ega tegutseda. Winston ja
t?druk j'tkasid s''mist. Roog, mida nad s'id, oli vedel t?rgi ubade hautis,
tegelikult supp. Winston hakkas pominal r''kima. Kumbki ei vaadanud ?les;
nad helpisid usinasti lusikaga vesist rooga ja vahetasid lusikat'ite vahel
vaikse ilmetu h''lega v'heseid vajalikke lauseid.
ßMis kell te t''lt lahkute??
ßKaheksateist kolmk?mmend.?
ßV'idu v'ljakul ausamba juures.?
ßSeal on teleekraanid.?
ßKui seal on palju rahvast, siis see ei loe.?
ßMingi m'rguanne ka??
ßEi. ?rge l'henege mulle enne, kui mu ?mber on palju rahvast. Ja 'rge
vaadake minu poole. Olge lihtsalt kusagil l'hedal.?
ßMis kell??
ßKell ?heksateist.?
ßHea k?ll.?
Ampleforth ei m'rganud Winstonit ja istus teise lauda. Nad ei r''kinud
enam, ja niiv'rd kui see on v'imalik, kui kaks inimest istub vastamisi sama
laua taga, ei vaadanud teineteise poolegi. T?druk l'petas kiiresti s''mise
ja lahkus. Winston aga j'i sigaretti suitsetama.
Winston j'udis V'idu v'ljakule enne m''ratud aega. Ta k'ndis ?mber
tohutu samba jalami, mille otsas Suure Venna kuju vahtis ?ksisilmi l'una
poole, - taevasse, kus ta oli kord lahingus Esimese Maandumisraja p'rast
v'itnud Euraasia lennuv'ge (v'i Ida-Aasia lennuv'ge, nagu alles m'ne aasta
eest r''giti). Selle vastas ?le v'ljaku oli ?ks pronksist ratsamees, mis
arvati kujutavat Oliver Cromwelli. Kui kell oli viis minutit ?le t'istunni,
polnud t?drukut ikka veel n'ha. Winstonit haaras j'lle kohutav hirm. Ta ei
tule, ta on ?mber m'elnud! Ta jalutas aeglaselt v'ljaku p'hjapoolsele
k?ljele ja koges mingit verevaest r''mu, tundes 'ra St. Martini kiriku,
mille kellad olid h??dnud, kui tal olid veel kellad: ßMul maitseb apelsin.?
Ja siis ta n'gi t?drukut ausamba jalamil seismas ja lugemas v'i teesklemas,
et ta loeb spiraalselt ?mber samba jooksvat loosungit. Talle oli ohtlik
l'heneda, kuni sinna ei kogune rohkem inimesi. ?mberringi olid teleekraanid
frontoonidel. Aga samal hetkel hakkas kusagilt vasakult kostma h??deid ja
raskete veokite m?ra. Inimesed tormasid ?le v'ljaku. Ja t?druk lipsas
k'rmelt ?mber l'vide samba jalamil ja liitus rahvasummaga. Winston j'rgnes
talle. Jooksu pealt kuuldud lausekatkendeist taipas ta, et konvoeeritakse
Euraasia s'javange.
V'ljaku l'unak?lg oli juba tihedalt rahvast t'is. Winston, kes
tavaliselt p??dis igasugusest r?sinast k'rvale hoida, tr?gis, t'ukles ja
tegi endale teed otse rahvasumma keskele. Varsti oli t?druk tal juba
k'eulatuses, aga teele j'id ette ?ks tohutu suur prole ja peaaegu niisama
tohutu suur naine, oletatavasti tema teinepool, kes moodustasid nagu
l'bitungimatu liham??ri. Winston tr?gis, k?lg ees, l'hemale ja p??dis oma
'lga meeleheitliku t'ukega hiiglaste vahele kiiluda. Hetkeks tundus talle,
et kogu ta sisikond litsutakse lihaseliste puusade vahel puruks, aga siis ta
murdis siiski l'bi, higi otsaees. Ta oli t?druku juures. Nad seisid, 'lg 'la
k'rval, ja vaatasid pingsalt ettepoole.
M''da t'navat liikus aeglaselt pikk veoautode voor, igal autol veokasti
nurkades p?sti neli puise n'oga valvurit, automaat k'es. Autokastis
k?kitasid tihedalt ?ksteise vastu surutult rohekas narmendavas mundris
kollased mehed. Nende kurvad mongoliidsed n'od vaatasid ?le autokasti ''re
t'iesti ?ksk'ikselt. Kui auto juhuslikult rappus, kuuldus metallik'linat:
k'ik vangid kandsid jalaraudu. Koorem koorma j'rel m''dusid kurvad n'od.
Winston teadis, et nad m''duvad, aga ta n'gi neid ainult ajuti. T?druku 'lg
ja k'si kuni k??narnukini olid tema vastu surutud. T?druku p'sk oli n'nda
l'hedal, et ta peaaegu tundis selle soojust. T?druk v'ttis algatuse otsekohe
enda peale, nagu ta oli seda teinud s''klas. Ta hakkas r''kima sellesama
ilmetu h''lega, ta huuled liikusid vaevu ja sosin mattus t'ielikult
?mbritsevasse k'rasse ja mootorite m?rasse.
ßKas te kuulete mind??
ßJah.?
ßKas te p''sete p?hap'eva p'rastl'unal linnast v'lja??
ßJah.?
ßSiis kuulake hoolega. Te peate selle meelde j'tma. L'hete Paddingtoni
jaama - -?
Peaaegu s'jav'elise t'psusega, mis Winstonit h'mmastas, kirjeldas
t?druk marsruuti, mida Winston pidi j'rgima. Pool tundi rongiga; jaama
juurest keerata vasakule; kaks kilomeetrit m''da rohtukasvanud metsarada;
teerada p''saste vahel; sammalt t'is kasvanud murdunud puu. T?drukul oleks
nagu kaart vaimusilma ees olnud. ßJ''b teile meelde?? sosistas ta l'puks.
ßJah.?
ßVasakule, siis paremale, siis j'lle vasakule. Ja v'raval ei ole
?lemist p'ikpuud.?
ßJah. Mis kell??
ßViieteistk?mne paiku. V'ib-olla ma j''n hiljaks. Ma tulen teist teed.
Olete kindel, et k'ik j'i meelde??
ßJah.?
ßSiis minge v'imalikult kiiresti eemale.?
Seda ta poleks pruukinud 'elda. Aga sel hetkel oli v'imatu rahvasummast
v'lja p''seda. Veoautod m''dusid ikka veel ja inimesed vahtisid ikka veel
ammuli sui. Algul oli siit-sealt kostunud ka sisistamist ja
pahameeleh??deid, aga ainult Partei liikmete suust, ja varsti olid need
lakanud. Valitsev tunne oli lihtsalt uudishimu. V'lismaalased, olgu nad
Euraasiast v'i Ida-Aasiast, olid nagu mingid imeloomad. Neid v'is n'ha s'na
otseses m'ttes ainult vangikolonnis, ja isegi vangikolonnis sai neile ainult
korraks pilku heita. Ja keegi ei teadnud, mis neist edasi sai, v'lja arvatud
see, et m'ned neist poodi ?les kui s'jaroimarid: ?lej''nud lihtsalt kadusid,
arvatavasti sunnit''laagritesse. ?mmargused mongoliidsed n'od olid n??d
asendunud europiidsemat t??pi, r'paste, habetunud ja kurnatud n'gudega. ?le
habemet??kas p'sesarnade vaatasid silmad Winstonile silma, ajuti imelikult
pinevil, ja kustusid siis taas. Kolonn hakkas l'ppema. Viimase veoauto
kastis n'gi Winston ?ht elatanud meest, n'gu ?ksainus hall juuksesasi, kes
seisis sirgelt, k'ed ristamisi rinnal, nagu oleks ta sellega harjunud, et
need on tal kinni seotud. Winstonil ja t?drukul oli ?lim aeg lahku minna.
Aga viimasel hetkel, kui rahvasumm neid veel tihedalt ?mbritses, leidis
t?druku k'si Winstoni k'e ja surus seda p'gusalt.
See ei kestnud k?mmet sekunditki, ja ometi tundus see olevat pikk aeg,
mis nende k'ed olid kokku p'imunud. Winstonil oli aega tundma 'ppida k'iki
selle k'e ?ksikasju. Ta tajus pikku s'rmi, vormikaid k??si, t''st m'hnalist
peopesa ja randme pehmust. Ainult selle tunde alusel oleks ta tundnud selle
k'e ka silma j'rgi 'ra. Samal hetkel taipas ta, et ta ei tea, mis v'rvi on
t?druku silmad. V'ib-olla pruunid, aga m'nikord on tumedate juustega
inimestel ka sinised silmad. Pead p''rata ja t?druku poole vaadata oleks
olnud m'eldamatu lollus. K'ed kokku klammerdunud, n'htamatult inimkehade
pressi all, vahtisid nagu liikumatult enda ette ja t?druku silmade asemel
vaatasid elatanud vangi silmad juuksepahmakast kurblikult Winstonile otsa.
2
Winston sammus m''da valgusest ja varjust kirendavat metsarada, astudes
kullalaikudesse, seal kus puud harvenesid. Pahemat k'tt oli metsaalune
siniliiliatega ?le k?lvatud. O^hk oleks nagu suudelnud nahka. Oli teine mai.
Kusagilt kaugemalt, metsas?gavusest kostis meigaste kudrutamist.
Ta oli natuke vara kohale j'udnud. S'it oli l'inud sekeldusteta, ja
t?druk oli ilmselt nii kogenud, et Winston kartis v'hem, kui ta muidu oleks
kartnud. Ta oli kindel, et t?druk on leidnud ohutu kohtumispaiga. ?ldiselt
ei saanud eeldada, et maal v'ib end julgemini tunda kui Londonis.
Teleekraane siin muidugi ei olnud, k?ll aga tuli karta peidetud mikrofone,
millega sai su h''lt salvestada ja identifitseerida; pealegi oli raske
maakohas ?ksinda ringi k'ia, nii et see t'helepanu ei 'rata. Kuni saja
kilomeetri piires liikumiseks polnud passi m'rget vaja, aga m'nikord
luusisid raudteejaamades patrullid, kes kontrollisid k'igi ettejuhtunud
Partei liikmete dokumente ja esitasid t?likaid k?simusi. O^nneks polnud
sedapuhku ?htki patrulli n'ha ja raudteejaamast tulles oli Winston
vahetevahel ettevaatlikult selja taha piiludes kindlaks teinud, et teda ei
j'litata. Rong oli prolesid t'is, kes olid suvise ilma t'ttu p?hap'evases
meeleolus. Puupinkidega vaguni kupee, kus ta istus, oli pilgeni t'is
?htainust tohutu suurt perekonda, alates hambutust vanavanaemast ja
l'petades kuuvanuse imikuga, kes k'ik s'itsid p'rastl'unaks maale sugulaste
juurde, ja nagu nad Winstonile avameelselt seletasid, kavatsesid ?htlasi
mustalt turult v'id hankida.
Metsarada laienes ja minuti p'rast j'udis Winston teerajani, millest
t?druk oli r''kinud, see oli lihtsalt karjatee, mis kadus p''saste vahele.
