikud liikmed. Aga k'ike seda, mis j''b meie ?ldiste eesm'rkide ja
jooksvate ?lesannete vahele, ei saa te iial teada. Ma ?tlen teile, et
Vennaskond on olemas, aga ma ei saa teile 'elda, kas sel on sada v'i k?mme
miljonit liiget. Ja teie isiklike kogemuste p'hjal ei ole teil iial v'imalik
'elda, kas sel on tosingi liiget. Teil saab olema kolm v'i neli sidemeest,
kes vahetuvad aeg-ajalt, kui m'ni kaob ja teine tuleb asemele. Kuna esimene
kontakt oli teil minuga, siis s'ilitame selle. Kui te saate k'ske, siis need
tulevad minult. Kui meil on vaja teiega ?hendusse astuda, siis toimub see
Martini kaudu. Kui teid l'puks kinni v'etakse, siis te tunnistate k'ik ?les.
Sinna ei ole midagi parata. Aga peale omaenda tegude on teil v'ga v'he ?les
tunnistada. Te ei saa reeta kedagi peale k'put'ie t'htsusetute inimeste.
T'en'oliselt ei saa te reeta isegi mind. Selleks ajaks ma olen kas surnud
v'i tundmatuseni muutunud.?
Ta j'tkas edasi-tagasi k'ndimist m''da pehmet vaipa. Kogukale kerele
vaatamata olid ta liigutused m'rkimisv''rselt n'tked. See ilmnes isegi
selles, kuidas ta k'e taskusse pani v'i sigaretti hoidis. Rohkem isegi kui
j'udu hoovas temast enesekindlust ja irooniaga segatud m'istvust. Kui t'sine
ta ka paistis olevat, temas ei olnud v'himalgi m''ral kinnisideelisust, mis
kuulub fanaatiku juurde. Kui ta r''kis m'rvadest, enesetapust,
suguhaigustest, amputeeritud j'semetest ja moonutatud n'gudest, tegi ta seda
kergelt pilkaval toonil. ßSinna ei ole midagi parata,? n'is ta h''letoon
?tlevat, ßmeil tuleb seda teha, kohkumatult. Aga me ei tee seda enam siis,
kui elu on j'lle elamisv''rne.? Winston tundis, et ta imetleb, lausa
jumaldab O'Brienit. Hetkeks ta unustas sootuks Goldsteini 'hmase kuju. Kui
sa vaatasid O'Brieni tugevaid 'lgu ja tema rohmakat n'gu, nii inetut ja
samas nii intelligentset, oli v'imatu uskuda, et seda meest saab murda. Ei
olnud s'jakavalust, mida ta ei oleks l'bi n'inud, ei olnud ohtu, mida ta ei
oleks ette aimanud. Paistis, et ta on ka Juliale s?gava mulje j'tnud. Julia
oli lasknud oma sigareti kustuda ja kuulas pingsalt. O'Brien j'tkas.
ßTe olete kindlasti kuulnud igasuguseid jutte Vennaskonna kohta.
Kahtlemata on teil asjast oma pilt kujunenud. K?llap te olete kujutlenud
p'randaalust vandeseltslaste maailma, kes kohtuvad salaja keldrites,
kriibivad seintele l'kitusi ja tunnevad ?ksteist 'ra paroolide v'i
leppem'rkide abil. Midagi niisugust pole olemas. Vennaskonna liikmetel pole
mingit v'imalust ?ksteist 'ra tunda ja ?kski liige ei tea rohkem kui paari
teise kohta, kes see tegelikult on. Ka Goldstein ise, kui ta peaks
M'ttepolitsei k'tte sattuma, et saaks neile anda liikmete t'ielikku
nimekirja v'i mingeid andmeid, mis laseks neil koostada t'ielikku nimekirja.
Sellist nimekirja ei ole olemas. Vennaskonda ei saa h'vitada, sest ta ei ole
organisatsioon tavalises m'ttes. Seda ei hoia koos midagi muud peale idee,
mis on h'vimatu. Teil ei ole loota mitte kui midagi, mis teid toetaks, peale
selle idee. Teil ei ole ?htegi seltsimeest ega ?htegi julgustajat. Ja kui
teid l'puks kinni v'etakse, ei saa te mingit abi. Me ei aita iial oma
liikmeid. ?'rmisel juhul, kui on vaja tingimata kedagi vaikima panna, v'ime
me vangikongi sokutada z^iletitera. Te peate 'ppima elama oma t'' tulemusi
n'gemata ja millelegi lootmata. Te tegutsete m'nda aega, teid v'etakse
kinni, te tunnistate k'ik ?les, ja siis te surete. See on ainus tulemus,
mida te n'ete. On t'iesti v'imatu, et meie eluajal toimuks m'ni m'rgatav
muutus. Me oleme surnud. Meie t'ieliku elu on tulevikus. Me v'tame sellest
osa kui peot'is p'rmu ja kimbuke konte. Aga kui kaugel see tulevik v'ib
olla, seda ei tea keegi. Sinna v'ib minna tuhandeid aastaid. Praegu ei ole
v'imalik teha muud kui laiendada v'hehaaval terve m'istuse m'juala. Me ei
saa tegutseda ?hiselt. Me saame ainult levitada oma tarkust inimeselt
inimesele, p'lvkonnalt p'lvkonnale. M'ttepolitseiga vastamisi seistes ei ole
teist teed.?
Ta peatus ja vaatas kolmandat korda k'ekella.
ßTeil on n??d aeg lahkuda, seltsimees,? ?tles ta Juliale. ßOodake,
karahvin on veel pooleldi t'is.?
Ta valas k'igile veini ja v'ttis oma klaasi k'tte.
ßMille terviseks me n??d joome?? k?sis ta taas vaevum'rgatava
irooniaga. ßM'ttepolitsei peataoleku terviseks? Suure Venna surma terviseks?
Inimkonna terviseks? Tuleviku terviseks??
ßMineviku terviseks,? ?tles Winston.
ßJah, minevik on t'htsam,? n'ustus O'Brien t'siselt.
Nad t?hjendasid oma klaasi ja hetk hiljem t'usis Julia p?sti, et 'ra
minna. O'Brien v'ttis kapi pealt v'ikese karbi ja andis neiule lameda valge
tableti, mille k'skis keele peale panna. T'htis on, ?tles ta, et veini l'hna
ei oleks tunda. Liftiteenrid on v'ga t'helepanelikud. Aga niipea kui uks oli
Julia j'rel sulgunud, paistis ta olevat tema olemasolu unustanud. Ta tegi
paar sammu m''da tuba ja peatus siis:
ßVaja oleks m'ningaid ?ksikasju t'psustada,? ?tles ta. ßMa eeldan, et
teil on mingisugune kohtumispaik juba olemas??
Winston r''kis talle toast mr. Charringtoni poe peal.
ßEsialgu k'ib k?ll. Edaspidi me otsime teile midagi paremat. T'htis on
kuhtumispaiku pidevalt muuta. Vahepeal ma saadan aga teile ?he eksemplari
sellest raamatust,? isegi O'Brien, m'rkas Winston, paistis seda s'na
r'hutavat, nagu oleks see kursiivis, ßGoldsteini raamatust, te teate k?ll,
nii ruttu kui v'imalik. Selle hankimine v'ib paar p'eva aega v'tta. Neid ei
ole palju j'rel, nagu te isegi v'ite ette kujutada. M'ttepolitsei ajab neid
taga ja h'vitab neid peaaegu niisama kiiresti, nagu me j'uame neid
paljundada. Aga see ei loe. See raamat ei h'vi. Isegi kui viimane eksemplar
kaoks, v'iksime selle peaaegu s'na-s'nalt taastada. Kas te k'ite t''l
portfelliga?? k?sis ta.
ßTavaliselt jah.?
ßKuidas see v'lja n'eb??
ßMust, v'ga kulunud. Kahe sangaga.?
ßMust, kahe sangaga, v'ga kulunud - h?va. L'hemas tulevikus - kuup'eva
ma ei oska praegu 'elda - leiate te oma hommikuste t''?lesannete hulgast
tr?kiveaga teate ja palute seda korrata. J'rgmisel p'eval te l'hete t''le
ilma portfellita. P'eva jooksul te kohtate t'naval meest, kes puudutab teid
k'isest ja ?tleb: ßTe pillasite vist oma portfelli maha.? Ja selles
portfellis, mille te temalt saate, on Goldsteini raamatu eksemplar. Te
tagastate selle neljateistk?mne p'eva p'rast.?
Nad vaikisid natuke aega.
ßMeil on m'ni minut aega, enne kui te peate minema hakkama,? ?tles
O'Brien. ßMe kohtume j'lle - kui me kohtume - -?
Winston vaatas talle otsa. ßNiisuguses kohas, kus ei ole pimedust??
?tles ta k'heldes.
O'Brien noogutas, ilmutamata v'himatki ?llatust. ßJah, niisuguses
kohas, kus ei ole pimedust,? ?tles ta, nagu oleks vihjest aru saanud. ßAga
vahepeal, v'ib-olla te tahate enne lahkumist veel midagi ?telda? Midagi
teatada? Midagi k?sida??
Winston j'i m'tlema. Tal ei tulnud p'he midagi, mida ta oleks tahtnud
k?sida, - veel v'hem oli tal himu jutuajamist l'petada m'ne ''nsalt
paatosliku fraasiga. Ja otseselt millegi O'Brieni ja Vennaskonnaga seotu
asemel t'usis tal 'kki vaimusilma ette koondpilt pimedast magamistoast, kus
ta ema oli veetnud oma viimased p'evad, ja mr. Charringtoni poe pealsest
v'ikesest toast, ja klaas-kirjapressist, ja roosipuust raamis
terasgrav??rist. Peaaegu huupi k?sis ta:
ßOlete te kunagi juhtunud kuulma ?ht vanaaegset laulu, mis algab nii:
ßS'h sidruni seemet, l''b kella St. Clement???
O'Brien noogutas taas. T'siselt ja v''rikalt luges ta selle salmi
otsast l'puni ette:
ßS'h sidruni seemet, l''b kella St.
Clement.
Mul maitseb apelsin, l''b kella St. Martin.
Too siia see preili, l''b kella Old Bailey.
Kus pr''nik ja piits, l''b kella Shoreditch.?
ßTe teate viimast rida!? ?tles Winston.
ßJah, ma tean viimast rida. Aga n??d, ma kardan, on teil aeg minna. Aga
oodake. Igaks juhuks ma annan ka teile ?he tableti.?
Kui Winston p?siti t'usis, sirutas O'Brien talle k'e. Winstoni s'rmed
ragisesid tema tugevas pigistuses. Ukselt vaatas Winston tagasi, aga O'Brien
paistis juba olevat ametis tema m'lust kustutamisega. Ta ootas, k'si
teleekraani l?litil. Tema taga v'is Winston n'ha kirjutuslauda rohelise
kupliga lambi ja k'nekirjuri ja traatkorvidega, mis olid kuhjaga pabereid
t'is. Vahejuhtum oli l'ppenud. Minuti p'rast, k'is Winstonil m'te l'bi pea,
j'tkab O'Brien oma katkestatud ja t'htsat t''d Partei h?vanguks.
9
Winston oli v'simusest s?ltjas. S?ltjas oli just 'ige s'na. Tema keha
tundus olevat vedel nagu s?lt ja t'iesti l'bipaistev. Tal oli tunne, et kui
ta hoiaks k'tt vastu valgust, n'eks ta sellest l'bi. Meeletu t''m'ratsus oli
temast viimased elumahlad v'lja imenud, j'ttes j'rele vaid hapra n'rvikava,
luud ja naha. K'ik aistingud n'isid v'imenduvat. Tunked r'husid 'lgu,
k'nnitee pani jalad kirvendama, k'te rusikasse surumine oli pingutus, mis
v'ttis liigesed naksuma.
Ta oli viie p'eva jooksul t''tanud ?le ?heksak?mne tunni. Nagu k'ik
teisedki T'eministeeriumis. N??d oli see m''das ja tal polnud s'na otseses
m'ttes midagi teha, mitte mingit Partei t''d kuni homme hommikuni. Ta v'is
veeta kuus tundi peidukohas ja ?lej''nud ?heksa tundi oma voodis.
P'rastl'unases mahedas p'ikesepaistes jalutas ta aeglaselt m''da r'past
t'navat mr. Charringtoni poe poole, pidades vargsi silmas patrulle, aga
alateadlikult oli ta veendunud, et t'na 'htul ei tarvitse j'litamist karta.
Raske portfell, mis tal k'e otsas oli, m?ksas igal sammul ta p'lve, nii et
n'rviline v'rin jooksis jalgu m''da ?les ja alla. Portfellis oli see raamat,
mille ta oli saanud juba kuue p'eva eest, aga polnud veel j'udnud sinna
ainsatki pilku heita.
Vihkamise n'dala kuuendal p'eval - p'rast demonstratsioone, k'nesid,
karjumist, laulmist, loosungeid, plakateid, filme, vahakujusid,
trummip'rinat ja trompetite ??rgamist, marssivate kolonnide trampimist,
tankiroomikute kriginat, reaktiivlennukite m'irgamist ja p?ssipauke -
kuuendal p'eval, kui ?ldine orgasm hakkas juba haripunkti j'udma ja vaen
Euraasia vastu oli kohunud sellise hulluseni, et kui rahvamass oleks k'tte
saanud need kaks tuhat Euraasia s'javangi, kes kampaania viimasel p'eval
pidi pidulikult ?les poodama, oleks ta need t?kkideks rebinud, just sel
hetkel teatati 'kki, et Okeaania ei s'digi enam Euraasiaga. Okeaania s'dib
Ida-Aasiaga. Okeaania on alati s'dinud Ida-Aasiaga. Euraasia on liitlane.