Kella tal ei olnud, aga kell ei saanud veel viisteist olla. Siniliiliad
katsid maapinda nii tihedalt, et tuli tahes-tahtmata neile peale astuda. Ta
p'lvitas maha ja asus neid noppima, osalt selleks, et aega viita, aga temas
liigatas ka 'hmane m'te, et kena oleks, kui tal oleks t?drukule kimp lilli
kinkida, kui nad kohtuvad. Ta sai kokku suure kimbu ja nuusutas parajasti
liiliate n'rka imalat l'hna, kui ?ks kr'ps tema selja taga, oksa praksatus
jala all, pani teda sisimas v'patama. Ta j'tkas lillede noppimist. See oli
parim, mis ta v'is teha. See v'is olla t?druk, aga v'is ka olla, et teda
ikkagi oli j'litatud. Ringivaatamine n'itab s??tunnet. Ta noppis veel ?he
'ie ja veel ?he. Kellegi k'si laskus kergelt ta 'lale.
Ta vaatas ?les. See oli t?druk. T?druk raputas pead, nagu m'rku andes,
et Winston oleks vagusi, l?kkas siis p''sad laiali ja juhtis ta kiiresti
kitsast rada m''da metsa. Ilmselt oli ta siin ennegi k'inud, sest ta v'ltis
kogenult soiseid kohti. Winston j'rgnes talle, lillekimp ikka k'es. Tema
esimene tunne oli kergendus, aga kui ta vaatas tugevat saledat keha, mis
liikus tema ees, helepunase v''ga, mis oli k?llalt pingul, et esile t'sta
puusade kumerust, laskus tema enda alav''rsuse tunne raskelt ta peale. Isegi
praegu tundus k?llalt t'en'oline, et kui t?druk p''rab ?mber ja vaatab teda
l'hemalt, taganeb ta. O^hu mahedus ja lehtede rohelus heidutasid teda. Juba
kui ta jaamast tulema hakkas, oli maikuu p'ike pannud teda tundma, et ta on
r'pane ja kahvatu, tubane loom, kel on nahapoorides Londoni n'gine tolm. Ta
taipas 'kki, et t?druk ei ole teda ehk siiani ?ldse n'inud v'ljas
p'evavalgel. Nad j'udsid langenud puuni, millest t?druk oli r''kinud. T?druk
h?ppas ?le t?ve ja l?kkas laiali p''sad, kus ei olnud pealtn'ha mingit
l'bip''su. Kui Winston j'rgnes talle, n'gi ta, et nad on v'ikesel
lagendikul, v'ikesel rohtunud k?nkal, mida varjas igast k?ljest madal v'sa.
T?druk j'i seisma ja p''ras ringi.
ßOlemegi kohal,? ?tles ta.
Winston seisis temast m'ne sammu kaugusel. Ta ei s'andanud l'hemale
astuda.
ßMa ei tahtnud teel r''kida,? j'tkas t?druk, ß'kki on kusagil mikker
peidus. Ma ei usu, et on, aga v'ib olla. Alati on v'imalus, et m'ni siga
tunneb su h''le 'ra. Siin pole midagi karta.?
Winstonil polnud ikka veel julgust talle l'heneda. ßSiin pole midagi
karta?? kordas ta juhmilt.
ßJah, vaata neid puid.? Need olid noored saared, mida oli kunagi tagasi
l'igatud ja mis olid uuesti v'lja ajanud terve v'sude metsa, millest ?kski
ei olnud k'sivarrest j'medam. ßSiin pole kuhugi mikrit peita. Muide, ma olen
siin varem k'inud.?
Nad ainult vestlesid. Winston oli p??dnud n??d pisut l'hemale nihkuda.
T?druk seisis tema ees v'ga sirgelt, n'ol naeratus, mis oli kergelt
irooniline, nagu imestaks ta, miks mees on nii aeglase toimega. Siniliiliad
olid maha pudenenud. Nagu oleksid nad omal tahtel kukkunud. Winston v'ttis
t?druku k'e.
ßUsud sa,? ?tles ta, ßet ma ei teadnud siiamaani, mis v'rvi su silmad
on.? Nad olid pruunid, m'rkas ta, helepruunid, tumedate ripsmete varjus.
ßKas sa n??d, kus sa n'ed, milline ma tegelikult olen, tahad ?ldse veel minu
poole vaadata??
ßAga muidugi.?
ßMa olen kolmek?mne ?heksa aastane. Mul on naine, kellest ma ei saa
lahti. Mul on veenilaiendid. Mul on viis valehammast.?
ßMa ei hooli sellest.?
J'rgmisel hetkel, raske 'elda, kelle algatusel, oli t?druk tema k'te
vahel. Algul ei olnud Winstonil muud tunnet kui puhas uskumatus. See
nooruslik keha oli surutud vastu tema keha, salk tumedaid juukseid oli vastu
tema n'gu, ja jah! t?druk p''ras t'esti oma n'o ?les ja tema suudles laia
punast suud. T?druk p'imis k'ed talle kaela ?mber ja nimetas teda armsaks,
kalliks, kullakeseks. Winston l?kkas t?druku pikali, t?druk ei pannud ?ldse
vastu, Winston oleks v'inud temaga teha mida tahes. Aga t'si oli see, et ta
ei tundnud mingit f??silist erutust, ta tajus vaid kokkupuudet. K'ik, mis ta
tundis, oli uskumatus ja uhkus. Ta oli 'nnelik, et see on toimumas, aga tal
ei olnud f??silist iha. See tuli liiga kiiresti, t?druku noorus ja ilu
kohutasid teda, ta oli pidanud liiga kaua elama ilma naiseta - ta ei teadnud
isegi, milles on p'hjus. T?druk t'usis istuli ja v'ttis oma juustelt
siniliilia. Ta istus Winstoni vastu ja pani talle k'e ?mber piha.
ßPole midagi, kallis. Meil pole kiiret. Terve p'rastl'una on meie
p'ralt. Kas see pole kena pelgupaik? Ma leidsin selle, kui ma ?he rahvamatka
ajal 'ra eksisin. Kui keegi tuleb, on seda saja meetri pealt kuulda.?
ßMis su nimi on?? k?sis Winston.
ßJulia. Sinu nime ma tean. See on Winston, Winston Smith.?
ßKust sa teada said??
ßMa usun, et ma olen selles asjas osavam kui sina, kallis. R''gi, mis
sa minust m'tlesid, enne kui sa kirja said.?
Winston ei tundnud mingit kiusatust t?drukule valetada. See oli isegi
omamoodi armuavaldus, alustada k'ige hullema 'rar''kimisest.
ßMa vihkasin isegi su varju,? ?tles ta. ßMa oleksin sind 'ra v'gistanud
ja siis 'ra tapnud. Kaks n'dalat tagasi ma oleksin sul ''repealt pea
munakiviga l'hki l''nud. Kai sa teada tahad, ma kujutasin ette, et sa oled
M'ttepolitseiga seotud.?
T?druk naeris r''msalt, ilmselt v'ttis ta seda komplimendina oma
maskeerumisosavusele.
ßM'ttepolitseiga? Kas sa t'esti m'tlesid seda??
ßNoh, v'ib-olla mitte just t'pselt seda. Aga kogu sinu olekust -
lihtsalt et sa oled noor ja tugev ja terve, saad aru - ma m'tlesin, et
v'ib-olla - -?
ßSa m'tlesid, et ma olen eeskujulik Partei liige. Puhas s'nas ja
tegudes. Lipud, rongk'igud, loosungid, m'ngud, rahvamatkad - kogu see kraam.
Ja sa m'tlesid, et ma annan sind esimesel v'imalusel ?les kui m'tteroimari
ja lasen sind hukata??
ßJah, umbes sinna kanti. Aga paljud t?drukud ongi ju sellised, sa tead
k?ll.?
ßSelles on s??di see neetud soolikas,? ?tles t?druk, kiskus 'ra Noorte
Antiseksuaalse Liidu helepunase v'' ja viskas selle puuoksale. Siis, nagu
oleks v''koha puudutamine talle midagi meelde tuletanud, pistis ta k'e
tunkede taskusse ja t'mbas sealt v'lja v'ikese s^okolaaditahvli. Ta murdis
selle pooleks ja ulatas teise poole Winstonile. Ja veel enne, kui Winston
selle vastu v'ttis, tundis ta l'hnast, et see ei ole tavaline s^okolaad. See
oli tume ja l'ikiv ja oli pakitud h'bepaberisse. Tavaline s^okolaad oli
midagi tuhmpruuni ja rabedat, mis l'hnas, niipalju kui seda ?ldse kirjeldada
sai, nagu p'leva p?hkmehunniku suits. Aga m'nikord harva oli ka Winston
s''nud sellist s^okolaadi, nagu t?druk talle praegu ulatas. Juba esimene
s''m selle l'hna 'ratas Winstonis mingi m'lestuse, mida ta ei osanud
millegagi seostada, aga mis oli j'uline ja h'iriv.
ßKust sa selle said?? k?sis ta.
ßMustalt turult,? ?tles t?druk ?ksk'ikselt. ßMa olen ?ldse hakkaja
t?druk. Ma olen m'ngudes tugev. Ma olin Luurajate salgajuht. Ma t''tan iga
n'dal vabatahtlikult kolm 'htut Noorte Antiseksuaalse Liidu heaks. Ma olen
tundide kaupa nende lollakaid plakateid kleepinud, ?le kogu Londoni.
Rongk'igus on ?ks loosungi ots alati minu k'es. Ma olen alati r''msameelne
ega hoia ?hestki asjast k'rvale. Minu lipukiri on: karju alati massidega
kaasa! See on ainus tee olla v'ljaspool ohtu.?
Esimene s^okolaadit?kk oli Winstoni keelel 'ra sulanud. Maik oli
meeldiv. Kuid teadvuse piirimail keerles ikka veel see m'lestus, midagi
selgesti tajutavat, aga kindlama kujuta, nagu miski, mida sa n'ed
silmanurgast. Ta p??dis seda eemale t'rjuda, aimates, et tegemist on
m'lestusega mingist teost, mida ta oleks tahtnud parema meelega olematuks
teha.
ßSa oled nii noor,? ?tles ta. ßSa oled oma k?mme v'i viisteist aastat
minust noorem. Mida v'id sina minusuguses mehes huvi'ratavat n'ha??
ßSu n'os on midagi. Ma m'tlesin, et v'iks proovida. Ma aiman
eksimatult, kui inimene ei kuulu sinna. Ma sain kohe aru, kui ma sind n'gin,
et sa oled nende vastu.?
Nemad, nagu selgus, t'hendas Parteid, eelk'ige siseparteid, millest
Julia r''kis varjamatu m'nitava vihaga, mis tegi Winstoni k'hedaks, kuigi ta
teadis, et nad on siin v'ljaspool ohtu, kui ?ldse oli v'imalik kuskil
v'ljaspool ohtu olla. ?ks asi, mis teda t?druku juures h'mmastas, oli tema
labane k'nepruuk. Partei liikmetel ei sobinud vanduda ja Winston ise vandus
v'ga harva, v'hemalt mitte valjusti. Julial aga n'is olevat v'imatu mainida
Parteid, ja eriti siseparteid, kasutamata seda sorti s'nu, mida v'ib n'ha
k'rvalistel t'navatel majaseintele kritseldatuna. Winstonit see ei h'irinud.
See oli lihtsalt ?ks m'rk t?druku m'ssust Partei ja selle meetodite vastu,
ja see tundus olevat kuidagi loomulik ja terve, nagu hobuse norsatus, kes
haistab kopitanud heina. Nad olid lagendikult lahkunud ja jalutasid j'lle
puude kirendavas varjus, k'si ?mber teise piha, kus rada oli v'hegi laiem,
nii et sai kahekesi k'rvuti k'ia. Winston m'rkas, kui pehme on t?druku piht
n??d, kus tal pole v''d. Nad r''kisid ainult sosinal. Julia oli 'elnud, et
v'ljaspool lagendikku on parem vagusi olla. Siis nad j'udsid metsatuka
servale. T?druk peatas teda.
ß?ra lagedale mine. Seal v'ib keegi valvata. Siin muude all pole midagi
karta.?
Nad seisid sarapuup''saste varjus. L'bi lehestiku immitsevad
p'ikesekiired soojendasid nende palet. Winstoni pilk libises ?le taamal
laiuva aasa ja teda tabas imelik, aeglane 'ratundmisvapustus. See koht oli
talle tuttav. Vana paljakss''dud karjamaa, lookleva teeraja ja
mutimullahunnikutega. Sakilises hekis piki aasa teist serva kiikusid
jalakate oksad vaevum'rgatavalt kerge tuule k'es ja nende lehestik voogas
'rnalt nagu tihe naisejuus. Kindlasti peaks siinsamas l'hedal, aga
v'ljaspool vaatev'lja, voolama oja varjuliste v'rendikega, kus ujuvad
teivid?
ßEga siin kuskil l'hedal oja ei ole?? sosistas ta.
ßOn k?ll. J'rgmise aasa serval. Ja seal on kalu, h'sti suuri. L'bi
selge vee on n'ha, kuidas nad kaldapajude all v'rendikes saba liigutades
konutavad.?
ßSee on Kuldne Maa - peaaegu,? pomises Winston.
ßKuldne Maa??
ßAh, ei midagi. Ma olen seda kohta unes n'inud.?
ßVaata!? sosistas Julia.
?ks r'stas oli laskunud puuoksale, umbes viie meetri kaugusel, peaaegu
nende silmade k'rgusel. V'ib-olla ta ei n'inud neid. Ta oli p'ikese k'es,
nemad varjus. Ta sirutas tiibu, pani need taas hoolikalt kokku, langetas
korraks pea, nagu avaldaks p'ikesele austust, ja vallandas siis v'geva
lauluvoo. P'rastl'unases vaikuses oli h''le valjus jahmatav. Winston ja
Julia kuulasid lummatult, teineteise vastu liibudes. Helid voogasid minut
minuti j'rel h'mmastavate variatsioonidega, ilma ainsagi korduseta, nagu
tahaks lind n'idata kogu oma meisterlikkust. Vahel katkestas ta laulu m'neks
sekundiks, kohendas tiibu, paisutas siis oma t'pilist rinda ja j'tkas taas.
Winston j'lgis seda peaaegu aupaklikult. Kellele v'i milleks lind laulis?
Teda polnud j'lgimas ?htegi seltsilist, ?htegi v'istlejat. Mis sundis teda
?ksildasel metsaserval istuma ja kuhugi t?hjusse laulma? ?kki on siin kuskil
siiski m'ni peidetud mikrofon, juurdles Winston endamisi. Nemad Juliaga olid
r''kinud sosinal, vaevalt see lindile j'i, kuid r'stas j''b kindlasti.
V'ib-olla kuulab juhtme teises otsas, k'rv kikkis, v'ike putuka moodi mees,
kuulab seda. Aga v'hehaaval uhtus see helide voog Winstoni peast k'ik
m'tted. See oli nagu midagi selget ja l'bipaistvat, mis segunes l'bi lehtede
imbuva p'ikesevalgusega ja ujutas ta ?le. Ta lakkas m'tlemast ja ainult
tundis veel. T?druku piht tema k'e vangus oli pehme ja soe. Ta t'mbas
t?druku oma rinnale; t?druku keha n'is sulavat tema kehasse. See oli tema
k'te all j'releandlik ja pehme nagu vesi. Nende huuled liibusid kokku: see
oli hoopis midagi muud kui nende esimesed kohmakad suudlused. Kui nad n'o
j'lle eemale t'mbasid, ohkasid m'lemad s?gavalt. Lind ehmus ja lendas
tiibade rabinal minema.
Winston pani oma huuled vastu t?druku k'rva. ßN??d,? sosistas ta.
ßMitte siin,? sosistas t?druk vastu. ßL'hme tagasi peidukohta. Nii on
kindlam.?
Kiiresti, oksaraagude praginal ruttasid nad tagasi lagendikule. Kui nad
olid j'lle seespool puuv'sude s''ri, p''ras t?druk end n'oga tema poole. Nad
m'lemad hingasid raskelt, aga t?druku suunurkadesse oli taas ilmunud
naeratus. Ta vaatas korraks Winstonile otsa, pani siis k'e t'mblukule. Ja
jah! - see oli peaaegu nagu Winstoni unen'os. Peaaegu niisama kiiresti, nagu
ta oli ette kujutanud, oli t?druk riided seljast t'mmanud, ja kui ta need
maha viskas, oli see seesama suurejooneline liigutus, mis n'is kogu kehtiva
ilmakorra h'vitavat. T?druku valge keha helendas p'ikesekiirtes. Aga sel
hetkel ei vaadanud Winston tema keha; ta pilk kinnistus t?druku
tedret'hnilisse n'kku, kus v'reles jultunud naeratus. Ta p'lvitas t?druku
ette maha ja v'ttis ta k'ed pihku.
ßOled sa seda varem teinud??
ßMuidugi. Sadu kordi - v'i hea k?ll, igatahes palju kordi.?
ßPartei liikmetega??
ßJah, alati Partei liikmetega.?
ßSisepartei liikmetega??
ßEi, nende sigadega mitte. Aga kui paljud neist tahaksid k?ll, kui
ainult saaksid. Nad ei ole nii p?had, nagu nad v'lja n'itavad.?
Winstoni s?da h?ppas r''must. T?druk oli teinud seda palju kordi: ta
oleks soovinud, et sadu v'i tuhandeid kordi. K'ik, mis vihjas rikutusele,
t'itis teda meeletu lootusega. Kes teab, v'ib-olla on Partei pealispinna all
m''ndunud ja tema tarmukuse ning enesesalgamise kultus lihtsalt pettus, mis
varjab nurjatust. Oi, millise r''muga ta oleks kogu selle kupatuse
pidalit'ppe ja s??filisse nakatanud! M''ndugu, k'dunegu, h'vigu! Ta t'mbas
t?druku maha, nii et nad j'id p'lvitama, n'gu vastamisi.
ßKuula. Mida rohkem mehi sul olnud on, seda enam ma sind armastan. Saad
aru??
ßJah, suurep'raselt.?
ßMa vihkan s??tust, ma vihkan headust! Ma ei talu mingeid voorusi. Ma
tahan, et k'ik oleksid ?dini rikutud.?
ßV'ga hea, siis ma sobin sulle, kallis. Mina olen ?dini rikutud.?
ßSulle meeldib seda teha? Ma ei m'tle ainult minuga: ma m'tlen asja
ennast??
ßMa jumaldan seda.?
See oli ?lim, mida Winston oli lootnud kuulda. ?he inimese
armastamisest ei piisa: animaalne instinkt, lihtne diferentseerimata iha -
see on ?lim j'ud, mis purustab Partei. Ta surus t?druku maha rohule, laiali
pudenenud siniliiliatele. Sedapuhku polnud mingeid raskusi. Peagi vaibus
nende rinna tormine t'us ja langus taas rahulikuks hingamiseks ja meeldivalt
j'uetuna vajusid nad teineteise k'rvale. P'ike oli nagu veel soojemalt
paistma hakanud. Nad olid m'lemad unised. Winston k??nistas k'rvaleheidetud
tunkesid v'tma ja t'mbas need pooliti t?druku peale. Nad j'id peaaegu
silmapilk magama ja magasid umbes pool tundi.
Winston 'rkas esimesena. Ta t'usis istuli ja vaatas rahulikult magava
t?druku tedret'hnilist n'gu, mis toetus tema k'ele. Suu v'lja arvatud, ei
saanud seda ilusaks nimetada. Silmade ?mber paistis paar kortsugi, kui
l'hemalt vaadata. L?hikesed tumedad juuksed olid erakordselt tihedad ja
pehmed. Winston taipas, et ta ei tea ikka veel t?druku perekonnanime ega
seda, kus ta elab.
See peaaegu abituna uinuv noor tugev keha 'ratas Winstonis kaastunnet
ja soovi seda kaitsta. Aga see meeletu hellus, mida ta oli tundnud sarapuu
all, kui r'stas laulis, ei tulnud enam p'riselt tagasi. Ta t'mbas tunked
k'rvale ja vaatles t?druku siledat valget ihu. Vanasti, m'tles ta, vaatas
mees t?druku keha, n'gi, et see on ihaldusv''rne, ja sellega oli lool l'pp.
Aga praegu polnud enam ei puhast armastust ega puhast himu. Polnud ?htki
puhast tunnet, sest k'ik oli tembitud hirmu ja vihkamisega. Nendegi embus
oli olnud v'itlus ja rahuldus v'it. See oli hoop Partei pihta. See oli
poliitiline akt.
3
ßMe v'ime ?ks kord veel siia tulla,? ?tles Julia. ß?ldiselt on ohutu
?hte peidukohta kaks korda kasutada. Aga muidugi mitte varem kui kuu v'i
kahe p'rast.?
Niipea kui ta 'rkas, muutus kohe ta olek. Ta oli j'lle vilgas ja
asjalik, ta pani riided selga, sidus helepunase v'' v''le ja asus
?ksikasjaliselt tagasiteed v'lja t''tama. Tundus olevat loomulik see tema
hooleks j'tta. Tal oli ilmselt praktilist taipu, mis Winstonil puudus, ja
paistis, et tal on ka p'hjalikke teadmisi Londoni ?mbruse kohta, mis ta oli
kogunud lugematutel rahvamatkadel. Marsruut, mille ta Winstonile andis,
erines t'ielikult sellest, mida m''da Winston siia oli tulnud, ja viis
hoopis teise raudteejaama. ß?ra mine kunagi tagasi sama teed, mida m''da sa
tulid,? ?tles ta, nagu mingit t'htsat p'him'tet kuulutades. Tema lahkub
esimesena ja Winstonil tuleb pool tundi oodata, enne kui talle j'rgneda.
Ta nimetas ?he koha, kus nad v'iksid p'rast t''d kokku saada, j'rgmine
n'dal. See oli ?ks t'nav ?hes vaesemas linnaosas, kus oli rahvarohke ja
k'rarikas turg. Ta k'nnib seal m??gilaudade vahel, tehes n'o, nagu otsiks
kingapaelu v'i n'elel'nga. Kui ta leiab, et 'hk on puhas, nuuskab ta nina,
kui Winston tema kohale j'uab: vastasel korral m''dugu temast nagu v''rast.
Hea 'nne korral saab rahvasummas veerand tundi ohutult vestelda ja uue
kohtumise m''rata.
ßJa n??d ma pean minema,? ?tles ta niipea, kui Winston oli juhtn''rid
'ra kuulanud. ß?heksateist kolmk?mmend ma pean linnas tagasi olema. Ma pean
minema paariks tunniks Noorte Antiseksuaalsesse Liitu, lendlehti laiali
jagama v'i midagi niisugust. Kas pole 'udne? Klopi mind, palun, puhtaks. Ega
mul juustes oksaraagusid pole? Ei ole? N'gemiseni siis, kallis, n'gemiseni!?
Ta viskus Winstoni k'te vahele, suudles teda peaaegu v'givaldselt, ja
hetke p'rast rajas endale teed l'bi v'sa ning kadus h''letult metsa. Ja ikka
veel ei teadnud Winston tema perekonnanime v'i tema aadressi. Aga muidugi,
sel polnud ka erilist t'htsust, sest oli t'iesti m'eldamatu, et nad
kohtuksid kunagi kuskil siseruumis v'i vahetaksid kirjalikke teateid.