Loomulikult ei m''nnud keegi, et on toimunud mingi muutus. Sai lihtsalt
teatavaks, ''rmiselt kiiresti ja igal pool ?heaegselt, et vaenlane on
Ida-Aasia, ja mitte Euraasia. Winston v'ttis sel hetkel osa
demonstratsioonist ?hel Londoni keskv'ljakul. Oli '' ja valged n'od ning
punased loosungid helendasid tontlikult proz^ektorite valgel. V'ljakul
tungles mitu tuhat inimest, nende hulgas umbes tuhat Luuraja vormis
koolilast. Erepunase drapeeringuga platvormil k?ttis ?ks sisepartei oraator,
v'ike k'hn mees ebaproportsionaalselt pikkade k'te ja laia kiila kolbaga,
mida piirasid h'redad juuksekahlud, rahvast ?les. Ta pisike
Rumpelstiltskini-taoline kogu v''nles vihkamisest ja ?he k'ega mikrofoni
k?lge klammerdudes vehkis ta teise k'e k'mblaga, mis oli luise k'sivarre
otsas ebaloomulikult suur, 'hvardavalt pea kohal. Tema h''l, mille v'imendus
muutis metalseks, k'mistas l'putut loetelu julmustest, veresaunadest,
k??ditamistest, r??stamistest, v'gistamistest, vangide piinamisest,
tsiviilelanike pommitamisest, valelikust propagandast, s'namurdlikest
kallaletungidest ja murtud lepingutest. Teda kuulates oli peaaegu v'imatu
mitte uskuma j''da ja vihast hulluda. Iga natukese aja tagant kees rahva
raev ?le ja k'neleja h''l mattus elajalikku m'irgamisse, mis vallandus
tuhandetest k'ridest. K'ige metsikumalt r''kisid koolilapsed. See k'ne v'is
olla kestnud umbes kaksk?mmend minutit, kui trib??nile ruttas ?ks k'skjalg
ja pistis oraatorile pihku mingi paberi. Oraator keeras selle lahti ja luges
l'bi, ilma et oleks oma k'net katkestanud. Midagi ei muutunud tema
h''letoonis, maneeris ega k'ne sisus, ainult et 'kki oli vaenlase nimi
teine. Aga ilma seletamatagi l'bis rahvahulka 'ratundmiskahin. Okeaania on
s'jas Ida-Aasiaga! Ja j'rgmisel hetkel tekkis kohutav 'revus. Loosungid ja
plakatid, mis v'ljakut dekoreerisid, olid k'ik valed! Peaaegu pooltel neist
olid valed n'od. See oli sabotaaz^! See oli Goldsteini agentide t''!
P''rases vihahoos kisti seintelt maha plakatid ja rebiti t?kkideks ja
trambiti jalge alla loosungid. Luurajad ilmutasid t'helepanuv''rset
aktiivsust, ronides ?le katuseharjade ja tirides maha korstnate k?lge
riputatud vimpleid. Aga paari-kolme minutiga oli k'ik m''das. Oraator, ikka
veel klammerdudes mikrofoni k?lge, 'lad ettepoole l'ngus, vaba k'si 'hus
vehkimas, oli kogu aeg oma k'net j'tkanud. Ja minuti p'rast kostis
rahvasummast taas metsikuid raevuh??deid. Vihkamine j'tkus t'pselt nii nagu
enne, ainult et selle m'rklaud oli muutunud.
Tagasi vaadates avaldas Winstonile s?gavat muljet see, kuidas k'neleja
oli ilma pausita, otse keset lauset ?helt liinilt teisele l?litunud, nii et
isegi lauseehitus ei kannatanud. Aga sel hetkel oli tema t'helepanu k'itnud
miski muu. Selle segaduse ajal, kui plakateid maha rebiti, koputas ?ks mees,
kelle n'gu ta ei n'inud, talle 'lale ja ?tles: ßVabandust, te pillasite vist
oma portfelli maha.? Winston v'ttis portfelli hajameelselt, s'nagi lausumata
vastu, teades, et v'imalus selle sisuga tutvuda avaneb alles m'ne p'eva
p'rast. Demonstratsiooni l'ppedes l'ks ta kohe T'eministeeriumi, kuigi kell
oli peaaegu kaksk?mmend kolm. Ja seda tegi kogu ministeeriumi personal. Nii
et teleekraani kaudu edasiantavat korraldust t''le ilmuda poleks vajagi
olnud.
Okeaania s'dib Ida-Aasiaga: Okeaania on alati Ida-Aasiaga s'dinud. Suur
osa viimase viie aasta poliitilisest kirjandusest oli n??d korrapealt
kasutamisk'lbmatu. Igasugused teadaanded ja protokollid, ajalehed, raamatud,
pamfletid, filmid, lindistused, fotod - k'ik tuli v'lgukiirusel ?mber teha.
Kuigi mingeid n'pun'iteid polnud antud, oli teada, et osakonna juhtkond
tahab, et n'dala p'rast ei j''ks enam kuhugi ?htki viidet s'jale Euraasiaga
v'i liidule Ida-Aasiaga. See t'' oli tohutu, seda enam, et protseduure, mis
sellega kaasas k'isid, ei tohtinud 'ige nimega nimetada. Arhiiviosakonnas
t''tasid k'ik kaheksateist tundi ''p'evas, kahe kolmetunnise unepausiga.
Keldrist toodi ?les madratsid ja laotati koridoridesse laiali;
s''klapersonal vedas k'ruga kohale toidu, mis koosnes v'ileibadest ja
ßV'idu? kohvist. Unepauside ajaks p??dis Winston alati laua pabereist
puhtaks teha, aga kui ta kolme tunni p'rast unest kleepuvate silmadega ja
valutavate liikmetega oma boksi tagasi komberdas, leidis ta alati, et uus
lade paberirulle on lauale valgunud nagu lumelaviin, mattes pooleldi enda
alla k'nekirjuri ja pudenedes p'randale, nii et esimene asi oli alati laduda
rullid enam-v'hem korralikku virna, et oleks ruumi t''le hakata. K'ige
hullem, et see t'' ei olnud sugugi puht mehaaniline. Sageli piisas lihtsalt
?he nime teisega asendamisest, aga k'ik ?ksikasjalisemad teadaanded
s?ndmustest n'udsid hoolt ja kujutlusv'imet. Ja s'jategevuse ?lekandmisel
?hest maailmajaost teise l'ks tarvis ka p'hjalikke geograafia-alaseid
teadmisi.
Kolmandal p'eval hakkasid Winstoni silmad v'ljakannatamatult valutama
ja ta pidi iga viie minuti tagant prille p?hkima. See oli nagu r'hklemine
mingi ?le j'u k'iva f??silise t'' kallal, millest sul oleks 'igus olnud
loobuda, aga millega saa p??dsid siiski, end neurootiliselt tagant
piitsutades, toime tulla. Niipalju kui tal oli mahti meelde tuletada, polnud
tal tegelikult sellest sooja ega k?lma, et iga s'na, mis ta k'nekirjurisse
pomises, ja iga tindipliiatsiga kirjutatud rida oli sihilik vale. Nagu k'ik
teisedki osakonna t''tajad, muretses ta ainult selle p'rast, et v'ltsing
oleks laitmatu. Kuuenda p'eva hommikul rauges see rullide voog. Tervelt
poole tunni jooksul ei tulnud torust midagi; siis potsatas lauale viimane
rull, ja oligi k'ik. Pinge andis k'ikjal j'rele umbes samal ajal. Osakonda
l'bis s?gav ja, v'ib 'elda, salajane kergendusohe. Suur t'', mida poole
s'nagagi ei tohtinud mainida, oli l'pule viidud. N??d ei saanud ?kski
inimene enam dokumentaalselt t'endada, et Okeaania oli eales Euraasiaga
s'dinud. Kel kaksteist null-null teatati ootamatult, et k'ik ministeeriumi
t''tajad on kuni j'rgmise hommikuni vabad. Winston v'ttis portfelli selle
raamatuga, mida ta t'' ajal oli jalgade vahel hoidnud ja magades oma kehaga
varjanud, l'ks koju, ajas habet ja oleks vannis peaaegu magama j''nud, ehkki
vesi oli vaevalt leige.
Iharalt surisevate liikmetega ronis ta m''da treppi mr. Charringtoni
poe pealsesse tuppa. Ta oli v'sinud, aga mitte enam unine. Ta avas akna,
s??tas v'ikese r'pase priimuse ja pani kohvivee tulele. Julia pidi varsti
tulema, seniks oli tal see raamat. Ta istus
v'idunud tugitooli ja avas portfellirihmad.
Raske must k'ide, asjaarmastajalikult k'idetud, autori nime ja
tiitlita. Ka tr?kk paistis olevat eba?htlane. Lehed olid nurkadest kulunud
ja tulid kergesti lahti, nagu oleks see raamat paljudest k'test l'bi k'inud.
Tiitellehel oli pealkiri:
Emmanuel Goldstein
OLIGARHILISE KOLLEKTIVISMI
TEOORIA JA PRAKTIKA
Winston hakkas lugema:
I peat?kk
Teadmatus on j'ud
Kogu kirjapandud ajaloo v'ltel, ja t'en'oliselt juba neoliitikumi
l'pust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: ?lemkiht, keskkiht ja
alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on 'ige mitut
moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ?ksteisesse suhtumine - on
aegade jooksul muutunud, aga ?hiskonna p'histruktuur on j''nud ikka samaks.
Isegi p'rast tohutuid murranguid ja n'iliselt p''rdumatuid muutusi on sama
mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu g?roskoop saavutab alati
uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka v'lja ei viida.
Nende r?hmade eesm'rgid on t'iesti lepitamatud. ...
Winston katkestas lugemises, peamiselt selleks, et hinnata t'siasja, et
ta loeb, mugavalt ja turvaliselt. Ta on ?ksi: siin ei olnud teleekraani ega
k'rva lukuaugus, siin ei olnud vaja selja taha piiluda v'i lehte k'ega
varjata. Mahe suve'hk paitas ta p'ske. Kuskilt kaugelt kostis laste
ebam''raseid h'ikeid: toas ei olnud muid h''li kui kella tiksumine. Ta
seadis end mugavamalt tugitooli ja pani jalad kaminav'rele. See oli 'dus,
see oli igavik. Ja siis, nagu inimene vahel teeb raamatuga, millest ta teab,
et ta loeb selle veel rida-realt ja s'na-s'nalt l'bi, avas ta raamatu
juhuslikust kohast ja sattus kolmandale peat?kile. Ta luges:
III peat?kk
S'da on rahu
Maailma jagunemine kolmeks ?liriigiks oli s?ndmus, mida v'is ette n'ha
ja mida n'htigi ette juba enne XX sajandi keskpaika. Kui Venemaa oli alla
neelanud Euroopa ja ?hendriigid Briti Impeeriumi, olid Euraasia ja Okeaania
- kaks kolmest suurv'imust - juba tegelikult olemas. Kolmas, Ida-Aasia,
tekkis omaette ?ksusena alles p'rast kaks aastak?mmet kestnud segaseid s'du.
Piirid nende kolme ?liriigi vahel on m'nes kohas meelevaldsed ja teises
kohas muutuvad nad vastavalt s'ja'nnele; ?ldiselt aga j'rgivad nad
loomulikke looduslikke piire. Euraasia h'lmab Euroopat ja Aasia mandri
p'hjaosa Portugalist Beringi v'inani. Okeaania h'lmab m'lemat Ameerikat,
Atlandi ookeani saari, kaasa arvatud Briti saared, Austraalaasiat ja Aafrika
l'unaosa. Ida-Aasia, eelmistest v'iksem ja ebakindlama l''nepiiriga, h'lmab
Hiinat ja maid temast l'una pool, Jaapani saari ja suurt, kuid pidevalt
k'est k'tte k'ivat ala, mis koosneb Mandz^uuriast, Mongooliast ja Tiibetist.
?hes v'i teises kombinatsioonis s'divad need kolm ?liriiki pidevalt
omavahel ja on niimoodi s'dinud viimased kaksk?mmend viis aastat. T'si k?ll,
s'da ei ole enam see meeleheitlik h'vitav v'itlus, mis ta oli XX sajandi
esimestel aastak?mnetel. See on piiratud eesm'rkidega s'japidamine vastaste
vahel, kes ei ole v'imelised ?ksteist h'vitama, kellel ei ole mingit
materiaalset p'hjust v'idelda ja keda ei lahuta mingid t'elised
ideoloogilised erinevused. Sellest aga ei j'reldu, et s'japidamisviis v'i
valitsev suhtumine sellesse oleks muutunud r??tellikumaks v'i v'hem
veriseks. Vastupidi, s'jah?steeria on k'ikides riikides pidev ja ?ldine ja
v'gistamisi, r''vimisi, lastetapmist, tervete rahvaste orjastamist ja
vangide kallal toimepandavat k'ttemaksu, mis k??nib elusalt keetmise ja
matmiseni, peetakse t'iesti normaalseks, ja kui sellega saavad hakkama omad,
ja mitte vaenlased, siis koguni kiiduv''rseks. Aga f??silises m'ttes v'tab
s'jast osa v'ga v'he inimesi, enamjaolt k'rgelt kvalifitseeritud
spetsialistid, ja kaotused on suhteliselt v'ikesed. Lahingud, niipalju kui
neid on, toimuvad ebakindlatel piirialadel, mille umbkaudset asupaika
tavaline inimene v'ib vaid aimata, v'i siis mereteede strateegiliselt
t'htsates punktides, mida kaitsevad ujuvkindlused. Tsivilisatsioonikeskustes
ei t'henda s'da muud kui pidevat tarbekaupade puudumist ja juhuslikku
rakettm?rsu plahvatust, mis v'ib p'hjustada v'heseid ohvreid. S'da on
tegelikult muutnud oma iseloomu. V'i t'psemalt, p'hjused, miks s'da
peetakse, on muutnud oma j'rjekorda ja t'htsust. Motiivid, mis esinesid
v'hesel m''ral juba XX sajandi alguse suurte s'dade puhul, on n??d saanud
peamiseks ja neid tunnistatakse ja kultiveeritakse teadlikult.