Juhtus nii, et sellele lagendikule metsas ei tulnud nad enam iial
tagasi. Maikuu jooksul 'nnestus neil veel ainult ?hel korral armatseda. Ja
seda ?hes teises peidukohas, mida Julia teadis, ?he varemetes kiriku
kellatornis, peaaegu v'ljasurnud maanurgas, kuhu kolmek?mne aasta eest oli
kukkunud aatomipomm. See oli hea peidupaik, kui sa l'puks kohal olid, aga
sinna p''semine oli v'ga ohtlik. Muidu nad v'isid kohtuda ainult t'naval,
igal 'htul eri paigas ja kunagi mitte ?le poole tunni korraga. T'naval oli
aga v'imalik siiski mingil moel vestelda. K'nniteel sagivas inimsummas
triivides, mitte p'ris k'rvuti ja kordagi teineteise poole vaatamata,
pidasid nad kummalist katkendlikku kahek'net, mis plinkis nagu majakas,
vakatas niipea, kui n'htavale ilmus Partei vormiriietus v'i kui sattuti
teleekraani l'hedusse, s'lmus siis m'ne minuti p'rast uuesti poole lause
pealt, j'i j'rsult pooleli, kui nad l'ksid kokkulepitud kohas lahku, ja
j'tkus peaaegu sissejuhatuseta j'rgmisel p'eval. Julia paistis sellise
vestlemisviisiga ?sna harjunud olevat, ta nimetas seda ßj'relmaksuga
vestluseks?. Ta oli ka ?llatavalt osav ilma huuli liigutamata r''kima. Aga
kuu aja jooksul peaaegu igal 'htul kohtudes sattusid nad ainult ?ks kord
suudlema. Nad astusid vaikides m''da ?ht k'rvalt'navat. (Julia ei r''kinud
iial, kui nad ei olnud peat'naval), kui 'kki kostis k'rvulukustav plahvatus,
maapind vappus, ?mberringi l'ks pimedaks ja Winston leidis end maas lebamas,
p'rutatud ja kohkunud. Rakettm?rsk oli n'htavasti v'ga l'hedal l'hkenud.
?kki j'udis tema teadvusse, et m'ne sentimeetri kaugusel tema n'ost on Julia
n'gu, surnukahvatu, lubivalge. Isegi ta huuled olid valged. Ta on surnud!
Winston t'mbas ta enda vastu ja taipas siis, et ta suudleb elusat sooja
n'gu. Aga tema huultele kleepus midagi pulberjat. Nende m'lema n'gu oli
paksult krohvipuruga kaetud.
Oli 'htuid, kus nad j'udsid kohtumispaika ja pidid siis teineteisest
m''duma, silmagi pilgutamata, sest nurga tagant tuli parajasti v'lja patrull
v'i pea kohal h'ljus helikopter. Ja isegi kui h'daohtusid oleks v'hem olnud,
oli raske kohtumiseks aega leida. Winstoni t''n'dal oli kuusk?mmend tundi
pikk, Julial isegi veel pikem, ja vabad p'evad olenesid t'' rohkusest ja ei
langenud sageli kokku. Eriti Julial oli harva terve 'htu vaba. Ta veetis
tohutult palju aega loengutel ja demonstratsioonidel, levitas Noorte
Antiseksuaalse Liidu kirjandust, tegi vihkamise n'dalaks loosungeid, kogus
kokkuhoiukampaania ajal annetusi ja nii edasi. Tema meelest tasus see 'ra;
see oli kamuflaaz^. T'ites v'iksemaid reegleid, v'is rikkuda t'htsamaid. Ta
'hutas ka Winstonit veel ?ht 'htut ohvriks tooma ja panema end kirja
'htusteks s'jamoona valmistamise t''deks, mida vabatahtlikult tegid k'ik
agarad Partei liikmed. Niisiis veetis Winston n??d ?hel 'htul n'dalas neli
halvavalt t??tut tundi kehva laevalgusega t'mbetuulises t''kojas, kus
haamrite k'lksumine segunes mornilt teleekraani ??rgamisega, ja kruvis kokku
mingeid metallit?kke, mis v'isid olla pommis?tikute osad.
Kui nad kellatornis kohtusid, t'itsid nad oma fragmentaarsesse
vestlusesse j''nud l?nki. Oli l''skav 'htupoolik. O^hk v'ikeses nelinurkses
ruumis kirikukellade kohal oli kuum ning liikumatu ja haises v'ngelt
tuvis'nniku j'rele. Nad istusid mitu tundi oksaraagudega kaetud tolmusel
p'randal ja aeg-ajalt t'usis ?ks neist p?sti, et heita pilk l'bi laskeava ja
teha kindlaks, et kedagi ei ole tulemas.
Julia oli kahek?mne kuue aastane. Ta elas ?heselamus koos kolmek?mne
teise t?drukuga (ßKogu aeg naiste haisus! Kuidas ma vihkan naisi!? torkas ta
vahele) ja ta t''tas, nagu Winston oli oletanud, ilukirjandusosakonnas
romaanikirjutamise masinate peal. Talle meeldis tema t'', mis seisnes
peamiselt v'imsate, aga kapriissete elektrimootorite k'itamises ja
hooldamises. Ta ei olnud ßtarkpea?, pigem meeldis talle midagi k'tega teha
ja ta tundis end masinate seas kodus. Ta v'is kirjeldada kogu romaani
valmimisprotsessi, alates plaanikomitee ?ldistest juhistest kuni
redigeerimisbrigaadi l'pliku viimistluseni. Aga t'' l'pp-produkt teda ei
huvitanud. ßMa ei armasta lugeda,? ?tles ta. Raamatud on samasugused
kaubaartiklid, mida tuleb toota, nagu n'iteks moos ja kingapaelad.
Tal ei olnud m'lestusi varasemast ajast kui kuuek?mnendate aastate
algus ja ainus isik, keda ta oli tundnud, kes oli talla palju r''kinud
Revolutsiooni-eelsetest aegadest, oli vanaisa, kes oli 'ra kadunud siis, kui
tema oli kaheksa aastane. Koolis oli teda valitud hokiv'istkonna kapteniks
ja ta oli kahel aastal j'rjest v'itnud v'imlemisauhinna. Ta oli olnud
Luurajate salgajuht ja Noorsoo?hingu osakonnasekret'r, enne Noorte
Antiseksuaalsesse Liitu astumist. Ta oli alati heas kirjas olnud. Teda oli
valitud isegi (ja see oli kindel m'rk heast reputatsioonist) t''le
pornosekki, ilukirjandusosakonna allsektorisse, mis produtseeris k'ige
n'rusemat pornograafiat prolede hulgas levitamiseks. Inimesed, kes seal
t''tasid, kutsusid seda s'nnikulaudaks, ?tles ta. Sinna oli ta j''nud umbes
aastaks, aidates toota pitseeritud pakendis raamatuid, pealkirjaga nagu
ß?gedad lood? v'i ß?ks '' t?tarlasteg?mnaasiumis?, mis olid m'eldud selleks,
et proletariaadi noorukeile j''ks neid vargsi ostes mulje, et nad on saanud
osta midagi p'randaalust.
ßKuidas need raamatud siis on ka?? tundis Winston huvi.
ßAh, 'udne pahn. Nad on nii igavad, aus'na. Neil on seal k'igest kuus
erinevat s?z^eed, mida nad aeg-ajalt natuke kohendavad. Mina olin muidugi
ainult kaleidoskoobi peal. Ma pole kunagi redigeerimisbrigaadis olnud. Ma ei
ole k?llalt kirjanduslik t??p, mu kallis, isegi mitte selle jaoks.?
Oma h'mmastuseks kuulis Winston, et k'ik pornoseki t''tajad, v'lja
arvatud osakonnajuhatajad, on t?drukud. Valitses teoreetiline seisukoht, et
mehed, kelle sugutung ei allu sel m''ral kontrollile nagu naistel, on
suuremas ohus, et see sopp, millega nad tegelevad, neid rikub.
ßKa abielunaisi ei taheta sinna v'tta,? lisas Julia. ßAga t?drukud
arvatakse nii puhtakesed olevat. No siin on igatahes ?ks, kes ei ole.?
Tal oli esimene romaan olnud kuueteistk?mneaastaselt, ?he
kuuek?mneaastase Partei liikmega, kes sooritas hiljem enesetapu, et v'ltida
arreteerimist. ßJa h'sti tegi,? ?tles Julia, ßmuidu oleksid nad temalt
?lekuulamisel minu nime v'lja pressinud.? P'rast seda oli tal olnud palju
teisi. Elu, nii nagu tema seda k'sitas, oli v'ga lihtne. Sina tahad elust
r''mu tunda; ßnemad?, s.t. Partei, tahavad seda takistada; sina rikud
reegleid, nii kuidas v'hegi saad. Tema meelest paistis olevat ?htemoodi
loomulik nii see, et ßnemad? tahavad r''vida sinu r''musid, kui see, et sina
tahad j''da p??dmatuks. Ta vihkas Parteid ja ?tles seda v'lja k'ige
tooremata s'nadega, aga sellega tema kriitika piirduski. Partei doktriin
l'ks talle korda ainult niipalju, kuiv'rd see puutus otseselt tema eraellu.
Winston m'rkas, et ta ei kasuta uuskeele s'nu, v'lja arvatud need, mis olid
juba igap'evaseks muutunud. Ta ei olnud iial kuulnud Vennaskonnast ja
keeldus uskumast selle olemasolu. Igasugune organiseeritud vastuhakk
Parteile oli tema meelest l'bikukkumisele m''ratud ja rumal. Palju targem
oli vaikselt reegleid rikkuda ja ellu j''da. Winston arutas endamisi, kui
palju v'ib olla noorema p'lvkonna hulgas niisuguseid nagu Julia, - inimesi,
kes olid ?les kasvanud Revolutsiooni maailmas, kes ei teadnud midagi muud,
v'ttes Parteid igavesena nagu taevast oma pea kohal, m'ssamata tema v'imu
vastu ja p??des teda lihtsalt ninapidi vedada nagu j'nes jahikoera.
Nad ei arutanud abiellumise v'imalust. See oli nii ebareaalne, et
sellele ei tasunud m'eldagi. ?kski kujuteldav komitee ei oleks iial
niisuguseks abieluks luba andnud, isegi kui Winston oleks kuidagi
Katharine'ist, oma naisest, vabaks saanud. See oli lootusetu unistus.
ßMis inimene su naine oli?? k?sis Julia.
ßTa oli... tead sa uuskeele s'na heaoimlik? See on niisugune, kes on loomu poolest
'igeusklik, v'imetu valesti m'tlema.?
ßEi, seda s'na ma ei tea, aga seda sorti inimesi ma tean k?ll, v'ga
h'sti.?
Winston hakkas talle jutustama oma abielu lugu, aga kummalisel kombel
n'is, et Julia teab juba k'ike olulisemat sellest. Ta kirjeldas Winstonile,
peaaegu nagu oleks ta seda n'inud v'i tundnud, kuidas Katharine'i keha
kangestus, niipea kui Winston teda puudutas, ja kuidas ta Winstonit nagu
k'igest j'ust eemale n'is t'ukavat, kuigi ta k'ed olid samal ajal tihedasti
?mber tema klammerdunud. Winston ei tundnud v'himatki raskust Juliaga
niisugustest asjadest r''kida: Katharine oli igal juhul juba ammu lakanud
olemast piinav m'lestus ja tema peale oli lihtsalt ebameeldiv m'elda.
ßMa oleksin ehk k'ik v'lja kannatanud, kui ei oleks olnud ?hte asja,?
?tles ta. Ja ta r''kis Juliale sellest v'ikesest frigiidsest tseremooniast,
mille Katharine talle iga n'dal ?hel kindlal p'eval peale sundis. ßTa vihkas
seda, aga miski ei suutnud panna teda sellest loobuma. Ta nimetas seda, -
aga sa ei arva seda iial 'ra.?
ßMeie kohuseks Partei vastu,? ?tles Julia pikemalt m'tlemata.
ßKuidas sa seda tead??
ßMina olen ka koolis k'inud, kullake. Suguelu'petus kord kuus alates
kuueteistk?mnendast eluaastast. Samuti Noorsoo?hingus. Seda tambitakse sulle
aastate kaupa sisse. Ja ma julgen 'elda, et paljudel juhtudel see m'jub. Aga
muidugi iial ei v'i teada, inimesed on nii silmakirjalikud.?
Ja ta hakkas seda teemat arendama. Julial taandus alati k'ik tema
seksuaalsusele. Ja niipea kui ta selleni j'udis, ilmutas ta suurt
l'bin'gelikkust. Erinevalt Winstonist m'istis ta Partei seksuaalse
puritaanluse sisimat m'tet. Asi ei olnud mitte ainult selles, et sugutung
loob omaette maailma, mis on v'ljaspool Partei kontrolli ja mis tuleb
j'relikult h'vitada, kui v'imalik. Palju olulisem oli see, et suguline
rahuldamatus tekitab h?steeriat, mis on v'ga teretulnud, sest seda saab
muundada s'japalavikuks ja juhikultuseks. Julia arutles n'nda:
ßArmastades kulutab inimene energiat ja tunneb ennast p'rast seda
'nnelikuna ega hooli enam millestki. Nemad ei kannata seda v'lja, et sa
niimoodi ennast tunned. Nad tahavad, et sa oleksid kogu aeg pinge all. K'ik
see edasi-tagasi marssimine ja hurraa karjumine ja lippude lehvitamine on
lihtsalt raisatud potents. Kui inimene on sisimas 'nnelik, mis l'heb talle
siis korda Suur Vend v'i kolmaastakuplaan v'i kaks vihkamise minutit v'i
k'ik see muu ilge jama??
See on 'ige, m'tles Winston. Kasinuse ja poliitilise 'igeusklikkuse
vahel on otsene side. Sest kuidas veel hoida hirm, vihkamine ja n'drameelne
kergeusklikkus, mida Partei oma liikmetelt n'uab, vajalikul k'rgusel, kui
mitte m'nd v'imsat instinkti kinni korkides ja seda t'ukej'una kasutades?
Sugutung oli Parteile ohtlik, ja Partei oli selle oma teenistusse
rakendanud. Ja sama trikk oli l'bi tehtud ka vanemlike instinktidega.
Perekonda tegelikult likvideerida ei saanud, ja niisiis kutsuti vanemaid
?les hoolitsema oma laste eest peaaegu vanamoelisel kombel. Lapsi aga
keerati s?stemaatiliselt vanemate vastu ja 'petati neid isa-ema j'rel
nuhkima ja nende libastumistest ette kandma. Perekond oli muutunud
tegelikult M'ttepolitsei allasutuseks. See oli kaval leiutis, mille abil sai
k'iki inimesi hoida ''d kui p'evad informaatorite valve all, kes neid k'ige
paremini tundsid.
Ta m'te kaldus 'kki taas Katharine'ile. Katharine oleks teda kahtlemata
M'ttepolitseisse ?les andnud, kui ta ei oleks juhtumisi olnud liiga rumal,
et tema vaadete ketserlust taibata. Aga see, mille t'ttu Katharine talle
tegelikult praegu meelde oli tulnud, oli p'rastl'unane l'mmatav kuumus, mis
oli toonud talle higipisarad laubale. Ta hakkas Juliale r''kima, mis oli
juhtunud v'i 'igemini mis oli j''nud juhtumata ?hel teisel leitsakulisel
suvep'rastl'unal, ?ksteist aastat tagasi.
See juhtus kolm v'i neli kuud p'rast abiellumist. Nad olid Kenti
?mbruses mingil rahvamatkal ja eksisid 'ra. Nad olid teistest ainult paar
minutit maha j''nud, aga p''rasid vale k'tt ja sattusid 'kki ?he vana
kriidimurru servale. P?stloodis sein laskus k?mne-kahek?mne meetri s?gavusse
ja all olid suured kivim?rakad. L'heduses polnud kedagi, kellelt teed
k?sida. Ja niipea kui Katharine taipas, et nad on 'ra eksinud, muutus ta
v'ga rahutuks. Kas v'i hetkekski k'ratsevast matkakambast eraldumine tekitas
temas s??tunnet. Ta tahtis m''da tuldud teed tagasi rutata, et teise suunda
keerata. Aga just siis m'rkas Winston all s?gaval paari kaljupraost
v'ljaulatuvat metsvitsapuhmast. ?hes puhmas oli kahte v'rvi 'isi, fuksiin-
ja telliskivipunaseid, mis v'rsusid ilmselt samast juurest. Winston polnud
varem midagi s''rast n'inud ja ta kutsus Katharine'it vaatama:
ßVaata, Katharine! N'ed neid 'isi? Seda nutti seal all s?gaval. N'ed,
et 'ied on kahte v'rvi!?
Katharine oli juba minema hakanud, aga tuli korraks ?sna 'rritunult
tagasi. Ta kummardus isegi ?le kaljuserva, et n'ha, mida Winston talle
n'itab. Winston seisis tema taga ja pani talle k'e ?mber piha, et teda
toetada. Ja 'kki ta tajus, kui ?ksi nad on. L'heduses polnud hingelistki,
?kski leht ei liikunud, isegi linnud ei laulnud. Oht, et kuskile on peidetud
m'ni mikrofon, oli niisuguses paigas nagu see siin v'ga v'ike, ja isegi kui
seal oleks olnud m'ni mikrofon, oleks see kinni p??dnud ainult h''li. Oli
kuum ramb p'rastl'unatund. P'ike l''skas nende kohal, Winstoni n'gu
leemendas higist. Ja p'he kargas m'te, et...
ßMiks sa teda alla ei t'uganud?? k?sis Julia. ßMina k?ll oleksin seda
teinud.?
ßJah, kallis, sina muidugi. Ja mina ka, kui ma oleksin olnud see, kes
ma praegu olen. V'ib-olla, kuigi ma ei ole selles kindel.?
ßKas sa kahetsed, et sa seda ei teinud??
ßJah. ?ldiselt ma kahetsen k?ll, et ma seda ei teinud.?
Nad istusid k'rvuti tolmusel p'randal. Ta t'mbas Julia enda vastu.
Julia pea puhkas Winstoni 'lal ja tema juuste meeldiv l'hn mattis enda alla
tuvis'nniku leha. Ta on v'ga noor, m'tles Winston, ja loodab veel midagi
elult, ta ei saa aru, et vastumeelse inimese kuristikku t'ukamine ei lahenda
midagi.
ßTegelikult poleks see midagi muutnud,? ?tles ta.
ßMiks sa siis kahetsed, et sa seda ei teinud??
ßLihtsalt sellep'rast, et ma eelistan tegu tegevusetusele. Selles
m'ngus, mida me m'ngime, ei ole v'imalik v'ita. M'ni kaotus ei ole lihtsalt
nii r'nk kui teised, see on k'ik.?
Ta tundis, et Julia kehitab rahulolematult 'lgu. T?druk vaidles talle
vastu alati, kui ta midagi niisugust ?tles: ta ei soostunud pidama seda
loodusseaduseks, et indiviid saab alati l??a. Mingil moel taipas ta k?ll, et
ta on hukkumisele m''ratud, et varem v'i hiljem saab M'ttepolitsei ta k'tte
ja tapab ta, aga samas uskus ta ikkagi, et kuidagi on v'imalik ?les ehitada
salajast maailma, kus v'ib oma tahtmist m''da elada. L'ks vaja ainult 'nne,
osavust ja jultumust. Ta ei saanud aru, et niisugust asja nagu 'nn ei ole
olemas, et v'it nihkub kuskile kaugesse tulevikku, kui nemad on juba ammu
surnud, et sellest hetkest peale, kui sa Parteile s'ja kuulutad, on parem
m'elda endast kui laibast.
ßMe oleme surnud,? ?tles Winston.
ßMe ei ole veel surnud,? vastas Julia lihtsalt.
ßF??siliselt mitte. Kuus kuud, aasta, v'ib-olla viis aastat. Mina
kardan surma. Sina oled noor, nii et arvatavasti kardad sina seda veel
rohkem kui mina. Muidugi me p??ame seda edasi l?kata, nii palju kui saame.
Aga see ei loe. Niikaua kui inimolend j''b inimolendiks, on surm ja elu ?ks
ja seesama.?
ßAh, jama! Kellega sa parema meelega magaksid, minuga v'i luukerega?
Kas sa ei r''musta, et sa oled elus? Kas sa niisugust asja ei tunne: see
olen mina, see on mu k'si, see on mu jalg, ma olen olemas, ma olen lihast ja
verest, ma elan! Kas see sulle ei meeldi??
Ta p''ras end ja surus oma rinna vastu Winstonit. Winston tundis tema
rindu, k?pseid, aga prinke, l'bi tunkede. Julia keha oleks nagu osa oma
noorusest ja eluj'ust Winstonisse valanud.
ßJah, meeldib k?ll,? ?tles ta.
ß?ra r''gi siis enam surmast. Ja kuula n??d, kallis, me peame j'rgmise
kohtumise asjus kokku leppima. Me v'ime n??d j'lle sinna metsalagendikule
minna. Me oleme k?llalt pika vahe pidanud. Aga sul tuleb seekord sinna teist
teed m''da minna. Mul on k'ik valmis m'eldud. Sa s'idad rongiga - vaata, ma
joonistan sulle.?
Ja omal asjalikul moel kaapis ta kokku v'ikese tolmunelinurga ja asus
tuvipesast pudenenud oksaraoga p'randale kaarti joonistama.
4
Winston vaatas, mr. Charringtoni poe pealses toauberikus ringi. Tohutu
suur, kulunud tekkide ja p??rita padjaga voodi akna all oli ?les tehtud.
Kaminasimsil tiksus vanamoeline, kaheteistk?mnetunnise jaotusega kell.
Nurgas, klapplaual, helkis tuhmilt eelmise k?lask'igu ajal ostetud klaasist
kirjapress.
Kaminarestil olid mr. Charringtonilt saadud m'lkis plekkpriimus,
kastrul ja kaks tassi. Winston s??tas priimuse ja pani vee tulele. Tal oli
kaasas pakk ßV'idu? kohvi ja m'ned sahariinitabletid. Kellaosutid n'itasid
seitse kaksk?mmend, tegelikult oli kell ?heksateist kaksk?mmend. Julia pidi
tulema ?heksateist kolmk?mmend.
Hullus, hullus, kordas s?da lakkamatult: teadlik, m'ttetu, hukutav
hullus. K'igist kuritegudest, millega Partei liige v'is hakkama saada, oli
seda laadi ?lesastumist k'ige raskem varjata. O^ieti oli see idee talle p'he
tulnud kujutlusena klaasist kirjapressi vastuhelgist klapplaua peegelsiledal
pinnal. Nagu ta oligi arvanud, polnud mr. Charringtonil midagi toa
v'lja??rimise vastu. Ilmselt r''mustas ta nende v'heste dollarite ?le, mida
see sisse t'i. Ta ei olnud ka s^okeeritud ega lubanud endale familiaarsusi,
kui selgus, et Winston vajab seda tuba armuasjus. Selle asemel vaatas ta
kuhugi k'rvale ja ajas nii ?ldist juttu, nii delikaatses toonis, nagu tahaks
j'tta muljet, et ta on peaaegu n'htamatuks muutunud. Omaette olemise
v'imalus, ?tles ta, on v''rtuslik asi. Inimesed vajavad kohta, kus
segamatult olla. Ja kui keegi k'rvaline juhuslikult teab, et kaks inimest on
sellise koha leidnud, peab ta oma teadmise endale hoidma. Ta lisas, ise
seejuures peaaegu olematuks muutudes, et majal on kaks sissep''su, teine
neist hoovi poolt, kust p''seb k'rvalt'navale.