Et m'ista k'imasoleva s'ja iseloomu - sest vaatamata
?mbergrupeerimistele, mis toimuvad iga paari aasta tagant, on see ikka ?ks
ja seesama s'da - , tuleb k'igepealt aru saada, et sellel s'jal ei saa olla
lahendust. ?htegi kolmest ?liriigist ei saa l'plikult v'ita, ka mitte
?lej''nud kahe ?hisel j'ul. Nad on selleks liiga v'rdsed ja nende
looduslikud kaitsev'imalused on liiga hirmu'ratavad. Euraasiat kaitsevad
tema m''tmatud avarused, Okeaaniat Atlandi ja Vaikse ookeani veelagendikud,
Ida-Aasiat tema elanike sigivus ja t''kus. Teiseks ei ole enam majanduslikus
m'ttes millegi nimel v'idelda. Suletud majanduse rajamisega, kus tootmine ja
tarbimine on tasakaalu viidud, on k'rvaldatud varasemate s'dade peap'hjus -
v'itlus turgude p'rast. Samuti ei ole v'itlus tooraine p'rast t'nap'eval
enam elu ja surma k?simus. Igal juhul on k'ige kolme ?liriigi pindala nii
suur, et nad saavad peaaegu k'ik vajaliku oma territooriumilt. Kui s'jal on
veel ?ldse otsest majanduslikku otstarvet, siis on see t''j'u hankimine.
Kolme ?liriigi piiride vahele, alaliselt mitte ?helegi neist kuuluvana, j''b
korrap'ratu ristk?lik, mille nurkadeks on Tanger, Brazzaville, Darwin ja
Hongkong, kus elab umbes viiendik maailma rahvastikust. Selle tihedalt
asustatud territooriumi ja p'hjapooluse j''alade omandamise nimel s'divadki
kolm suurv'imu pidevalt. Tegelikult ei suuda ?kski neist kolmest iial tervet
vaidlusalust maa-ala oma kontrolli alla saada. See k'bi osade kaupa pidevalt
k'est k'tte, ja v'imalus reetliku 'kkr?nnakuga seda v'i teist maat?kki
endale haarata toobki kaasa pideva liitlaste vahetamise.
K'igis vaidlusalustes piirkondades leidub v''rtuslikke mineraale ja
m'ni neist annab t'htsaid taimseid produkte nagu n'iteks kauts^uk, mille
asendajat tuleb k?lmemas kliimas suhteliselt kuluka meetodiga s?nteesida.
Aga peale k'ige muu leidub neis piirkondades p'hjatuid odava t''j'u varusid.
Selle v'imu k'sutuses, mis kontrollib Ekvatoriaal-Aafrikat v'i L'his-Ida
maid v'i L'una-Indiat v'i Indoneesia saarestikku, on peaaegu tasuta sadu
miljoneid t''kaid kulisid. Selle ala asukad, kes on enam-v'hem avaliku orja
seisusesse surutud, k'ivad pidevalt ?he vallutaja k'est teise k'tte ja neid
kasutatakse nagu s?tt v'i naftat, et toota rohkem relvi, et vallutada rohkem
maa-alasid, et saada rohkem t''j'udu, et toota rohkem relvi, et vallutada
rohkem maa-alasid, ja nii edasi, kuni l'pmatuseni. Tuleb m'rkida, et
lahingud ei ulatu tegelikult kunagi v'ljapoole neid vaidlusaluseid alasid.
Euraasia piirid liiguvad edasi-tagasi Kongo madaliku ja Vahemere
p'hjaranniku vahel; India ookeani saared vallutab kord Okeaania, kord
Euraasia; Mongoolias pole Euraasia ja Ida-Aasia vaheline piir kunagi p?siv;
poolusel pretendeerivad k'ik kolm v'imu tohututele maa-aladele, mis
tegelikult on asustamata ja l'bi uurimata. Aga j'udude tasakaal j''b
j'medates joontes p?sima ja need maa-alad, mis moodustavad iga ?liriigi
s?damiku, j''vad alati puutumata. Lisaks k'igele ei ole ekvatoriaalse v''ndi
ikestatud rahvaste t''d maailmamajandusele tegelikult tarvis. Nad ei tee
maailma rikkamaks, sest k'ike seda, mida nad toodavad, kasutatakse s'ja
tarbeks, ja s'japidamise eesm'rk on alati saavutada paremat positsiooni, et
j'tkata s'japidamist. Oma t''ga v'imaldavad orjastatud massid kiirendada
pideva s'japidamise tempot. Aga kui neid ei oleks olemas, ei erineks maailma
?hiskondlik struktuur ja protsess, t'nu millele ta s'ilib, oluliselt
olemasolevast.
Kaasaegse s'japidamise peamine eesm'rk (mida sisepartei juhtivad ajud
vastavalt kaksisoima p'him'tetele ?htaegu
tunnistavad ja ei tunnista) on 'ra tarvitada masinate abil saadud toodang,
nii et sellega ei kaasneks elatustaseme ?ldist t'usu. Industriaal?hiskonnas
on probleem, mida teha tarbekaupade ?lej''giga, varjatult olemas olnud juba
XIX sajandi l'pust peale. T'nap'eval, kus inimestel ei ole enamasti k?llalt
s??agi, ei ole see probleem ilmselt enam pakiline, ja see ei pruugigi enam
selleks saada, isegi kui kunstlikud h'vitusmehhanismid enam ei t''ta.
T'nap'eva maailm on alasti, n'lgiv ja rusudes paik, v'rreldes selle
maailmaga, mis oli olemas enne 1914. aastat, ja veel enam on ta seda,
v'rreldes selle imaginaarse tulevikuga, mida selle aja inimesed ette
kujutasid. Kahek?mnenda sajandi algul kuulus n'gemus tuleviku?hiskonnast kui
uskumatult j'ukast, j'udeajast rikkast, distsiplineeritud ja teov'imelisest,
s'ravast antiseptilisest maailmast, mis koosneb klaasist, terasest ja
lumivalgest betoonist, peaaegu iga haritud inimese teadvusse. Teadus ja
tehnoloogia arenesid tohutu kiirusega ja tundus olevat loomulik oletada, et
nad arenevad ?ha edasi. Aga see arenemine peatus, osalt vaesumise t'ttu,
mille p'hjustas pikk sari s'du ja revolutsioone, ja osalt sellep'rast, et
teaduse ja tehnika arenemine s'ltub empiiriliselt m'tteviisist, mis ei
saanud rangelt reglementeeritud ?hiskonnas s'ilida. Tervikuna on t'nap'eva
maailm primitiivsem kui viiek?mne aasta eest. M'ned mahaj''nud alad on edasi
arenenud ja on leiutatud mitmesuguseid seadmeid, mis k?ll alati on kuidagi
seotud s'japidamise v'i poliitilise nuhkimisega, aga katsetamine ja
leiutamine on enamalt jaolt lakanud ja viiek?mnendate aastate aatomis'ja
kahjustusi pole siiamaani suudetud t'ielikult likvideerida. Aga sellest
hoolimata on masinasse k'tketud oht endiselt p'evakorral. Niipea kui masin
ajaloo n'itelavale ilmus, oli k'igile m'tlevaile inimestele selge, et
sellega kaob meeletu t''r?gamise vajadus ja j'relikult suurelt osalt ka
ebav'rdsus inimeste vahel. Oleks masinat sihikindlalt sel otstarbel
rakendatud, oleks maailm v'inud paari inimp'lve jooksul vabaneda n'ljast,
?le j'u k'ivast t''st, mustusest, harimatusest ja haigustest. Ja tegelikult,
ilma et masinat olekski just sel eesm'rgil kasutatud, t'stis ta peaaegu
automaatselt - tootes j'ukust, mida ei olnud alati v'imalik jaotamata j'tta,
- viiek?mne aasta jooksul XIX sajandi l'pust ja XX sajandi alguses v'ga
suuresti keskmise inimese elutaset.
Aga oli ka selge, et k'ikjal ilmnev j'ukuse kasv 'hvardab hierarhilist
?hiskonda h'vinguga, - t'epoolest, teatavas m'ttes oli see tema h'ving.
Maailmas, kus k'igil oli l?hike t''p'ev ja k?llalt s??a, korter vannitoa
ning k?lmkapiga ja auto v'i koguni lennuk, oleks k'ige silman'htavam ja
v'ib-olla k'ige olulisem ebav'rdsuse vorm peagi kadunud. Kui j'ukus oleks
muutunud ?ldiseks, poleks ta pakkunud enam eristamisv'imalusi. Kahtlemata
oleks v'inud ette kujutada ka ?hiskonda, kus rikkus isikliku omandi ja
luksuse m'ttes on v'rdselt jaotatud, v'im aga on j''nud v'ikese
priviligeeritud kasti k'tte. Aga tegelikus elus ei oleks selline ?hiskond
kaua p?sinud. Sest kui k'ik oleksid ?htviisi j'udeaega ja kindlustatust
nautinud, siis oleks inimeste p'himass, keda vaesus on siiani juhmistanud,
saanud kirjaoskajaks ja oleks oma peaga m'tlema hakanud; ja kui see oleks
juhtunud, siis oleksid inimesed varem v'i hiljem taibanud, et
priviligeeritud v'hemusel pole mingit funktsiooni, ja oleksid selle minema
p?hkinud. L'ppkokkuv'ttes v'is hierarhiline ?hiskond p?sida ainult vaesuse
ja harimatuse pinnal. Tagasip''rdumine agraarsesse minevikku, millest m'ned
kahek?mnenda sajandi alguse m'tlejad unistasid, ei olnud praktiliselt
teostatav. See oleks olnud vastuolus mehhaniseerimistendentsiga, mis oli
muutunud otsekui instinktiivseks, ja pealegi oleks t''stuslikult mahaj''nud
maa muutunud s'jaliselt abituks ja oleks otseselt v'i kaudselt oma
arenenumate rivaalide m'ju alla sattunud.
Rahuldavat lahendust ei andnud ka masside vaesuses hoidmine
kaubatootmise piiramise kaudu. Nii toimiti laialt kapitalismi l'pp-faasis
ajavahemikus 1920-1940. Paljude maade majandusel lasti stagneeruda, p'llud
j'id s''ti, kapitalimahutusi ei lisatud, suured elanikkonna laamad j'id
t''ta ja neil hoiti kuidagimoodi hinge sees riikliku abirahaga. Aga sellega
kaasnes ka s'jaline n'rkus, ja kuna viletsus, mille see kaasa t'i, oli
silman'htavalt tarbetu, tekkis paratamatult opositsioon. Probleem oli
selles, kuidas hoida t''stuse rattaid p''rlemas, nii et maailma tegelik
j'ukus ei kasvaks. Kaupu tuli toota, aga neid ei tohtinud jaotada.
Tegelikult oli ainus viis, kuidas seda saavutada, pidev s'japidamine.
S'da on oma olemuselt h'vitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid
inimt'' produktide h'vitamine. S'da on viis, kuidas t?kkideks lasta,
stratosf''ri pillutada v'i merre uputada tarbeaineid, mis v'iksid muidu
masse liiga mugavaks ja l'ppkokkuv'ttes liiga arukaks muuta. Isegi kui
s'japidamisvahendeid otseselt ei h'vitata, on nende tootmine ikkagi sobiv
t''j'u kasutamise viis, mis ei anna midagi, mida saab tarbida. N'iteks
k'tkeb ujuvkindlus endas mitmesaja kaubalaeva ehitamiseks vajalikku
t''hulka. L'puks kantakse see maha kui vananenu, ilma et ta oleks kunagi
kellelegi materiaalset kasu toonud, ja tehakse tohutu t''ga valmis uus
ujuvkindlus. P'him'tteliselt on s'jakulud alati planeeritud nii, et need
s''ksid 'ra ?lej''gi, mis tekib p'rast elanikkonna nappide vajaduste
rahuldamist. Tegelikult alahinnatakse elanikkonna vajadusi pidevalt ja
tagaj'rjeks on poolte tarbekaupade krooniline puuduj''k; aga seda peetakse
isegi kasulikuks. See on sihikindel poliitika: hoida isegi priviligeeritud
kihte viletsuse piiril, sest ?ldine puudus suurendab v'ikeste privileegide
t'htsust ja r'hutab sellega erinevust kihtide vahel. Kahek?mnenda sajandi
alguse standardi j'rgi on ka sisepartei liikme elu askeetlik ja vaevaline.
Aga see v'hene luksus, mida ta naudib - avar ja h'sti sisustatud korter,
paremast materjalist r'ivad, kvaliteetsem s''k, jook ja tubakas, kaks-kolm
teenijat, isiklik auto v'i helikopter, - seab ta k'rgemale v'lispartei
liikmest, ja v'lispartei liikmetel on sama laadi eelised allasurutud massi
ees, keda nimetatakse ßproledeks?. Sotsiaalne 'hkkond on nagu sissepiiratud
linnas, kus rikkuse ja vaesuse vaheliseks piiriks on k'ntsakas hobuseliha.
Ja samal ajal teeb teadmine, et k'imas on s'da ja et pea kohal ripub oht,
v'imu ?leandmise v'ikese kliki k'tte otsekui loomulikuks, v'ltimatuks
elluj''mise eeltingimuseks.