Akna all laulis keegi. Winston piilus 'ue, olles kindel, et
musliinkardin varjab teda. Juunip'ike oli veel k'rgel ja p'ikesepaistelises
hoovis tatsas ?ks hiiglasekasvu naine, tugev nagu normandia sammas, punaste
lihaseliste k'tega, kotiriidest p'll v''l, pesupali ja noori vahet,
riputades kuivama nelinurkseid, valgeid riidet?kke, milles Winston tundis
'ra lapsem'hkmed. Kui tal parajasti pesupulki suus ei olnud, laulis ta
tugeva kontraaldiga:
ßOli petlik see 'nneootus,
mis m''dus kui suve''.
Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis j'i,
see on r''vind mu s?dame!?
See meloodia kummitas juba mitut n'dalat terves Londonis.
Muusikaosakonna allasutused tootsid prolede tarbeks lugematul hulgal seda
sorti laulukesi. Niisuguste laulude s'nad valmisid ilma inimese osav'tuta,
erilise masina - versifikaatori abil. Aga naine laulis nii k'lavalt, et
muutis selle jaburuse peaaegu meeldivaks. Winston kuulis naist laulmas ja
tema samme hoovikividel, ja laste kilkeid t'naval, ja kuskilt kaugelt
kostvat tasast liiklusm?ra, ja siiski oli toas imelikult vaikne, t'nu
sellele, et seal ei olnud teleekraani.
Hullus, hullus, hullus! m'tles ta j'lle. Ei olnud m'eldav, et nad
v'iksid kasutada seda tuba ?le paari n'dala, ilma et neid tabataks. Aga nad
kumbki ei olnud suutnud vastu panna ahvatlusele omada pelgupaika, mis
kuuluks p'riselt neile, nelja seina vahel ja siinsamas l'hedal. P'rast
kellatornis k'imist polnud neil m'nda aega v'imalik olnud kokku saada.
Vihkamise n'dala eel oli t''aega tunduvalt pikendatud. Sinna j'i k?ll veel
terve kuu, aga ulatuslikud ja keerukad ettevalmistused andsid lisat''d.
L'puks 'nnestus neil siiski m'lemal korraga 'htupoolik vabaks saada. Nad
olid otsustanud veel kord metsalagendikule minna. Eelmisel 'htul kohtusid
nad korraks t'naval. Tavakohaselt hoidus Winston Julia poole vaatamast, kui
nad rahvahulgas teineteise poole triivisid, aga p'guski pilk silmanurgast
laskis m'rgata, et Julia on tavalisest kahvatum.
ßEi tule v'lja,? sosistas ta, niipea kui oli kuuldekaugusse j'udnud.
ßMa m'tlen homset.?
ßMida??
ßHomme 'htul ma ei saa.?
ßMiks??
ßOh, tavaline p'hjus. Seekord algas see varem.?
Korraks sai Winston maruvihaseks. Selle kuu v'ltel, mis ta Juliat
tundis, oli tema tunne t?druku vastu oma laadilt muutunud. Algul oli selles
v'he t'elist meelelisust. Nende esimene ?he oli lihtsalt tahteakt. Aga
teisest korrast peale muutus k'ik. Julia juuste l'hn, tema huulte maik, tema
naha n'tkus oli nagu imbunud Winstonisse v'i 'hku tema ?mber. Julia oli
muutunud talle f??siliseks vajaduseks, millekski, mida ta ihaldas ja millele
tal oli oma meelest 'igus. Kui Julia ?tles, et ta ei saa tulla, tundis ta
end petetuna. Aga just sel hetkel surus rahvahulk nad ligistikku ja nende
k'ed puutusid kokku. Julia pigistas kiiresti Winstoni s'rmeotsi ja selles
p'gusas puudutuses v'is aimata igatsust armastuse, ja mitte ?ksi f??silise
l'heduse j'rele. Winston taipas, et kui elada naisega, siis on s''rased
pettumused aeg-ajalt paratamatud; ja teda haaras 'kki nii suur hellus
t?druku vastu, nagu ta varem polnud tundnud. Ta soovis, et nad oleksid juba
k?mme aastat abielus. Ta soovis, et nad v'iksid t'naval k'ia, nagu nad
praegu k'isid, aga avalikult ja hirmu tundmata, r''kides igap'evastest
asjadest ja ostes ?ht-teist majapidamise jaoks. Ja ?le k'ige soovis ta, et
neil oleks ?ks koht, kus nad v'iksid armatseda. Aga m'te mr. Charringtonilt
tuba ??rida ei tulnud talle mitte sel hetkel, vaid alles kunagi j'rgmisel
p'eval. Kui ta sellest Juliale r''kis, j'i t?druk sellega ootamatult
kiiresti n'usse. M'lemad teadsid, et see on hullumeelsus. See oli niisama
hea, nagu nad oleksid meelega sammukese hauale l'hemale astunud. Kui Winston
oodates voodiservale istus, meenusid talle j'lle Armastusministeeriumi
keldrid. Oli imelik, kuidas see ettem''ratud 'udus teadvuses sisse-v'lja
l?litus. Seal see ootas, kinnitatud tulevikku, eelnedes surmale niisama
kindlalt, nagu 99 eelneb 100-le. V'ltida seda ei saanud, aga heal juhul sai
seda ehk edasi l?kata; ja selle asemel tehti alatasa teadlikke valikuid, mis
kiirendasid l'pu l'henemist.
Sel hetkel hakkas trepilt kostma kiireid samme. Julia tormas tuppa. Tal
oli k'es j'medast pruunist riidest t''riistakott, samasugune, nagu tal vahel
ministeeriumis k'es oli. Winston astus Juliale vastu, et teda emmata, aga
t?druk vabastas end kohe, osalt sellep'rast, et tal oli kott ikka veel k'es.
ß?ks hetk,? ?tles ta. ßLas ma n'itan, mis ma kaasa t'in! Kas sa t'id
seda j'lki ßV'idu? kohvi? Seda ma arvasin. Sa v'id selle minema visata, meil
pole seda vaja. Vaata siia!?
Ta laskus p'lvili, t'mbas koti lahti ja viskas sealt v'lja m'ned
mutriv'tmed ja kruvikeeraja, mis olid k'ige peal. Allpool oli mitu n'gusat
paberpakki. Esimeses pakis, mille ta Winstonile ulatas, tundus olevat midagi
imelikku ja ometi 'hmaselt tuttavat. Selles oli midagi rasket ja
liivataolist, mis vajus s'rmede all lohku.
ßKas see ei ole suhkur?? k?sis Winston.
ßT'eline suhkur. Mitte sahariin, vaid suhkur. Ja siin on p'ts leiba,
t'elist leiba, mitte seda meie turvast, ja v'ike purk moosi. Ja siin on ?ks
piimakonserv. Ja n'e! - selle ?le ma olen t'eliselt uhke. Ma pidin selle
koguni lapi sisse m'hkima, sest -?
Aga tal polnud vaja seletada, miks ta oli selle lapi sisse m'hkinud.
Juba t'itis tuba l'hn, kange v?rtsine l'hn, mis oli nagu tervitus Winstoni
kaugest lapsep'lvest, mida v'is aga juhuslikult kohata veel praegugi,
pahvakuna m'nest kangialusest, enne kui uks kinni t'mmati, v'i nagu
meeltepettena rahvarohkel t'naval, hetkeks ninna l''mas ja j'lle kadumas.
ßKohv,? sosistas Winston, ßt'eline kohv!?
ßSee on sisepartei kohv. Siin on seda terve kilo,? ?tles Julia.
ßKuidas sul 'nnestus neid asju hankida??
ßSee on puha sisepartei kraam. Neil sigadel pole millestki puudus,
mitte millestki. Aga kelnerid ja ettekandjad ja teenijad muidugi n'ppavad
?ht-teist, ja - n'e, ma sain v'ikese paki teed ka!?
Winston oli Julia k'rvale maha k?kitanud. Ta rebis paki nurga lahti.
ßSee on t'eline tee. Mitte murakalehed.?
ßViimasel ajal liigub teed ?sna palju. Nad on vist India 'ra v'tnud v'i
midagi niisugust,? kohmas Julia. ßAga n??d, kallis, ma tahan, et sa
keeraksid mulle kolmeks minutiks selja. Mine istu teisele poole voodit. ?ra
ainult v'ga akna ligi mine. Ja 'ra ringi p''ra, enne kui ma ?tlen.?
Winston vahtis hajameelselt l'bi musliinkardinate v'lja. Punaste
k'sivartega naine marssis endiselt pesupali ja n''ri vahet. Ta v'ttis kaks
pesupulka suust ja hakkas s?gava tundega laulma:
ßOn 'eldud: ununeb halb,
on 'eldud, et leppida v'id,
kuid su naeratus k?lm ja pisar julm
mul raskeid haavu l'id!?
See totter laul paistis tal algusest l'puni peas olevat. Tema h''l,
v'ga k'lav ja kuidagi 'nnelikult melanhoolne, kandus l'bi maheda suve'htu.
J'i mulje, et ta v'iks s?damerahuga, kui see juuni'htu oleks l'putu ja
pesupali ammendamatu, j''da sinna tuhandeks aastaks pesu n''rile riputama ja
totraid laule laulma. Winston taipas oma imestuseks, et ta pole iial kuulnud
?htegi Partei liiget ?ksi ja sundimatult laulmas. See oleks olnud isegi nagu
veidi ketserlik, ohtlikult ekstsentriline nagu iseendaga r''kimine.
V'ib-olla pidid inimesed olema n'lgimise piirile viidud, et neil oleks
millestki laulda.
ßN??d v'id ringi p''rata,? ?tles Julia.
Winston p''ras ringi ja ei tundnud Juliat esimesel pilgul 'ragi.
Tegelikult oli ta lootnud teda alasti n'ha. Aga Julia ei olnud alasti.
Muutus, mis oli toimunud, oli hoopis h'mmastavam. Ta oli oma n'o 'ra
v'rvinud.
Ta oli ilmselt m'nest t''liskvartali poest l'bi lipsanud ja ostnud
endale komplekti kosmeetikavahendeid. Ta huuled olid tumepunased, p'sed
ruuz^itatud, nina puuderdatud, ja silmade all oli midagi, mis pani need
s'tendama. See k'ik polnud teab kui kunstip'rane, aga Winstoni n'uded sel
alal ei olnud suured. Ta ei olnud kunagi varem n'inud v'i ette kujutanud
naist, Partei liiget, mingitud n'oga. Muutus, mis Julia v'limuses oli
toimunud, oli jahmatav. Need m'ned v'hesed v'rvilaigud 'iges kohas olid
muutnud ta palju ilusamaks ja mis peaasi - naiselikumaks. Ta l?hikesed
juuksed ja poisilikud tunked ainult suurendasid efekti. Kui Winston Juliat
embas, tungis tema s''rmetesse kunstlik kannikesel'hn. Winstonile meenus
keldrikorruse k''gi h'marus ja tolle naise hambutu suu. See oli seesama
l'hna'li, mida see naine oli kasutanud, aga praegusel hetkel polnud sel
t'htsust.