S'da teeb niisis vajalikku h'vitust''d, ja teeb seda pealegi
ps?hholoogiliselt vastuv'etavas vormis. P'him'tteliselt oleks ju k?llalt
lihtne raisata t''j'u ?lej''ki maailmas templeid ja p?ramiide ehitades, auke
kaevates ja neid uuesti t'ites v'i ka hulgaliselt kaupu tootes ja seej'rel
neid p'letades. Aga see kindlustaks ainult hierarhilise ?hiskonna
majanduslikku, ja mitte emotsionaalset alust. K?simus ei ole eelk'ige
rahvamasside hoiakus, kelle suhtumine pole oluline, kuni nad on t''ga
h'ivatud, vaid Partei enda hoiakus. Ka k'ige v'ljapaistmatum Partei liige
peab olema mingil kitsal alal asjatundlik, t''kas ja isegi intelligentne,
aga samas peab ta olema kergeusklik ja pime fanaatik, kelle tundeelus
valitsevad hirm, vihkamine, lipitsemine ja meeletu v'idujoovastus. Teiste
s'nadega, tal peab olema s'jaolukorrale vastav meelelaad. Pole t'htis, kas
s'da parasjagu k'ib, ja kuna l'plik v'it on v'imatu, ei ole ka t'htis, kas
s'da on edukas v'i mitte. On vaja ainult, et valitseks s'jaolukord. Teadvuse
l'hestumine, mida Partei oma liikmetelt n'uab ja mis on s'ja tingimustes
kergemini saavutatav, on t'nap'eval juba ?ldine, aga mida k'rgemale keegi
hierarhiaredelil on t'usnud, seda m'rgatavam see on. Just siseparteis on
s'jah?steeria ja vaenlase vihkamine k'ige tugevam. Juhtimisaparaadi
t''tajana teab sisepartei liige sageli paratamatult, et see v'i teine
rindeteade ei vasta t'ele, ja ta ehk koguni taipab, et kogu see s'jajutt on
v'lts ja et s'da tegelikult ei peetagi v'i et seda tehakse hoopis teistel
eesm'rkidel, kui on avalikult deklareeritud; aga niisuguseid teadmisi on
kerge neutraliseerida kaksisoima abil.
Seet'ttu ei l'' ?kski sisepartei liige hetkekski k'ikuma oma m?stilises
usus, et s'da on reaalsus ja et see l'peb v'idukalt, nii et Okeaaniast saab
maailmavalitseja.
K'ik sisepartei liikmed usuvad sellesse tulevasse v'itu nagu
usudogmasse. V'it saavutatakse kas t'nu sellele, et h'ivatakse j'rk-j'rgult
ikka rohkem ja rohkem territooriume ja kujundatakse sel kombel r'huv
j'u?lekaal, v'i t'nu sellele, et avastatakse mingi uus ja vastupandamatu
relv. Uurimist'' uute relvade saamiseks j'tkub pidevalt, ja see on ?ks
v'heseid s'ilinud tegevusalasid, kus leiutamis- ja teoretiseerimisv'imelist
t??pi m'istus v'ib end veel v'lja elada. Teadus vanas m'ttes on t'nap'eva
Okeaanias v'lja surnud. Uuskeeles puudub ?ldse vastav s'na. Empiiriline
m'ttelaad, millel p'hinevad k'ik mineviku teaduslikud saavutused, on
vastuolus ingsotsi p'hialustega. Ja isegi tehnoloogia arenemine toimub vaid
siis, kui selle saavutusi saab mingil moel kasutada inimvabaduste
piiramiseks. K'igil kasulikel tegevusaladel seisab maailm paigal v'i
taandareneb. P'ldu haritakse hobuatradega, samal ajal kui raamatuid
kirjutatakse masinaga. Ainult eluliselt t'htsates valdkondades, s.t. s'ja ja
poliitilise nuhkimise alal, soositakse v'i v'hemalt talutakse veel
empiirilist m'ttelaadi. Parteil on kaks eesm'rki: vallutada kogu maailm ja
likvideerida igaveseks igasugune iseseisva m'tlemise v'imalus. Selle t'ttu
peab Partei leidma lahenduse kahele suurele probleemile. Esiteks, kuidas
vastu inimese enda tahtmist teada saada, mida ta m'tleb, ja teiseks, kuidas
tappa m'ne sekundiga sadu miljoneid inimesi, ilma neid ette hoiatamata. Need
probleemid ongi teadusliku uurimise aineks, niipalju kui seda veel on
s'ilinud. T'nap'eva teadlane on kas segu ps?hholoogist ja inkvisiitorist,
kes on p'hjalikult s?venenud inimese n'oilme, liigutuste ja h''letooni
t'hendusvarjundite uurimisse ja katsetab uimastite, s^okiteraapia, h?pnoosi
ja f??silise piinamise m'ju t'e v'ljapressimisel; v'i ta on keemik, f??sik
v'i bioloog, kes tegeleb vaid nende oma eriala harudega, mis sobivad elu
v'tmiseks. Rahuministeeriumi ruumikates laboratooriumides ja Brasiilia
metsadesse, Austraalia k'rbetesse v'i Antarktika asustamata saartele
peidetud katsejaamades on uurimisr?hmad v'simatult t''s. Osa neist tegeleb
lihtsalt tulevaste s'dade logistika planeerimisega; m'ned t''tavad v'lja
ikka v'imsamaid rakettm?rske, ikka tugevamaid laenguid ja ikka
vastupidavamat soomuskatet; m'ned leiutavad aina uusi ja tapvamaid gaase v'i
lahustuvaid m?rke, mida saaks toota niisugustes kogustes, et nendega oleks
v'imalik h'vitada elu tervetel mandritel, v'i pisikuid, mis oleksid
immuunsed k'ikv'imalike antikehade suhtes; m'ned p??avad konstrueerida
s'idukit, mis liiguks maa all, nagu allveelaev liigub vee all, v'i lennukit,
mis oleks oma baasist s'ltumatu nagu purjelaev; m'ned uurivad veel kaugemaid
v'imalusi nagu p'ikesekiirte koondamine tuhandete kilomeetrite kaugusel
kosmoses paiknevate l''tsede abil v'i maasisese soojuse kasutamine kunstlike
maav'rinate ja t'usulainete tekitamiseks.
Aga ?htegi neist projektidest ei suudeta iial kuskil ligikaudugi
realiseerida ja ?kski kolmest ?liriigist ei saavuta iial otsustavat
?lekaalu. Palju t'htsam on, et k'igil kolmel suurv'imul on aatomipommi n'ol
olemas relv, mis on palju v'imsam kui k'ik see, milleni nende praegused
uurimised v'iksid j'uda. Ehkki Partei kirjutab selle leiutise, vastavalt oma
tavale, enda arvele, ilmusid esimesed aatomipommid juba tuhande ?heksasaja
neljak?mnendatel aastatel ja v'eti ulatuslikult kasutusele umbes k?mme
aastat hiljem. Sel ajal visati sadu pomme t''stuskeskustele, peamiselt
Venemaa Euroopa-osas, L''ne-Euroopas ja P'hja-Ameerikas. Selle tagaj'rjel
veendusid k'igi maade valitsevad klassid, et j'rgmised aatomir?nnakud
t'hendaksid organiseeritud ?hiskonna ja j'relikult ka nende enda v'imu
l'ppu. Selle j'rel, ilma et oleks s'lmitud mingit lepingut v'i isegi
vihjatud selle vajadusele, ei visatud enam ?htegi pommi. K'ik kolm suurv'imu
lihtsalt j'tkavad pommide tootmist ja varumist otsustavaks puhuks, mis nende
arvates peab varem v'i hiljem saabuma. Aga samal ajal pole s'jakunst kolme-
v'i neljak?mne aasta jooksul edasi arenenud. T'si, varasemast enam
kasutatakse helikoptereid, pommilennukite asemel on tulnud rakettm?rsud ja
'rnade kergeristlejate asemele praktiliselt uppumatud ujuvkindlused; aga
muus osas ei ole toimunud peaaegu mingit arenemist. Tankid, allveelaevad,
torpeedod, automaadid, isegi vintp?ssid ja k'sigranaadid kuuluvad endiselt
relvastusse. Ja vaatamata ajakirjanduse ja teleekraani kaudu levitatavatele
teadetele l'pututest tapatalgutest, ei ole varasemate s'dade meeleheitlikud
lahingud, kus m'ne n'dala jooksul tapeti sadu tuhandeid v'i isegi miljoneid
inimesi, enam kordunud.
?kski kolmest ?liriigist ei ?rita iial niisugust man''vrit, millega
kaasneks t'sise l??asaamise oht. Kui m'ni ulatuslikum operatsioon ette
v'etaksegi, on see tavaliselt ?llatusr?nnak oma liitlase vastu. K'ik kolm
suurv'imu j'rgivad v'i p??avad j'tta muljet, et nad j'rgivad ?ht ja sama
strateegiat. Plaan on s'jategevuse, l'bir''kimiste ja osavasti ajastatud
lepingurikkumiste kombineerimise teel luua s'jav'ebaaside r'ngas, mis
t'ielikult ?mbritseks seda v'i teist v'istlevat riiki, ja s'lmida siis selle
v'istlejaga s'prusleping ja j''da temaga aastateks rahujalale, et uinutada
tema valvsust. Selle aja jooksul on siis v'imalik paigutada k'igisse
strateegilistesse punktidesse tuumalaenguga rakette, mis l'puks korraga
v'lja lastakse, nii h'vitavate tagaj'rgedega, et vastul''ki ei j'rgne. Ja
siis on aeg s'lmida s'prusleping teise maailmasuurv'imuga, et valmistuda
uueks r?nnakuks. Vaevalt tasub lisada, et see skeem j''b vaid teostamatuks
unistuseks. V'he sellest, mingit s'jategevust ei toimu ?ldse mujal kui
vaidlusalustel aladel ekvaatori ja pooluste ?mber; keegi ei ?rita tungida
vastase territooriumile. Ja see seletabki t'ika, et kohati on ?liriikide
piirid tinglikud. Euraasia n'iteks v'iks kerge vaevaga vallutada Briti
saared, mis on geograafiliselt Euroopa osa, v'i teisest k?ljest Okeaanial
oleks lihtne nihutada oma piire Reini v'i koguni Vislani. Aga see rikuks
kultuurilise terviklikkuse printsiipi, mida ei ole k?ll iial s'nastatud, aga
mida k'ik pooled j'rgivad. Kui Okeaania vallutaks alad, mis kunagi olid
tuntud kui Prantsusmaa ja Saksamaa, tuleks nende alade elanikud kas
h'vitada, mis on f??siliselt v'ga raske ?lesanne, v'i siis assimileerida
umbes sajamiljoniline elanikkond, kes on tehnika arengu seisukohalt
ligikaudu Okeaania tasemel. Probleem on k'igi kolme ?liriigi jaoks sama.
Nende struktuur n'uab, et neil ei oleks mingit kontakti v'lismaalastega,
v'lja arvatud piiratud ulatuses s'javangide ja v'rviliste orjadega. Isegi
antud hetke ametlikku liitlasse suhtutakse ?lima umbusuga. Kui s'javangid
v'lja arvata, siis ei puutu Okeaania reakodanik iial kokku ?hegi Euraasia
v'i Ida-Aasia elanikuga ja v''rkeelte valdamine on talle keelatud. Kui tal
lastakse v'lismaalastega suhelda, v'iks ta arvestada, et nad on temasarnased
olendid ja et suurem osa sellest, mis talle nende kohta on r''gitud, on
vale. N'nda laguneks suletud maailm, milles ta elab, ja v'iks haihtuda hirm,
vihkamine ja eneseuhkus, millele tema moraal tugineb. Seep'rast on k'ik
pooled aru saanud, et P'rsia, Egiptus, Jaava ja Tseilon v'ivad k?ll
lugematuid kordi k'est k'tte k'ia, aga parem on, kui t'htsamates
piirkondades ?letavad riigipiiri ainult m?rsud.
Selle k'ige taga on asjaolu, millest pole iial valjusti r''gitud, aga
mida on vaikides m'istetud ja vastavalt ka k'itutud, ja nimelt, et
elutingimused kolmes ?liriigis on suurel m''ral samad. Okeaanias nimetatakse
valitsevat filosoofiat ingsotsiks, Euraasias neobols^evismiks ja Ida-Aasias
on sel hiinakeelne nimetus, mida tavaliselt t'lgitakse surmakultuseks,
t'psem vaste oleks aga ehk eneseh'vitus. Okeaania elanik ei tohi midagi
teada kahe teise filosoofia seisukohtadest, aga teda on 'petatud neid
vihkama kui barbaarset v'givalda moraali ja terve m'istuse vastu. Tegelikult
ei saa neid filosoofiaid kuigiv'rd eristada ja neile toetuvaid sotsiaalseid
s?steeme ei saa ?ldse eristada. Neis k'igis valitseb seesama p?ramidaalne
struktuur, seesama pooljumalast juhi kultus, seesama majandus, mis
eksisteerib lakkamatu s'japidamise t'ttu ja jaoks. Sellest j'reldub, et kolm
?liriiki ei saa ?ksteist vallutada, ja kui saakski, poleks neil sellest
mingit kasu. Vastupidi, nii kaua, kui nad on vaenujalal, hoiavad nad
?ksteist p?sti nagu kolm 'lekubu. Ja nagu see tavaline on, annavad ja
?htlasi ei anna k'igi kolme suurv'imu valitsevad r?hmad endale aru sellest,
mida nad teevad. Nende elu on p?hendatud maailma vallutamisele, aga samas
teavad nad, et s'da peab kestma igavesti ega tohi l'ppeda v'iduga. Ja
asjaolu, et vallutusohtu tegelikult ei ole, teebki v'imalikuks reaalsuse
eitamise, mis on ingsotsi ja temaga v'istlevate m'ttes?steemide erijoon.
Siinkohal tuleb korrata seda, mis on juba varem 'eldud, et pidevaks muutudes
on s'da p'hjalikult muutnud oma iseloomu.
Endistel aegadel oli s'da juba oma m'iste poolest midagi, mis varem v'i
hiljem l'peb, tavaliselt vaieldamatu v'idu v'i l??asaamisega. Minevikus oli
s'da ka ?ks peamisi vahendeid, millega inim?hiskondi hoiti kokkupuutes
materiaalse reaalsusega. K'igil aegadel on k'ik valitsejad p??dnud oma
alamatele sisendada v''rettekujutust maailmast, aga nad ei ole v'inud endale
lubada 'hutada illusioone, mis v'iksid n'rgendada s'jalist v'imsust. Nii
kaua, kui l??asaamine t'hendas iseseisvuse kaotamist v'i m'nda muud ?ldiselt
soovimatuks peetud tagaj'rge, tuli end selle vastu t'siselt kaitsta.
Materiaalseid fakte ei saanud ignoreerida. Filosoofias, religioonis,
poliitikas v'i eetikas v'is kaks pluss kaks olla viis, aga p?ssi v'i lennuki
konstrueerimisel pidi see kindlasti olema neli. V'itlusv'imetud rahvad
alistati varem v'i hiljem ja v'imuv'itlus ei sallinud illusioone. Pealegi
pidi selleks, et olla v'itlusv'imeline, v'imalik olema minevikust 'ppida,
mis eeldas paikapidavat ettekujutust sellest, mis minevikus oli toimunud.
Ajalehed ja ajaloo'pikud on s?ndmusi muidugi alati kujutanud ilustatult ja
eelarvamuslikult, aga sellised v'ltsinguid, nagu neid t'nap'eval
harrastatakse, ei olnud varem v'imalikud. S'da oli kindel terve m'istuse
valvur. Kuna s'du v'is nii v'ita kui ka kaotada, polnud ?kski valitsev klass
t'ielikult vastutusest vaba.
Aga kui s'da muutub s'na t'sises m'ttes l'putuks, ei ole ta enam
ohtlik. Kui s'da on l'putu, siis ei ole olemas niisugust asja nagu
s'javajadus. Tehnika arenemine v'ib lakata ja ka k'ige k'egakatsutavamaid
fakte v'ib eitada v'i arvestamata j'tta. Nagu me n'gime, j'tkatakse
uurimist'id, mida v'iks nimetada teaduslikuks, veel ?ksnes s'jalistel
eesm'rkidel, aga need on oma olemuselt unistuslikud ja sellel, et nad ei
anna tulemusi, pole mingit t'htsust. T'husust, isegi s'jaasjanduses, ei ole
enam tarvis. Okeaanias t''tab t'husalt veel ainult M'ttepolitsei. Kuna k'ik
kolm ?liriiki on v'itmatud, on iga?ks neist tegelikult omaette maailma, kus
v'ib rahulikult harrastada igasugust m'ttemoonutust. Reaalsus avaldab survet
ainult igap'evaelu tarviduste kaudu: on tarvis s??a ja juua, kuskil elada ja
midagi selga panna, hoiduda m?rki v'tmast ja ?lakorruse aknast v'lja
astumast, ja nii edasi. Elu ja surma ja f??silise naudingu ja f??silise valu
vahel on veel vahe, aga see on ka k'ik. L'igatud 'ra v'lismaailmast ja
minevikust, on Okeaania elanik nagu inimene t'htedevahelises ruumis, kes ei
tea 'elda, kus on ß?lal? ja kus on ßall?. Niisuguse riigi valitsejate v'im
on absoluutsem, kui oli vaaraodel v'i Rooma keisritel. Nad peavad hoolt
kandma selle eest, et liiga palju alamaid surnuks ei n'lgiks, ja peavad
j'lgima, et s'jatehnika tase oleks niisama madal nagu nende v'istlejatel;
aga kui see miinimum on t'idetud, v'ivad nad reaalsust v''nata, nagu neile
p'he tuleb.
Selle t'ttu on s'da, kui me m''dame varasemate s'dade m''dupuuga, puhas
pettus. See on nagu kaklus teatavate m'letsejate loomade vahel, kelle sarved
kasvavad sellise nurga all, et nad on v'imetud teineteisele kurja tegema.
Aga kuigi ta on irreaalne, ei ole ta m'ttetu. Ta neelab tarbekaupade
?lej''gi ja aitab s'ilitada erilist vaimset 'hkkonda, mida hierarhiline
?hiskond vajab. S'da, nagu me n'eme, kuulub n??d ainult sisepoliitikasse.
Minevikus v'itlesid k'igi maade valitsevad r?hmad, kuigi nad ehk tunnistasid
oma ?hiseid huvisid ja piirasid selle t'ttu s'ja h'vitavust, siiski
?ksteisega ja v'itja r''vis v'idetu alati paljaks. Meie p'evil ei v'itle nad
?ldse enam ?ksteisega. Iga valitsev r?hm peab s'da omaenda alamate vastu ja
s'ja eesm'rgiks ei ole mingi territooriumi vallutamine v'i kaitsmine, vaid
?hiskonna struktuuri puutumatuna hoidmine. Juba s'na ßs'da? ise on selle
t'ttu eksitav. V'ib-olla oleks 'igem 'elda, et muudutes l'putuks on s'da
lakanud tegelikult olemast. See eriline pinge, mis alates neoliitikumist
kuni kahek?mnenda sajandi neljak?mnendate aastateni s'jaga kaasnes, on
t'naseks asendunud hoopis millegi muuga. Teeks peaaegu sama v'lja, kui kolm
?liriiki, selle asemel et ?ksteisega s'dida, lepiksid kokku, et nad elavad
p?sivas rahus, iga?ks puutumatuna omaenda piirides. Sest ka sel juhul oleks
iga?ks neist suletud s?steem, igaveseks vaba v'lise ohu kainestavast m'just.
Rahu, mis on t'esti pidev, annaks sama tulemuse mis pidev s'da. Selles
seisnebki loosungi S'da on rahu sisim
t'hendus, kuigi enamik Partei liikmeid m'istab seda palju pealiskaudsemalt.
Winston katkestas korraks lugemise. Kusagil kaugel plahvatas ?ks
rakettm?rsk. O^nnis tunne olla ?ksi keelatud raamatuga, toas, kus ei ole
teleekraani, ei haihtunud. ?ksindus ja turvalisus olid f??siliselt
tajutavad, segunedes mingil kombel tema keha roidumuse, tooli pehmuse ja
aknast tuleva 'rna tuule'hu puudutusega, mis m'ngles tema p'sel. See raamat
paelus teda v'i t'psemalt 'eldes see andis talle kindlust. Teatavas m'ttes
ei 'elnud see talle midagi uut, aga osalt just see k?tkestaski teda. See
raamat ?tles, mida ta isegi oleks 'elnud, kui ta oleks suutnud oma hajuvil
m'tteid korrastada. See oli tema enda m'istusega sarnase, aga tohutult
v'imsama, s?stemaatilisema ja julgema m'istuse saadus. Parimad raamatud,
leidis ta, on need, mis r''givad sulle sellest, mida sa juba tead. Ta oli
just p''rdunud tagasi esimese peat?ki juurde, kui ta kuulis trepilt Julia
samme ja t'usis toolist, et talle vastu minna. Julia viskas pruuni
t''riistakoti maha ja tormas tema k'te vahele. Nad ei olnud teineteist juba
n'dal aega n'inud.
ßMa sain selle raamatu,? ?tles Winston, kui nad olid teineteise
embusest vabanenud.
ßAh, sa said selle? Tore,? vastas Julia erilise huvita ja p'lvitas
peaaegu kohe priimuse k'rvale, et kohvi keeta.
Nad ei p''rdunud selle teema juurde tagasi enne, kui olid pool tundi
voodis veetnud. O^htu oli k?llalt jahe, nii et nad pidid teki peale v'tma.
Alt 'uest kostis tuttavat lauluh''lt ja lohisevaid samme kivisillutisel.
Tugev punetavate k'tega naine, keda Winston oli n'inud juba oma esimesel
k?lask'igul, oli peaaegu et 'ue koostisosa. Paistis, et p'evas ei ole
hetkegi, millal ta ei marsiks edasi-tagasi pesupali ja n''ri vahet,
vaheldumisi pesupulki suus hoides ja siis j'lle l'busalt laulu k''ritades.
Julia oli p''ranud end k?lili ja paistis olevat kohe magama j''mas. Winston
'ngitses p'randalt raamatu ja seadis end voodip'itsisse istuma.
ßMe peame seda lugema,? ?tles ta. ßSina ka. K'ik Vennaskonna liikmed
peavad seda lugema.?
ßLoe sina,? ?tles Julia kinnisilmi. ßLoe k'vasti. Nii on k'ige parem.
Siis sa saad mulle seletada, kui vaja.?
Kellaosutid olid kuue peal, kell oli niisiis kaheksateist. Neil oli
aega kolm v'i neli tundi. Winston pani raamatu p'lvedele ja hakkas lugema.
I peat?kk
Teadmatus on j'ud
Kogu kirjapandud ajaloo v'ltel, ja t'en'oliselt juba neoliitikumi
l'pust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: ?lemkiht, keskkiht ja
alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on 'ige mitut
moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ?ksteisesse suhtumine - on
aegade jooksul muutunud, aga ?hiskonna p'histruktuur on j''nud ikka samaks.
Isegi p'rast tohutuid murranguid ja n'iliselt p''rdumatuid muutusi on sama
mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu g?roskoop saavutab alati
uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka v'lja ei viida.
ßJulia, oled sa 'rkvel?? k?sis Winston.
ßJah, kallis, ma kuulan. Loe edasi. See on oivaline.?
Winston j'tkas lugemist:
Nende kolme r?hma eesm'rgid on
t'iesti lepitamatud. ?lemkihi eesm'rk on s'ilitada oma positsioon. Keskkihi
eesm'rk on ?lemkihiga koht vahetada. Alamikihi eesm'rk - kui tal ?ldse on
eesm'rki, sest alamkihile on p?sivalt iseloomulik, et ta on t''orjusest nii
muserdatud, et ta tajub ainult katkendilikult seda, mis on v'ljaspool tema
igap'evast elu, - on kaotada k'ik erinevused ja luua ?hiskond, kus k'ik
inimesed on v'rdsed. Seep'rast toimub ajaloos ikka ja j'lle v'itlus, mis on
oma p'hijoontes sama. ?lemkiht v'ib pikka aega n'iliselt kindlalt v'imul
p?sida, aga varem v'i hiljem j'uab alati k'tte hetk, kus ta kaotab kas usu
iseendasse v'i oma t'husalt valitsemise v'ime v'i need m'lemad. Ja siis
v'tab talt v'imu ?le keskkiht, kes v'idab oma poole ka alamkihi, tehes n'o,
et ta v'itleb vabaduse ja 'igluse eest. Niipea aga, kui eesm'rk on
saavutatud, surub keskkiht alamikihi tagasi endisse orjaseisundisse ja
temast endast saab uus ?lemkiht. Ja varsti eraldub ?hest v'i teisest r?hmast
v'i neist m'lemast uus keskkiht ja v'itlus algab otsast peale. Neist kolmest
r?hmast ei saavuta ainult alamkiht iial isegi mitte ajutist edu oma
eesm'rkide taotlemisel. Oleks liialdus v'ita, et ajaloo jooksul pole
materiaalses m'ttes mingit progressi toimunud. Isegi praegusel
allak'iguperioodil elab keskmine inimene paremini kui m'ni sajand tagasi.
Aga mitte mingi heaolu kasv, mitte mingi kommete peenenemine, ?kski reform
v'i revolutsioon ei ole inimestevahelist v'rdsust millimeetri v'rragi
l'hemale toonud. Alamkihi seisukohalt pole ?kski muutus ajaloos t'hendanud
iial midagi muud kui tema valitseja nime muutust.
?heksateistk?mnenda sajandi l'puks oli selle malli kordumine selgeks
saanud paljudele uurijatele. Sellal tekkisid m'tlejate koolkonnad, mis
k'sitlesid ajalugu kui ts?klilist protsessi ja p??dsid n'idata, et
ebav'rdsus on inimelu muutumatu seadus. Sellel doktriinil oli muidugi alati
olnud pooldajaid, aga viisis, kuidas seda n??d esitati, ilmnes
m'rkimisv''rne muutus. Minevikus oli hierarhilise ?hiskonnavormi vajadus
olnud spetsiifiliselt ?lemkihi doktriin. Seda jutlustasid kuningad ja
aristokraadid ja vaimulikud ja juristid ja muud seda laadi tegelased, kes
nende arvel parasiteerisid, ja seda pehmendati ?ldiselt lubatustega
h?vitusele kujuteldavas hauataguses maailmas. Keskkiht kasutas, kuni ta
v'imu p'rast v'itles, niisuguseid m'rks'nu nagu ßvabadus?, ß'iglus? ja
ßvendlus?. N??d aga hakkasid inimeste vendluse m'istet r?ndama inimesed, kes
ei olnud veel juhtpositsioonil, vaid alles lootsid peagi sinna j'uda.
Minevikus oli keskkiht teinud revolutsioone v'rdsuse lipu all ja oli maksma
pannud v'rske t?rannia niipea, kui vana oli kukutatud. Uued keskkihir?hmad
kuulutasid oma t?ranniat tegelikult juba ette. Sotsialism, teooria, mis
tekkis ?heksateistk?mnenda sajandi algul ja oli viimane l?li ideede ahelas,
mis ulatub tagasi vanaaja orjam'ssudeni, oli veel s?gavalt nakatatud
m''dunud aegade utopismist. Aga k'igis sotsialismivariantides, mis tekkisid
p'rast 1900. aastat, oli ikka avalikumalt loobutud seisukohast, et
eesm'rgiks on vabaduse ja v'rdsuse kehtestamine. Uued liikumised, mis
tekkisid sajandi keskel, ingsots Okeaanias, neobols^evism Euraasias ja
surmakultus, nagu seda ?ldiselt nimetatakse, Ida-Aasias, seadsid juba
teadlikult oma eesm'rgiks vabadusepuuduse ja
ebav'rdsuse p'listamise. Need uued liikumised olid muidugi v'lja kasvanud
vanadest ja p??dsid s'ilitada nende nime ja tegid silmakirjalikke kummardusi
nende ideoloogiale. Aga k'igi nende eesm'rk oli peatada progress ja
k?lmutada ajalugu valitud hetkel. Tuntud pendeldus pidi veel kord toimuma,
ja siis pidi sel olema l'pp. Nagu tavaliselt, pidi keskkiht ?lemkihi k'rvale
t'rjuma ja ise tema asemele asuma; aga seekord pidi ?lemkiht, t'nu
teadlikule strateegiale, olema v'imeline alatiseks oma kohale j''ma.