ßL'hna'li ka!? ?tles ta.
ßJah, kallis, l'hna'li ka. Ja tead, mis ma j'rgmiseks ette v'tan! Ma
hangin kuskilt t'elise kleidi ja panen nende vastikute tunkede asemel selga.
Ma panen jalga siidsukad ja k'rge kontsaga kingad! Siin selles toas olen ma
naine, mitte t?hipaljas Partei liige!?
Nad viskasid riided seljast ja heitsid laia mahagonipuust voodisse. See
oli esimene kord, kus Winston end Julia juuresolekul lahti v'ttis. Siiani ta
oli liialt h'benenud oma kahvatut ja k'hetut keha, veenilaienditega
s''remarju ja inetut plekki pahkluu kohal. Linu ei olnud, aga vaip, millel
nad lamasid, oli kulunud ning sile ja voodi suurus ning vetruvus jahmatas
neid m'lemat. ßSee on kindlasti lutikaid t'is, aga mis sellest,? ?tles
Julia. N??dsel ajal ei olnud suuri kaheinimesevoodeid enam kusagil, v'lja
arvatud prolede elamises. Winston oli poisikesep'lves vahel ?hes sellises
maganud, Julia mitte kunagi, niipalju kui ta m'letas.
Peagi nad j'id natukeseks magama. Kui Winston 'rkas, l'henesid
kellaosutid juba ?heksale. Ta ei liigutanud end, sest Julia magas, pea tema
k'sivarrel. Suurem osa mingist oli Winstoni n'ole ja vaibale j''nud, aga
isegi v'ike p'sele laialih''rutud ruuz^ilaik n'is Juliat kenamaks muutvat.
Loojuva p'ikese koldne kiir langes risti ?le voodijalutsi ja valgustas
kaminat, kus vesi kees pahinal kastrulis. All hoovil oli naine l'petanud
laulmise, aga t'navalt kostis summutatult laste h'ikeid. Ta m'tles
hajameelselt, et kas kauges minevikus oli t'esti tavaline asi lamada sel
kombel voodis, jahedal suve'htul, mees ja naine, ihualasti, armastades, kui
p'he tuleb, r''kides, kui p'he tuleb, tundmata mingit sundust ?les t'usta,
lihtsalt lamades ja kuulates v'ljast kostvaid rahulikke h''li. Kindlasti
pole iial olnud niisugust aega, kus see oleks loomulik olnud?
Julia 'rkas ?les, h''rus silmi ja t'usis k??narnukkidele, et priimust
vaadata.
ßPool vett on 'ra keenud,? ?tles ta. ßMa t'usen kohe ?les ja teen
kohvi. Meil on veel tunnike aega. Mis kell nad teil valguse v'lja
l?litavad??
ßKell kaksk?mmend kolm kolmk?mmend.?
ßMeil ?hiselamus kaksk?mmend kolm. Aga enne seda peab sisse p''sema,
sest - K'tt! Kao, sa r'pane elajas!?
Ta keeras end v'lkkiirelt voodis ringi, haaras p'randalt kinga ja
virutas selle j'rsku poisiliku liigutusega nurka, just niisamuti, nagu ta
oli tookord kahe vihkamise minuti ajal s'naraamatuga Goldsteini visanud.
ßMis seal oli?? k?sis Winston ?llatunult.
ßRott. Ma n'gin, kui ta oma vastiku koonu paneeli vahelt v'lja ajas.
Seal all on auk. Aga ma ehmatasin teda igatahes korralikult.?
ßRotid?? pomises Winston. ßSiin toas??
ßNeid on k'ik kohad t'is,? ?tles Julia ?ksk'ikselt ja heitis j'lle
pikali. ßMeil ?hiselamus k'ivad nad k''gis. M'ned Londoni linnaosad lausa
kubisevad neist. Tead, et nad r?ndavad isegi lapsi? Jajah. M'nes kohas ei
julge emad imikuid hetkekski omapead j'tta. Need suured pruunid on k'ige
hullemad. Ja mis k'ige j'lgim, alati nad -?
ßJ'ta, palun!? karjatas Winston, silmi k'vasti kinni pigistades.
ßKallis! Sa oled t'itsa kahvatu! Mis viga on? On nad sulle nii
vastikud??
ßMa ei tea midagi 'udsemat, kui on rott.?
Julia surus end vastu teda ja p'imis oma k'ed ?mber tema, nagu p??des
tema hirmu oma keha soojusega vaigistada. Winston ei teinud kohe silmi
lahti. M'neks hetkeks tundus talle, nagu painaks teda j'lle see 'udne
unen'gu, mis oli tema elu jooksul aeg-ajalt ikka j'lle kordunud. See oli
alati ?ks ja seesama. Tema ees oli pimeduse sein ja teisel pool seda oli
midagi nii talumatut, nii kohutavat, et sellele oli v'imatu otsa vaadata.
Aga oma sisimas tundis ta selles unen'os alati, et ta petab ennast, sest
tegelikult ta teab, mis on selle pimeduse seina taga. Surmliku pingutusega,
nagu kisuks ta v'lja t?kki omaenda ajust, tiris ta seda p'evavalgele. Kuid
ta 'rkas alati ?les, ilma et oleks teada saanud, mis see on; aga kuidagi oli
see seotud sellega, mida Julia oli tahtnud 'elda, kui ta teda katkestas.
ßPalun vabandust,? ?tles ta, ßk'ik on korras. Ma lihtsalt ei kannata
rotte, muud midagi.?
ß?ra muretse, kallis, ma ei lase neid j'lke loomi siia. Ma topin enne
'raminekut selle augu kaltsu t'is. J'rgmine kord, kui me siia tuleme, ma
v'tan kipsi kaasa ja panen selle korralikult kinni.?
Must masendushetk oli juba pooleldi ununenud. Tundes natuke
piinlikkust, j'i Winston voodi jalutsisse istuma. Julia t'usis, t'mbas
tunked selga ja hakkas kohvi keetma. L'hn, mis kastrulist t'usis oli nii
kange ja erutav, et nad panid igaks juhuks akna kinni, et keegi seda v'ljas
ei tunneks ja uudishimulikuks ei muutuks. Aga parem isegi kui kohvi maik oli
see siidine toim, mille kohvile andis suhkur, - miski, mis Winstonil oli
sahariiniaastate jooksul peaaegu ununenud. ?ks k'si taskus, teises moosiga
leivaviil, uitas Julia m''da tuba: vaatas ?ksk'ikselt raamaturiiulit,
arutas, kuidas oleks k'ige parem klapplauda parandada, potsatas kulunud
tugitooli, et proovida, kas see on ka mugav, ja uuris heatahtliku imestusega
absurdset kaheteistk?mnetunnist kella. Ta t'i klaasist kirjapressi voodisse,
et seda paremas valguses n'ha. Winston v'ttis selle enda k'tte, olles ikka
veel v'lutud klaasi pehmest, vihmjast toonist.
ßMis asi see sinu meelest on?? k?sis Julia.
ßMinu meelest pole see midagi, see t'hendab, minu meelest pole seda
kunagi millekski kasutatud. Ja just see mulle meeldib. See on t?kike
ajalugu, mis on juhuslikult j''nud muutmata. See on s'num saja aasta tagant,
kui keegi oskaks seda lugeda.?
ßJa see pilt seal,? osutas Julia peaga grav??rile vastasseinal, ßkas
see on ka sada aastat vana??
ßRohkem. Ma julgen arvata, et kakssada. Aga muidugi ei tea. T'nap'eval
on v'imatu millegi vanust kindlaks teha.?
Julia vaatas seda pilti l'hemalt. ßSiit see elajas oma pea v'lja
pistis,? ?tles ta, toksides jalaga paneeli pildi all. ßMis koht see on? Ma
olen seda kuskil varem n'inud.?
ßSee on kirik, 'igemini oli. Taanlaste P?ha Clementi kirik.? Winstonile
meenus mr. Charringtonilt kuuldud v'rss ja ta lisas peaaegu nostalgiliselt:
ßßS'h sidruni seemet, l''b kella St. Clement!??
Tema imestuseks j'tkas Julia:
ßMul maitseb apelsin, l''b kella St.
Martin.
Too siia see preili, l''b kella Old Bailey - -?
ßMa ei m'leta, kuidas edasi l'ks, aga l'ppes igatahes nii: ßSiin voodi
pehme, kus uni hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea!??
See oli nagu parooli kaks poolt. Aga p'rast ßOld Bailey't? pidi veel
?ks rida olema. V'ib-olla saab selle mr. Charringtoni m'lust v'lja koukida,
kui ta on vastavas tujus.
ßKes sulle seda 'petas?? k?sis Winston.
ßVanaisa. Ta luges mulle tihti seda salmi, kui ma olin v'ike. Ta
likvideeriti, kui ma olin kaheksa aastane, - igal juhul ta kadus. Huvitav,
mis see sidrun on,? lisas ta seosetult. ßApelsini olen ma n'inud, see on
paksu koorega ?mmargune kollane puuvili.?
ßMina m'letan sidruneid,? ?tles Winston. ßViiek?mnendatel aastatel oli
sidruneid ?sna sageli saada. Nad olid nii hapud, et isegi nende l'hn hakkas
hammastesse.?
ßMa v'in kihla vedada, et seal pildi taga on lutikad,? ?tles Julia. ßMa
v'tan ta ?ks kord alla ja puhastan korralikult 'ra. Aga n??d on vist aeg
minema hakata. Ma pean selle v'rvi maha pesema. Oh h'da! Ma p?hin p'rast
sinu n'o ka huulepulgast puhtaks.?
Winston ei t'usnud kohe ?les. Toas oli juba h'mar. Ta keeras end
valguse poole ja j'i ?ksisilmi kirjapressi vahtima. K'ige huvitavam ei olnud
mitte see korallit?kk, vaid selle klaasi sisemus ise. See oli nii s?gav, ja
ometi oli see peaaegu l'bipaistev nagu 'hk. Klaasi v'lispind oleks olnud
nagu taevav'lv, mis ?mbritseb tillukest maailma ja atmosf''ri selle ?mber.
Winstonile tundus, et ta p''seb sellesse maailma sisse ja et ta tegelikult
ongi juba seal sees, koos mahagonipuust voodi ja klapplaua, ja kella ja
terasegrav??ri ja kirjapressi endaga. Kirjapress oli tuba, milles ta oli, ja
korall oli Julia ja tema elu, kinnistatud nagu mingisse igavikku kristalli
s?dames.
5
Syme oli kadunud. ?hel hommikul ta t''le ei ilmunud. M'ned m'tlematud
inimesed kommenteerisid tema puudumist. J'rgmisel p'eval ei maininud teda
enam keegi. Kolmandal p'eval l'ks Winston arhiiviosakonna vestib??li, et
heita pilk teadetetahvlile. Seal rippus muu hulgas malekomisjoni liikmete
tr?kitud nimekiri, kuhu Syme oli kuulnud. See oli pealtn'ha samasugune nagu
enne: kedagi ei olnud maha t'mmatud, aga see oli ?he nime v'rra l?hem. Ja
sellest piisas. Syme oli lakanud olemast: teda polnud kunagi olemas olnud.
Ilmad oli tapvalt palavad. Ministeeriumi lab?rindis p?sis akendeta,
konditsioneeritud 'huga ruumides normaalne temperatuur, aga v'ljas k'rvetas
k'nnitee sillutis jalataldu ja metroo haises tipptunnil kohutavalt.