Need uued doktriinid kujunesid v'lja osalt ka t'nu ajalooteadmiste
kogunemisele ja ajalootaju s?venemisele, mida enne ?heksateistk?mnendat
sajandit veel 'ieti olemaski polnud. Ajaloo ts?kliline liikumine oli n??d
m'istetav v'i v'hemalt n'is seda olevat; ja kui see oli m'istetav, siis oli
see ka muudetav. Aga peamine, p'him'tteline p'hjus oli see, et juba
kahek?mnenda sajandi alguses oli inimeste v'rdsus saanud tehniliselt
v'imalikuks. T'si k?ll, inimesed ei olnud v'rdsed oma s?nnip'raste eelduste
poolest ja tegevusalad olid eristunud sel kombel, et see soosis ?htesid
teiste arvel; aga polnud enam mingit vajadust klassivahede j'rele v'i suurte
varanduslike erinevuste j'rele. Varasematel aegadel olid klassivahed
paratamatud ja koguni soovitavad. Ebav'rdsus oli tsivilisatsiooni hind.
Masinatootmise arenemisega aga muutus olukord. Kuigi inimesed pidid ikka
veel tegema erinevaid t'id, ei pidanud nad enam elama erineval sotsiaalsel
ja majanduslikul tasemel. Sellep'rast ei olnud inimeste v'rdsus v'imule
p?rgivate uute r?hmade vaatekohalt enam mingi ideaal, mille poole p??da,
vaid oht, mida tuli v'ltida. Primitiivsematel aegadel, kui 'iglane ja
rahulik ?hiskond ei olnud veel v'imalik, oli v'ga lihtne sellesse uskuda.
Unistus maapealsest paradiisist, kus inimesed elavad vennalikult koos, ilma
seaduste ja ilma kurnava t''ta, oli inimeste ettekujutust k?tkes hoidnud
tuhandeid aastaid. Ja sel n'gemusel oli teatav m'ju olnud ka neile
r?hmadele, kes tegelikult j'rjekordsest ajaloomuutusest kasu said.
Prantsuse, Inglise ja Ameerika revolutsiooni p'rijad olid osalt veel uskunud
oma tiraadidesse, mis kuulutasid inim'igusi, s'navabadust, v'rdsust seaduse
ees ja nii edasi, ja olid isegi lasknud neist m'nev'rra oma k'itumist
m'jutada. Aga kahek?mnenda sajandi neljandal aastak?mnel olid juba k'ik
poliitilise m'tte p'hivoolud autoritaarsed. Maise paradiisi ideele t'mmati
kriips peale just siis, kui see muutus realiseeritavaks. K'ik uued
poliitikateooriad, ?ksk'ik kuidas nad end ka nimetasid, viisid tagasi
hierarhiale ja korrale. Ja selles ?ldises mentaliteedi kalgistumises, mis
algas umbes 1930. aastal, tulid taas kasutusele tavad ja kombed, mis olid
juba ammu k'rvale j'etud, m'nel juhul sadu aastaid tagasi, - vangistamine
ilma kohtuta, s'javangide orjana kasutamine, avalikud hukkamised, piinamised
?lestunnistuste saamiseks, pantvangide v'tmine ja tervete rahvaste
k??ditamine, - ja v'he sellest, et need muutusid ?ldiseks, nendega leppisid
ja neid koguni 'igustasid inimesed, kes pidasid end valgustatuks ja
edumeelseks.
Ingsots ja temaga v'itlevad poliitilised teooriad kujunesid l'plikult
v'lja alles p'rast aastak?mneid v'ldanud kodus'dade, revolutsioonide ja
kontrrevolutsioonide lainet kogu maailmas. Aga mitmesugused, ?ldiselt
totalitaarseks nimetatud s?steemid, mis olid esile kerkinud sajandi alguses,
olid lasknud neid juba ette aimata, ja kaosest esilekerkiva maailma
piirjooned olid juba ammu ilmsed. Ja niisama ilmne olid see, mis sorti
inimesed hakkavad seda maailma juhtima. Uue aristokraatia moodustasid
p'hiliselt b?rokraadid, teadlased, insenerid, ameti?hingutegelased, avaliku
arvamuse eksperdid, sotsioloogid, 'petajad, ajakirjanikud ja elukutselised
poliitikud. Neid inimesi, kes p'rinesid kindlapalgalisest keskklassist ja
t''lisklassi ?lakihist, oli kujundanud ja liitnud monopolistliku t''stuse ja
tsentraliseeritud hariduse k'le maailm. Kui neid v'rrelda endiste aegade
vastava ?hiskonnakihiga, siis ei olnud nad nii ahned ja luksushimulised,
janunesid aga rohkem puhast v'imu ja olid eelk'ige teadlikumad sellest, mida
nad teevad, ja tahtekindlamad opositsiooni purustamises. See viimane
erinevus oli k'ige olulisem. T'nap'evastega v'rreldes olid k'ik mineviku
t?ranniad loiud ja saamatud. Valitsevad r?hmad olid ikka mingil m''ral
liberaalsetest ideedest nakatatud, kaldusid j'tma igale poole lahtisi otsi
ja arvesse v'tma ainult otseseid tegusid, tundmata huvi selle vastu, mida
nende alamad m'tlevad. Isegi keskaegne katoliku kirik oli kaasaja m''dupuu
j'rgi tolerantne. Osalt oli p'hjus kindlasti selles, et minevikus polnud
?helgi valitsusel v'imalik oma kodanikke pideva j'relvalve all hoida.
Tr?kikunsti leiutamine tegi avaliku arvamuse manipuleerimise muidugi
lihtsamaks ja film ja raadio arendasid seda protsessi edasi. Televisiooni
areng ja tehnilised uuendused, mis v'imaldasid kasutada ?hte ja sama seadet
nii saatja kui vastuv'tjana, tegid aga eraelule l'pu. Iga kodanikku v'i
v'hemasti iga kodanikku, kes oli k?llalt t'htis, et teda silmas pidada, sai
n??d kaksk?mmend neli tundi ''p'evas politsei pilgu all ja ametliku
propaganda kuuldavuses hoida, kusjuures k'ik teised kommunikatsioonikanalid
olid suletud. Esimest korda oli n??d riigil v'imalus alamatele peale suruda
t'ielikku kuulekust, ja v'he sellest, ka t'ielikku arvamuste ?htsust.
P'rast viiek?mnendate ja kuuek?mnendate aastate revolutsioonilist
perioodi toimus ?hiskonnas nagu tavaliselt ?mberr?hmitumine ?lem-, kesk- ja
alamkihiks. Aga uus ?lemkihir?hm ei tegutsenud, erinevalt k'igist oma
eelk'ijaist, instinktile tuginedes, vaid teadis t'pselt, mida tuleb oma
asendi kindlustamiseks teha. Juba ammu oli aru saadud, et oligarhia ainus
kindel alus on kollektivism. J'ukust ja privileege on k'ige kergem kaitsta,
kui neid omatakse ?hiselt. Niinimetatud ßeraomanduse likvideerimine?, mis
toimus sajandi keskel, t'hendas tegelikult omandi kontsentreerimist m'rksa
v'iksema arvu inimeste k'tte kui varem, - selle erinevusega, et uuteks
omanikeks oli r?hm, ja mitte suur hulk eri isikuid. Individuaalselt ei oma
Partei liige midagi peale t'htsusetute isiklike asjade. Kollektiivselt omab
Partei aga k'ike Okeaanias, sest ta juhib k'ike ja kasutab tooteid oma
'ran'gemist m''da. Revolutsioonile j'rgnenud aastatel oli tal v'imalik
t'usta sellesse valitsevasse asendisse peaaegu vastupanuta, sest kogu seda
protsessi esitati kui kollektiviseerimisakti. Oli alati endastm'istetavaks
peetud, et kui kapitalistide varandus on eksproprieeritud, peab j'rgnema
sotsialism, ja kapitalistide varandus oli kaheldamatult eksproprieeritud.
Vabrikud, kaevandused, maa, majad ja transpordivahendid - k'ik oli neilt 'ra
v'etud, ja kuna need ei kujutanud endast enam eraomandit, pidi j'relikult
tegemist olema ?hiskondliku omandiga. Ingsots, mis oli v'lja kasvanud
varasemast sotsialistlikust liikumisest ja oli omaks v'tnud ka selle
fraseoloogia, t'itis tegelikult sotsialistliku programmi p'hipunkti;
tulemusega, mis oli ennakult ette n'htud ja ette kavatsetud, et majanduslik
ebav'rdsus muutus sellega p?sivaks.
Aga hierarhilise ?hiskonna p'listamise probleemid ulatuvad palju
s?gavamale. Valitsev r?hm v'ib v'imu kaotada vaid neljal p'hjusel. Ta kas
langeb v'lisvaenlase k'e l'bi, v'i ta valitseb nii saamatult, et see 'hutab
masse m'ssama, v'i ta laseb tekkida tugeval ja rahulolematul keskkihir?hmal,
v'i ta kaotab eneseusalduse ja valitsemistahte. Need tegurid ei m'ju
?ksikult ja tavaliselt on k'ik need neli mingil m''ral esindatud. Valitsev
klass, kes suudab end k'igi nende vastu kaitsta, p?sib igavesti v'imul.
L'ppkokkuv'ttes on m''rav valitseva klassi enda sisemine hoiak.
Alates selle sajandi keskpaigast oli esimene oht tegelikult kadunud.
K'ik kolm suurv'imu, kes on maailma omavahel 'ra jaganud, on tegelikult
vallutamatud ja v'ivad saada vallutatavaks vaid aeglaste demograafiliste
muutuste kaudu, mida valitsus, kellel on laialdane v'im, v'ib kergesti 'ra
hoida. Ka teine oht on ainult teoreetiline. Massid ei hakka kunagi m'ssama
omal algatusel ja nad ei hakka kunagi m'ssama ainult sellep'rast, et nad on
r'hutud. T'epoolest, kui neil ei ole v'rdlusv'imalusi, nad isegi ei tea, et
nad on r'hutud. Mineviku sagedased majanduskriisid olid t'iesti tarbetud ja
neil ei lasta enam korduda, k?ll aga v'ib esineda ja esinebki teisi ja
niisama suuri vapustusi, ilma et neil oleks poliitilisi tagaj'rgi, sest
puuduvad igasugused v'imalused v'ljendada oma rahulolematust. Mis puutub
?leproduktsiooniprobleemi, mis 'hvardas meie ?hiskonda sellest peale, kui
hakkas arenema masintootmine, siis see on lahendatud t'nu alalisele
s'japidamisele (vt. III ptk.), mis on kasulik ka ?hiskonna moraali vajalikul
k'rgusel hoidmiseks. Niisiis on meie praeguste valitsejate seisukohalt
t'eliseks ohuks ainult uue, v'imekate, alarakendatud ja v'imuahnete inimeste
r?hma tekkimine ja liberalismi ning skeptitsismi levik nende enda ridades.
Probleem, kui nii v'ib 'elda, on kasvatuslik. Probleem on selles, et
pidevalt vormida nii juhtiva r?hma kui ka sellele otseselt alluva, suurema,
t'idesaatva r?hma teadvust. Masside teadvust tuleb m'jutada ainult
negatiivselt.
Eeltoodu p'hjal v'ib ette kujutada - kui seda juba ei tunta - Okeaania
?hiskonna ?ldstruktuuri. P?ramiidi tipus on Suur Vend. Suur Vend on eksimatu
ja k'ikv'imas. Tema juhtimisest ja innustusest tulenevad k'ik edusammud,
k'ik saavutused, k'ik v'idud, k'ik leiutised, k'ik teadmised, kogu tarkus,
kogu 'nn ja k'ik, mis on v''rtuslik. Keegi ei ole Suurt Venda iial n'inud.
Ta on n'gu plangul, h''l teleekraanis. V'ib olla ?sna kindel, et ta ei sure
iial, ja juba praegu puudub selgus selles, millal ta on s?ndinud. Suur Vend
on v'liskuju, milles Partei tahab end maailmale n'idata. Tema funktsioon on
koondada ?hte punkti armastust, hirmu ja aukartust, - tundeid, mida on
kergem seostada ?ksikisiku kui organisatsiooniga. Suurest Vennast allpool on
sisepartei, mille liikmeskond on piiratud kuue miljoniga ehk v'hem kui kahe
protsendiga Okeaania elanikkonnast. Siseparteist allpool on v'lispartei, ja
kui seisparteid v'ib pidada riigi ajuks, siis v'lisparteid v'ib v'rrelda
tema k'tega. Sellest allpool on tumm mass, keda me tavaliselt nimetame
ßproledeks? ja keda on ligi 85 protsenti elanikkonnast. Meie eespoolse
jaotuse j'rgi on proled alamkiht, sest ekvatoriaalmaade orirahvad, kes
k'ivad pidevalt ?he vallutaja k'est teise vallutaja k'tte, ei ole struktuuri
alaline v'i v'ltimatu osa.
P'him'tteliselt ei ole neisse kolme r?hma kuulumine p'rilik. Teoorias
ei s?nni sisepartei liikme laps siseparteisse. Vastu v'etakse emba-kumba
parteiharru eksamiga, mis sooritatakse kuueteistk?mneaastaselt. Samuti ei
esine mingit rassilist diskrimineerimist v'i provintsidevahelist
ebav'rdsust. Partei ladvikust v'ib leida nii juute, neegreid kui ka
L'una-Ameerika puhastverd indiaanlasi ja iga piirkonna valitsusaparaat
koosneb kohalikest ametnikest. Pole ?htki Okeaania osa, kus elanikud
tunneksid, et nad on koloniaalrahvas, keda valitsetakse kaugest pealinnast.
Okeaanial ei ole pealinna ja tema nominaalne riigipea on isik, kelle
asukohta ei tea keegi. V'lja arvatud see, et inglise keel on tema peamine
lingua franca ja uuskeel on tema ametlik keel,
ei ole ta mingil moel tsentraliseeritud. Tema valitsejaid ei hoia koos mitte
veresidemed, vaid ustavus ?hisele 'petusele. T'si k?ll, meie ?hiskond on
kihistunud, ja v'ga j'igalt kihistunud, kusjuures aluseks n'ib esimesel
pilgul olevat p'rilikkus. Eri r?hmade vahel on palju v'hem edasi-tagasi
liikumist kui kapitalismi v'i isegi industrialiseerimiseelsel ajastul.
Partei kahe haru vahel ju toimub teatav vahetus, aga ainult sedav'rd, kui
see tagab, et siseparteist praagitakse n'rgemad v'lja ja v'lispartei
auahnemad liikmed tehakse kahjutuks, lastes neil t'usta. Proletaarlastel ei
lasta tegelikult parteisse astuda. K'ige andekamad neist, kellest v'iks
kujuneda rahulolematuse tuumik, paneb M'ttepolitsei lihtsalt m'rgile ja
k'rvaldab. Aga see asjade seis ei ole tingimata p?siv ega ole sel ka
p'him'ttelist t'htsust. Partei ei ole klass vanas m'ttes. Ta ei p??a v'imu
kui niisugust oma lastele p'randada, ja kui ei ole muud moodust hoida
v'imekamaid mehi tipus, on ta t'iesti valmis v'rbama hoopis uut p'lvkonda
proletariaadi ridadest. Kriitilistel aastatel aitas t'siasi, et Partei ei
ole p'rilik institutsioon, suurel m''ral opositsiooni neutraliseerida. Vana
t??pi sotsialist, keda oli 'petatud v'itlema nn. klassiprivileegide vastu,
oli veendunud, et see, mis pole p'rilik, ei saa olla p?siv. Ta ei taibanud,
et oligarhia j'tkuvus ei pea olema f??siline, ega j''nud m'tisklema selle
?le, et p'riliku aristokraatia v'im on alati olnud l?hiajaline, samal ajal
kui adoptiivsed organisatsioonid nagu katoliku kirik on kestnud vahel sadu
ja tuhandeid aastaid. Oligarhilise valitsemisvormi olemus ei ole mitte
p'randatavus, vaid teatava surnult elavale pealepandud maailmavaate ja
eluviisi p?sivus. Valitsev r?hm j''b valitsevaks r?hmaks seni, kuni ta v'ib
ise endale j'rglasi m''rata. Parteid ei huvita mitte oma vere p'listamine,
vaid iseenda p'listamine. Pole t'htis, kes
v'imu enda k'es hoiab, eeldusel, et hierarhiline struktuur p?sib
muutumatuna.
K'ik t'ekspidamised, kombed, maitsed, tunded ja hoiakud, mis meie aega
iseloomustavad, on tegelikult m''ratud ?lal hoidma Partei salap'rasust ja
takistama tajumast kaasaegse ?hiskonna t'elist olemust. F??siline vastuhakk
v'i k'ige v'iksemgi samm vastuhaku suunas ei ole praegu enam v'imalik.
Proletaarlastelt pole midagi karta. Omaette j'etuna j'tkavad nad p'lvest
p'lve ja sajandist sajandisse t''tamist, sigimist ja suremist, mitte ainult
?hegi ajeta vastu hakata, vaid ka suutmata taibata, et maailma v'ib olla ka
teistsugune, kui ta on. Ohtlikuks v'iksid nad muutuda vaid juhul, kui
t''stusliku tehnika areng n'uaks neile suurema hariduse andmist; kuna aga
s'jaline ja majanduslik konkurents ei ole enam t'htis, on ?ldine haridustase
hoopis lagunemas. On t'iesti ?ksk'ik, missugused on masside arvamused v'i
kas neil neid ?ldse on. Neile v'ib lubada m'ttevabadust, sest nad on
m'tlemisv'imetud. Seevastu Partei liikme puhul ei sallita v'himatki
eriarvamust k'ige t'htsusetumaski k?simuses.
Partei liige elab s?nnist surmani M'ttepolitsei silma
all. Isegi kui ta on ?ksi, ei saa ta iial kindel olla, et ta on ?ksi. Teda
v'ib iga hetk ette hoiatamata kontrollida, magab ta v'i on 'rkvel, t''tab
v'i puhkab, on vannis v'i voodis, ja kontrollida nii, et ta ei teagi, et
teda kontrollitakse. ?kski tema liigutus ei ole t'htsusetu. Tema s'prused,
tema meelelahutused, tema k'itumine naise ja lastega, tema n'oilme, kui ta
on ?ksi, s'nad, mida ta unes pomiseb, isegi tema iseloomulikud liigutused, -
midagi ei j'eta kahe silma vahele. R''kimata t'elistest libastumistest,
pannakse kindlalt m'rgile k'ik veidrused, olgu kui tahes v'ikesed, k'ik
muutused harjumustes, igasugune n'rviline maneerlikkus, mis v'ib olla
siseheitluse s?mptoom. Tal ei ole ?heski suunas valikuvabadust. Teisest
k?ljest ei piira tema tegusid ?kski seadus v'i selgelt s'nastatud
k'itumiskoodeks. Okeaanias ei ole seadusi. M'tted ja teod, mis, kui nad on
m'rgile pandud, t'hendavad kindlat surma, ei ole vormiliselt keelatud, ja
l'putud puhastused, arreteerimised, piinamised, vangistamised ja hukkumised
pole m'eldud mitte t'eliselt toimepandud kuritegude karistamiseks, vaid
nende inimeste k'rvaldamiseks, kes v'iksid ehk kunagi tulevikus mingi
kuriteo toime panna. Partei liikmelt ei n'uta mitte ainult 'igeid arvamusi,
vaid ka 'iget vaistu. Paljusid uskumusi ja hoiakuid, mida temalt n'utakse,
ei ole kunagi selgelt m''ratletud ja neid ei saagi m''ratleda, paljastamata
ingsotsi loomuomaseid vastuolusid. Kui ta on 'igeusklik (uuskeeles
heaoimur), teab ta igas olukorras, j'rele m'tlemata, mida on 'ige uskuda v'i
soovitav tunda. Igal juhul on juba lapsep'lves l'bitehtud p'hjalik vaimne
treening, mille v'tmes'nadeks on uuskeelsed m'isted roimstopp, mustvalge ja
kaksisoim, v'tnud talt tahte ja v'ime asjade ?le s?gavamalt j'rele m'elda.
Partei liikmel ei tohi olla isiklikke tundeid ega meeleolulangusi.
Temalt oodatakse, et ta oleks pidevas v'lisvaenlaste ja riigireeturite
vihkamises, v'idujoovastuses ja enesealanduses Partei v'gevuse ja tarkuse
ees. Tema armetust ja viletsast elust tingitud rahulolematus juhitakse
sihikindlalt k'rvale ja hajutatakse niisuguste v'tetega nagu kaks vihkamise
minutit, ja m'tlemine, mis v'iks viia skeptilise v'i m'ssulise hoiakuni, on
juba ette tapetud. Selle distsipliini k'ige esimest ja k'ige lihtsamat
astet, mida saab 'petada isegi v'ikestele lastele, nimetatakse uuskeeles
roimstopp. Roimstopp t'hendab v'imet otsekui vaistlikult peatuda iga
ohtliku m'iste k?nnisel. See sisaldab ka oskust j'tta t'hele panemata
analoogiaid, lasta k'rvust m''da loogikavigu ja m'ista valesti k'ige
lihtsamaid argumente, kui need on ingsotsile vaenulikud, ja tunda igavust
v'i vastumeelsust, niipea kui m'ni m'ttek'ik v'iks viia ketserlikku suunda.
Roimstopp on l?hidalt 'eldes kaitsev lollus.
Aga ainu?ksi lollusest ei piisa. Vastupidi, t'eline 'igeusklikkus eeldab
niisama t'iuslikku kontrolli oma vaimsete protsesside ?le, nagu on
akrobaadil oma keha ?le. Okeaania ?hiskond p?sib l'ppkokkuv'ttes usul, et
Suur Vend on k'ikv'imas ja et Partei on eksimatu. Aga kuna Suur Vend ei ole
tegelikult k'ikv'imas ja Partei ei ole eksimatu, siis n'uab see v'simatult
ja lakkamatut paindlikkust faktide t'lgendamisel. V'tmes'naks on siinkohal
mustvalge. Nagu uuskeele s'nadel enamasti, on
ka sellel s'nal kaks vastandlikku t'hendust. Oponendi kohta tarvitatuna
t'hendab see h'bitut kommet musta valgeks kuulutada, ignoreerides ilmselgeid
fakte. Parteilase kohta tarvitatuna t'hendab see lojaalset valmisolekut
musta valgeks tunnistada, kui parteidistsipliin seda n'uab. Aga see t'hendab
ka v'imet uskuda, et must on valge, ja enamgi veel, teada, et must on valge,
ning unustada, et kunagi on vastupidist usutud. See n'uab pidevat mineviku
?mbertegemist, mida v'imaldab m'tlemiss?steem, mis h'lmab tegelikult k'ik
?lej''nud ja mida tuntakse uuskeeles kaksisoima nime all.
Mineviku ?mbertegemist on vaja kahel p'hjusel, millest ?ks on v'hem
t'htis ja nii-'elda 'rahoidev. V'hem t'htis p'hjus on see, et osalt on
Partei liige nagu proletaarlanegi oma elutingimustega rahul selle t'ttu, et
tal ei ole v'rdlusv'imalust. Teda tuleb 'ra l'igata minevikust, nagu teda
tuleb 'ra l'igata ka v'lisriikidest, sest ta peab uskuma, et ta elab
paremini kui tema esivanemad ja et materiaalse heaolu keskmine tase aina
t'useb. Aga m'rksa olulisem p'hjus minevikku kohandada on vajadus kaitsta
Partei eksimatust. T'htis ei ole ainult see, et k'nesid, statistikat ja
igasuguseid allikaid tuleb pidevalt ajakohastada n'itamaks, et Partei
prognoosid on alati 'iged olnud. T'htis on ka see, et iial ei tohi m''nda
?htki muutust doktriinis v'i poliitilises kursis. Sest oma arvamuse v'i
isegi poliitika muutmine oleks oma n'rkuse tunnistamine. Kui n'iteks
Euraasia v'i Ida-Aasia (?ksk'ik kumb) on praegu vaenlane, siis peab ta olema
alati vaenlane olnud. Ja kui faktid r''givad midagi muud, siis tuleb fakte
muuta. Nii kirjutatakse ajalugu pidevalt ?mber. Ja seda igap'evast minevikku
v'ltsimist, mida teostab T'eministeerium, on riigikorra stabiilsuseks
niisama vaja nagu represseerimist ja nuhkimist, mida teostab
Armastusministeerium.
Mineviku muutuvus on ?ks ingsotsi p'hit'ekspidamisi. Minevikus?ndmusi,
nagu v'idetakse, pole objektiivselt olemas, nad elavad vaid kirjalikes
allikates ja inimeste m'lus. Minevik on see, mille suhtes allikad ja m'lu on
?hel n'ul. Ja kuna Parteil on t'ielik kontroll k'igi allikate ?le ja niisama
t'ielik kontroll oma liikmete teadvuse ?le, siis j'reldub sellest, et
minevik on see, milleks Partei teda suvatseb teha. Ja sellest j'reldub ka,
et kuigi minevikku saab muuta, ei ole seda iial ?helgi konkreetsel juhul
muudetud. Sest kui ta on uuesti loodud sel kujul, nagu momendil on vaja,
siis see uus versioon ongi minevik, ja mingit teist minevikku pole iial
saanud olla. See kehtib ka siis, kui ?hte ja sama s?ndmust tuleb aasta
jooksul mitu korda tundmatuseni muuta, mida juhtub k?llalt tihti. Partei
valduses on kogu aeg absoluutne t'de, ja selge on, et see, mis on
absoluutne, ei saa kunagi olla olnud erinev sellest, mis ta on praegu. Nagu
n'ha, s'ltub kontroll mineviku ?le eelk'ige m'lu treenitusest. Kirjalike
allikate vastavusse viimine momendil kehtiva 'igeusklikkusega on
puhtmehhaaniline toiming. Aga vaja on ka m'letada, et s?ndmused toimusid
soovitud viisil. Ja kui on vaja m'lu ?mber seada v'i kirjalikke allikaid
v'ltsida, siis on vaja ka unustada, et nii on
tehtud. Seda trikki aga saab 'ppida nagu iga teistki ajude g?mnastikat. Ja
seda on 'ppinud enamik Partei liikmeid, ja kindlasti k'ik need, kes on
niisama intelligentsed kui 'igeusklikud. Vanakeeles nimetatakse seda ?pris
avameelselt ßreaalusekontrolliks?. Uuskeeles nimetatakse seda kaksisoimaks,
kuigi kaksisoim sisaldab ka veel palju muud.
Kaksisoim t'hendab v'imet hoida oma teadvuses korraga kaht vastandlikku
t'ekspidamist ja need m'lemad omaks v'tta. Tark Partei liige teab, mis
suunas tal tuleb oma m'lu muuta; ta teab j'relikult ka, et ta teeb
reaalsusega trikke; aga kaksisoima abil ta veenab ennast, et reaalsus ei
kannata selle all. See protsess peab olema teadlik, muidu ta ei toimu
k?llalt t'pselt, aga ta peab olema ka ebateadlik, muidu ta toob kaasa
v'ltsuse- ja selle t'ttu s??tunde. Kaksisoim
on ingsotsi tuum, sest Partei p'hitegevuseks on kasutada teaduslikku
pettust, s'ilitades samal ajal t'ielikku aususega kaasneva eesm'rgikindluse.
Sihilikud valed, millesse ise t'ielikult usutakse, k'igi ebamugavaks
muutunud faktide unustamine, ja siis, kui neid j'lle tarvis l'heb,
meeldetuletamine just nii kauaks kui vaja, objektiivse reaalsuse olemasolu
eitamine ja selle eitatud reaalsuse arvessev'tmine, - seda k'ike on
tingimata vaja. Isegi selle s'na kaksisoim
kasutamisel tuleb rakendada kaksisoima. Sest
seda s'na kasutades v'etakse omaks, et moonutatakse reaalsust; uue
kaksisoima abil kustutatakse see teadmine: ja nii l'pmatuseni, ikka vale ?he
sammu v'rra t'est eespool. L'ppkokkuv'ttes on Partei just t'nu kaksisoimale olnud v'imeline - ja v'ib, nagu me teame, veel
tuhandeid aastaid v'imeline olla - peatama ajaloo k'iku.
K'ik minevikuoligarhiad minetasid oma v'imu kas selle t'ttu, et nad
luustusid, v'i selle t'ttu, et nad pehmusid. Nad kas j'id rumalaks ja
?lbeks, suutmata kohaneda muutuvate tingimustega, ja kukutati; v'i nad j'id
liberaalseks ja araks, tegid j'releandmisi, kus oleks tulnud kasutada j'udu,
ja kukutati samuti. Nad langesid, v'ib 'elda, kas oma iseteadvuse v'i
iseteadvuse puudumise t'ttu. Partei saavutuseks ongi see, et ta on loonud
m'ttes?steemi, kus need m'lemad seisundid v'ivad samaaegselt olemas olla. Ja
Partei ?lemv'im ei saakski ?helgi teisel intellektuaalsel alusel p?sima
j''da. Kui tahetakse valitseda ja j''dagi valitsema, tuleb olla v'imeline
reaalsustaju nihestama. Sest v'imul p?simise saladuseks on oskus ?hendada
usku oma eksimatusse v'imega 'ppida mineviku vigadest.
Ei tarvitse vist lisada, et osavaimad kaksisoima praktiseerijad on need, kes kaksisoima leiutasid ja teavad, et see on tohutu vaimse
petmise s?steem. Meie ?hiskonnas on need, kes k'ige paremini teavad, mis
toimub, ?htlasi need, kes on k'ige kaugemal maailma n'gemisest sellisena,
nagu ta on. ?ldiselt, mida rohkem m'istust, seda rohkem pettekujutlusi; mida
intelligentsem, seda neurasteenilisem. Seda n'itab t'siasi, et s'jah?steeria
intensiivsus kasvab, kui ?hiskonna redelil k'rgemale t'usta. Peaaegu k'ige
m'istlikumalt suhtuvad s'jasse vaidlusaluste piirkondade alistatud rahvad.
Nende jaoks on s'da lihtsalt ?ks pidev loodus'nnetus, mis p?hib neist ikka
ja j'lle ?le nagu t'usulaine. Neil on t'iesti ?ksk'ik, kumb pool v'idab. Nad
teavad, et v'imuvahetus t'hendab tegelikult ainult seda, et edaspidi nad
teevad sedasama t''d mis ennegi uute isandate heaks, kes kohtlevad neid
samamoodi, nagu kohtlesid vanad. Veidi paremates tingimustes elavad
t''lised, nn. ßproled?, p''ravad s'japidamisele t'helepanu ainult ajuti.
Vajaduse korral saab neis hirmu- ja vihkamishoogusid ?les piitsutada, aga
omapead j'etuna v'ivad nad pikaks ajaks ?ldse unustada, et s'da on k'imas.
T'elist s'jaindu v'ib leida vaid Partei ridadest, eelk'ige siseparteist.
K'ige kindlamalt usuvad maailma vallutamisse need, kes teavad, et see on
v'imatu. See omap'rane vastandite ?hitamine - teadmine teadmatusega,
k??nilisus fanatismiga - on ?ks Okeaania ?hiskonna peamisi tunnusjooni.
Ametlik ideoloogia kubiseb vastur''kivustest, isegi seal, kus nende j'rele
ei ole mingit praktilist vajadust. Nii n'iteks on Partei k'rvale heitnud ja
halvustab k'iki p'him'tteid, millel sotsialistlik liikumine algselt p'hines,
ja teeb seda sotsialismi kaitsmise nimel. Ta jutlustab niisugust p'lgust
t''lisklassi vastu, nagu seda pole n'htud sajandite jooksul, ja paneb oma
liikmed kandma vormir'ivast, mis oli kunagi t??piline f??silise t''
tegijatele ja mis seep'rast ?le v'etigi. Ta ''nestab s?stemaatiliselt
perekonna ?htekuuluvust, ja nimetab oma juhti nimega, mis apelleerib
otseselt perekondliku lojaalsuse tundele. Isegi meid valitseva nelja
ministeeriumi nimetused demonstreerivad jultumust, millega m'isteid
sihikindlalt pahupidi p''ratakse. Rahuministeerium tegeleb s'jaga,
T'eministeerium valega, Armastusministeerium piinamisega ja
K?lluseministeerium n'ljutamisega. Need vastur''kivused ei ole juhuslikud ja
ei tulene ka lihtsalt silmakirjalikkusest: need on sihikindlad kaksisoima harjutused. Sest v'imu saab piiramatult
s'ilitada ainult vastuolusid lepitades. Mingil muul viisil pole v'imalik
igip'list ts?klit murda. Kui tahetakse inimeste v'rdsust l'plikult k'rvale
heita, kui tahetakse, et ?lemkiht, nagu me seda nimetasime, j''ks alatiseks
v'imule, siis peab valitsevaks vaimseks seisundiks olema kontrollitav
n'drameelsus.
Aga on veel ?ks k?simus, mida me oleme siiani v'ltinud. See on: miks
peab inimeste v'rdsuse idee k'rvale heitma? Eeldades, et me oleme selle
protsessi mehaanikat 'igesti kirjeldanud: mis on selle tohutu, hoolega
planeeritud katse t'ukej'ud ajalugu teataval kindlal momendil kinni
k?lmutada?
Siinkohal me j'uame keskse saladuseni. Nagu me n'gime, p'hineb Partei
ja eriti sisepartei m?stilisus kaksisoimal.
Aga sellest s?gavamal peitub algne t'ukej'ud, igip?siv instinkt, mis viis
esmalt v'imu haaramiseni ja t'i seej'rel kaasa kaksisoima. M'ttepolitsei,
pideva s'japidamise ja k'ik muud vajalikud p'raldised. See t'ukej'ud on...
Winstoni teadvusse j'udis vaikus, nagu j'uab teadvusse mingi uus heli.
Talle tundus, et Julia on juba t?kk aga v'ga vagusi olnud. T?druk lamas
k?lili, ?lakeha paljas, k'si p'se all, tume juuksesalk silmile langenud. Ta
rind kerkis ja vajus rahulikult ja korrap'raselt.
ßJulia!?
Ei mingit vastust.
ßJulia, oled sa 'rkvel??
Ei mingit vastust. Julia magas. Winston sulges raamatu, pani selle
ettevaatlikult p'randale, heitis pikali ja t'mbas endale ja Juliale teki
peale.
Ma ei ole ikka veel teada saanud p'hisaladust, m'tles ta. Ta sai aru,
kuidas, aga ta ei saanud aru, miks. Esimene peat?kk, nagu kolmaski peat?kk,
ei olnud talle 'elnud tegelikult midagi uut, see oli ainult
s?stematiseerinud teadmisi, mis tal juba enne olid. Aga p'rast selle
lugemist teadis ta kindlamalt kui enne, et ta ei ole hull. V'hemuses
olemine, isegi ?ksi olemine ei tee sinust veel hullu. On olemas t'de ja on
olemas vale, ja kui sa hoiad kinni t'est kas v'i tervet maailma trotsides,
siis sa ei ole hull. Loojuva p'ikese kollane kiir tungis l'bi akna ja langes
padjale. Ta sulges silmad. P'ikesepaiste n'ol ja t?druku sile keha, mis
puutus vastu tema keha, andsid talle hea, uinutava, kindla tunde. Ta oli
ohutus paigas, k'ik oli h'sti. Ta uinus, sosistades: ßTerve m'istus ei ole
statistiline suurus,? tundes, et neis s'nades peitub s?gavam'tteline
elutarkus.
*
Kui ta 'rkas, oli tal tunne, et ta on maganud v'ga kaua, aga pilk
vanamoelisele kellale ?tles talle, et kell on alles kaksk?mmend kolmk?mmend.
Ta j'i veel natukeseks ajaks tukastama; siis hakkas alt hoovist kostma
tuttavat lauluh''lt:
ßOli petlik see 'nneootus,
mis m''dus kui suve''.
Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis j'i,
see on r''vind mu s?dame!?
See totter laul n'is olevat ikka veel populaarne. Seda v'is igal pool
kuulda. See oli v'lja t'rjunud ßVihkamise laulu?. Julia 'rkas selle h''le
peale ?les, ringutas magusasti ja t'usis voodist ?les.
ßMul on k'ht t?hi,? ?tles ta. ßTeeme veel ?he kohvi. Pagan! Tuli on 'ra
kustunud ja vesi on t'itsa k?lm.? Ta raputas priimust. ßJa petrooleum on
otsas.?
ßMa usun, et Charringtoni-vanalt saab laenata.?
ßImelik, ma olin kindel, et see on t'is. Peab riidesse panema,? lisas
ta. ßOleks nagu k?lmemaks l'inud.?
Ka Winston t'usis ja pani ennast riidesse. V'simatu h''l laulis:
ßOn 'eldud: ununeb halb,
on 'eldud, et leppida v'id,
kuid su naeratus k?lm ja pisar julm
mul raskeid haavu l'id!?
Winston l'ks tunkede rihma pingule t'mmates akna juurde. P'ike oli
majade taha kadunud; see ei paistnud enam hoovi. Munakivid olid m'rjad, nagu
oleks neid 'sja pestud, ja tal oli tunne, nagu oleks ka taevast pestud, nii
v'rske ja hele oli sina korstnate vahel. Naine marssis v'simatult
edasi-tagasi, korkides ennast kinni ja lahti, lauldes ja vait j''des, ja
riputades ?ha uusi, uusi ja uusi m'hkmeid n''rile kuivama. Winston arutas
endamisi, kas ta teenib selle t''ga endale leiba v'i on lihtsalt
kahe-kolmek?mne lapselapse ori. Julia oli tulnud tema k'rvale; kerge
imetlusega silmitsesid nad tursket kuju all hoovis. Kui Winston vaatas naist
selle iseloomulikus poosis - j'medad k'sivarred pesun''ri poole k??nitatud
ja v'imas m'ratagumik upakil - , m'rkas ta esmakordselt, et see naine oli
ilus. Talle polnud varem p'hegi tulnud, et viiek?mneaastast naist, kelle
keha on laste s?nnitamisest koletult paisunud ja t''st k'vaks ja karedaks
muutunud, nii et see on nagu kuivanud kaalikas, v'iks ?ldse ilusaks pidada.
Aga seda ta oli, ja l'ppude l'puks, miks ka mitte, leidis Winston. Tugev
rohmakas keha nagu graniidirahn ja parkunud punane nahk olid noore neiu
kehaga samasuguses suhtes nagu kibuvitsamari roosi'iega. Aga miks peaks
vilja 'iest halvemaks pidama?
ßTa on ilus,? sosistas Winston.
ßTema puusa?mberm''t on v'hemalt meeter,? ?tles Julia.
ßTema ilu ongi selline,? ?tles Winston.
Ta hoidis k'tt ?mber Julia n'tke piha. Julia jalg puusast p'lveni
toetus kergelt vastu tema jalga. Nende kehast ei pidanud iial last s?ndima.
See oli asi, mida nad ei saanud endale iial lubada. Nad v'isid oma saladusi
edasi anda ainult suust suhu, ajust ajju. Sellel naisel seal all hoovis ei
olnud aju, tal olid ainult tugevad k'sivarred, soe s?da ja viljakas ?sk.
Winston m'tles, et ei tea, kui palju lapsi ta on s?nnitanud. Oma viisteist
t?kki kindlasti. See naine puhkes ??rikeseks 'itsele, v'ib-olla aastaks,
metsiku iluga, ja hakkas siis 'kitselt paisuma nagu k?psev vili ja muutus
k'vaks ja punaseks ja karedaks, ja sellest peale oli tema elu ?ksainus
pesupesemine, k??rimine, n'elumine, keetmine, k?psetamine, p?hkimine,
n?hkimine, k??rimine, algul laste, siis lastelaste heaks, ?le kolmek?mne
aasta, vahet pidamata. Ja p'rast k'ike seda ta veel laulis. See m?stiline
austus, mida Winston tundis tema vastu, seostus kuidagi kahvatu, pilvitu
taevaga, mis ulatus korstnate taga l'putusse kaugusse. Imelik oli m'elda, et
see taevas on k'igi jaoks ?ks ja sama nii Euraasias, Ida-Aasias kui siin. Ja
ka inimesed selle taeva all on t'iesti ?hesugused, - igal pool, ?le kogu
maailma, sajad tuhanded miljonid inimesed on just samasugused, inimesed, kes
ei tea ?ksteise olemasolust, keda lahutavad vihkamise ja valede m??rid ja
kes on siiski peaaegu t'pselt ?hesugused, - inimesed, kes ei ole iial
'ppinud m'tlema, aga kelle s?dames, ?sas ja lihastes peitub j'ud, mis muudab
kord maailma teiseks. Kui ?ldse veel millelegi loota oli, siis ainul
proledele! Seda raamatu l'puni lugemata teadis Winston, et see peab olema
Goldsteini l'ppj'reldus. Tulevik kuulub proledele. Aga kas ta v'ib kindel
olla, et kui nende aeg k'tte j'uab, et siis see maailm, mille nad ?les
ehitavad, pole talle, Winston Smithile, niisama v''ras nagu Partei maailm?
Jah v'ib, sest see on l'ppude l'puks terve m'istuse maailm. Seal, kus on
v'rdsus, v'ib valitseda terve m'istus. Varem v'i hiljem see juhtub, j'ud
muutub teadvuseks. Proled on surematud, selles ei j''nud kahtlust, kui sa
vaatasid seda v'gevat kuju all hoovis. L'puks j'uab k'tte nende 'rkamine. Ja
kuni see juhtub, mingu sinna veel tuhat aastat, p?sivad nad k'igest
hoolimata elus, nagu linnud, andes kehalt kehale edasi eluj'udu, mida
Parteil ei ole ja mida ta ei suuda tappa.
ßKas sa m'letad,? k?sis Winston, ßseda r'stast, kes meile laulis, sel
esimesel p'eval, seal metsaserval??
ßTa ei laulnud meile,? vastas Julia. ßTa laulis oma l'buks. V'i isegi
mitte seda. Ta laulis lihtsalt niisama.?
Linnud laulsid, proled laulsid, Partei ei laulnud. Kogu laias maailmas,
Londonis ja New Yorgis, Aa