Ettevalmistused vihkamise n'dalaks olid t'ies hoos ja k'ikide
ministeeriumide personal tegi ?letunde. Rongk'igud, miitingud,
s'jav'eparaadid, loengud, vahakujude v'ljapanekud, filmid,
teleekraaniprogrammid - k'ike tuli organiseerida; tuli ehitada trib??ne,
p?stitada kujusid, s'nastada loosungeid, kirjutada laule, levitada
kuulujutte ja v'ltsida fotosid. Julia sektor ilukirjandusosakonnas katkestas
romaanide tootmise ja paiskas v'lja j'ledate pamflettide sarju. Lisaks
tavalisele t''le tegeles Winston iga p'ev hulk aega ßTimesi? vanade
aastak'ikudega, muutes ja ilustades s'numeid, mida k'nedes taheti
tsiteerida. T'siti, kui t'navail hulkusid l'rmakad prolede j'ugud, oli
'hkkond linnas imelikult palavikuline. Rakettm?rske langes sagedamini kui
kunagi enne ja aeg-ajalt kuuldus kaugemalt kohutavaid plahvatusi, mida ei
osatud seletada ja mis tekitasid 'udseid kuulujutte.
Uus, vihkamise n'dala temaatiline laul ßVihkamise laul? oli juba valmis
ja m?rtsus lakkamata teleekraanidest. Muusikaks ei saanud seda 'ieti
nimetada, selle metsik haukuv r?tm meenutas pigem trummi tagumist. Oli
kohutav, kui sajad k'rid seda marsitaktis ??rgasid. Proled oli selle omaks
v'tnud ja see v'istles kesk'istel t'navatel ikka veel populaarse
ßO^nneootusega?. Ka Parsonsite lapsed m'ngisid seda oma kammipillil ''d kui
p'evad, v'ljakannatamatult. Winstoni 'htud olid sisustatud tihedamalt kui
kunagi enne. Parsonsi poolt organiseeritud vabatahtlike salgad valmistasid
vihkamise n'dalaks t'navat ette, 'mblesid loosungeid, maalisid plakateid,
p?stitasid lipuvardaid ja vedasid ?le t'nava ohtlikult rippuvaid traate
transparentide kinnitamiseks. Parsons hooples, et V'idu Maja ?ksi paneb
v'lja nelisada meetrit lipuriiet. Ta oli oma s'iduvees ja 'nnelik nagu
l'oke. Pealegi andis kuumus ja f??siline t'' talle ettek''nde kanda 'htuti
l?hikesi p?kse ja lahtist s'rki. Teda j'tkus korraga k'ikjale - l?kkama,
t'mbama, saagima, vasaraga kopsima, efektseid lahendusi leidma ja kaaslasi
r''msate h'isetega t''le 'hutama, ja loomulikult voolas seejuures igast tema
ihupoorist l'putult kibedasti l'hnavat higi.
Korraga levis ?le kogu Londoni ?ks uus plakat. Sel ei olnud teksti ja
see kujutas lihtsalt ebaloomulikult suurt, kolme-nelja meetri pikkust,
ilmetu mongolin'oga Euraasia s'durit, astumas oma tohutu suurte saabastega
sulle vastu, automaat 'ieli puusal. Ja ?ksk'ik mis nurga all sa seda
plakatit ka vaatasid, paistis perspektiivis suurendatud automaadisuu olevat
suunatud just sinu poole. See plakat oli kleebitud k'ikjale, kus oli v'hegi
ruumi, ja seda oli isegi rohkem kui Suure Venna portreesid. Tavaliselt s'ja
suhtes ?ksk'iksed proled piitsutati ?les aeg-ajalt korduvasse
patriotismituhinasse. Ja nagu selleks, et ?ldise meeleoluga harmoneerida,
tapsid rakettm?rsud rohkem inimesi kui tavaliselt. ?ks m?rsk kukkus puup?sti
t'is kinosaali Stepney's, mattes mitusada inimest rusude alla. K'ik
?mbruskonna elanikud v'tsid osa pikast venivast matuserongk'igust, mis
kestis mitu tundi ja kujunes tegelikult protestimiitinguks. ?ks teine m?rsk
kukkus t?hermaale, mida kasutati m'nguv'ljakuna, ja rebis t?kkideks mitu
tosinat last. J'rgnesid uued vihased meeleavaldused, p'letati Goldsteini
kujusid, seintelt rebiti maha sadu Euraasia s'duriga plakateid ja heideti
tulle, ja segaduses r??stati ka hulk poode; siis l'ks lahti kuulujutt, et
rakettm?rske juhivad raadio teel spioonid, ja ?hel vanapaaril, keda
kahtlustati v'lismaa p'ritolus, pandi maja p'lema ja vanakesed l'mbusid
leekides.
Mr. Charringtoni poe pealses toas lamasid Julia ja Winston, kui nad
v'hegi siia p''sesid, k'rvuti paljal voodil lahtise akna all, alasti, et
oleks jahedam. Rott polnud ennast enam n'idanud, aga lutikad paljunesid
kuuma k'es metsikult. Kuid nemad ei hoolinud sellest. Puhas v'i r'pane, see
tuba oli paradiis. Kohale j'udes puistasid nad kohe igale poole mustalt
turult ostetud pipart, kiskusid riided seljast ja armatsesid kehade
liimendades, suigatasid siis korraks ja avastasid 'rgates, et lutikate mass
on vastur?nnakule asunud.
Neli, viis, kuus - seitse korda said nad juunikuu jooksul siin kokku.
Winston oli loobunud harjumusest p'ev l'bi dz^inni juua. Ta ei tundnud selle
j'rele enam mingit vajadust. Ta oli kosunud, tema veenilaiendi haavand oli
paranenud, sellest oli j'rel vaid pruun laik nahal pahkluu kohal ja ka tema
hommikused k'hahood olid l'ppenud. Igap'evane elu lakkas olemast talumatu,
enam ei tundnud ta kiusatust teleekraani poole l'ustu teha v'i t'iel h''lel
vanduda. N??d, kus neil oli oma kindel peidupaik, peaaegu kodu, ei olnud
raske leppida sellegagi, et nad said vaid harva ja m'neks tunniks kokku.
Peaasi, et see tuba vanakraamikaupluse kohal olemas oli. Teada, et see seal
puutumatuna olemas on, oli peaaegu niisama hea, nagu ise seal olla. See tuba
oli omaette maailm, mineviku reservaat, kus v'ljasurnud loomad v'isid ringi
jalutada. Ka mr. Charrington, m'tles Winston, on niisugune v'ljasurnud loom.
Tavaliselt ajas Winston enne ?lesminekut mr. Charringtoniga paar s'na juttu.
Vana mees paistis harva v'i ?ldse mitte v'ljas k'ivat, ja ka kliente ei
paistnud tal eriti olevat. Ta elas viirastuslikku elu, liikudes pisikese
pimeda poe ja veel pisema tagumise k''gi vahet, kus ta keetis endale s??a ja
kus peale muude asjade oli ka ?ks tohutu suure toruga uskumatult iidne
grammofon. Ta paistis r''mustavat v'imaluse ?le juttu ajada. Liikudes selle
v''rtusetu kraami keskel, j'ttis ta oma pika nina ja paksude prilliklaaside
ja l'ngus 'lgadega velvetpintsaku all kuidagi sellise mulje, et ta on pigem
vanavarakoguja kui kaupmees. Mingi vagusa vaimustusega v'is ta s'rmitseda
seda v'i teist nipsasja - portselanist pudelikorki, katkise nuusktubakatoosi
maalitud kaant v'i kassikullast medaljoni ammusurnud lapsukese
juuksekahluga, k?simata iial, kas Winston neid osta tahab, ja lastes tal
neid lihtsalt imetleda. Temaga vestlemine oli nagu kulunud m'ngutoosi tilina
kuulamine. Kusagilt m'lusopist oli ta veel m'ned salmikesed v'lja kraaminud.
?ks r''kis kahek?mne neljast mustr'stast, teine k'vera sarvega lehmast,
kolmas vaese kukk Robini surmast. ßMa m'tlesin, et see v'iks teid huvitada,?
?tles ta k'vera naeratuse saatel j'rjekordset v'rssi ette kandes. Aga iial
ei suutnud ta meenutada rohkem kui paari rida.
Winston ja Julia teadsid - mingil kombel ei l'inud see hetkekski
meelest - , et see, mis praegu toimub, ei saa kaua kesta. Oli aegu, kus ees
ootav surm tundus olevat niisama kombatav nagu voodi, millel nad lamasid, ja
nad klammerdusid teineteisesse meeleheitliku kirglikkusega nagu
hukkam'istetud hinged, kes ahmivad viimaseid naudinguraasukesi; viis minutit
enne surmatundi. Aga oli ka aegu, kus neid valdas turvalisuse ja kestvuse
illusioon. Nad m'lemad tundsid, et kuni nad selles toas on, ei saa nendega
midagi halba juhtuda. Siia p''seda oli raske ja ohtlik, aga tuba ise oli
p?hapaik. See oli midagi niisugust, nagu Winston oli kogenud, kui ta
kirjapressi s?damesse vaatas, tundes, et on v'imalik sellesse klaasmaailma
sisse p''seda ja et kord juba sees olles saab aja seisma panna. Sageli
andusid nad unistustele sellest, kuidas nad p''sevad. Nende 'nn kestab
igavesti ja nad j'tkavad oma salajast vahekorda elup'evade l'puni. V'i sureb
Katharine 'ra ja neil 'nnestub mingi osava man''vriga abielluda. V'i nad
sooritavad ?heskoos enesetapu. V'i nad kaovad j'ljetult, muundavad end
tundmatuseni, 'pivad prolede moodi r''kima, saavad vabrikusse t''le ja
elavad oma elu 'ra m'nel vaiksel k'rvalt'naval. Aga see oli k'ik m'eldamatu,
nagu nad m'lemad teadsid. Tegelikult ei olnud mingit p''su. Ainsat plaani,
mis oli teostatav, enesetapuplaani ei olnud neil mingit kavatsust t'ide
viia. Hoida kramplikult kinni igast p'evast, igast n'dalast, venitada
olevikku, millel ei ole tulevikku, n'is olevat v'itmatu instinkt, nii nagu
inimese kopsud t'mbavad sisse viimsegi s''mu 'hku, niikaua kui seda veel on.
M'nikord r''kisid nad ka aktiivsest m'ssust Partei vastu, ilma et neil
oleks olnud aimu, millest peale hakata. Isegi kui see legendaarne Vennaskond
t'esti olemas oli, polnud lihtne sellega kontakti leida. Winston r''kis
Juliale ka kummalisest l'hedusest, mis oli v'i paistis olevat tema ja
O'Brieni vahel, ja aeg-ajalt tekkivast kiusatusest lihtsalt O'Brienile ligi
astuda, teatada, et ta on Partei vaenlane, ja paluda tema abi. Imelikul
kombel ei paistnud see m'te Julia meelest sugugi v'imatu olevat. Ta oli
harjunud inimeste ?le n'o j'rgi otsustama, ja tema meelest oli loomulik, et
Winston peab O'Brienist usaldatavaks vaid ?heainsa p'gusa pilgu p'hjal.
Pealegi ta oli kindel, et k'ik v'i peaaegu k'ik inimesed vihkavad salaja
Parteid ja rikuksid reegleid, kui nad teaksid, et see pole ohtlik. Aga ta
keeldus uskumast, et on olemas v'i et saab ?ldse olemas olla
laiaulatuslikku, organiseeritud opositsiooni. Jutud Goldsteinist ja tema
p'randaalusest armeest, ?tles ta, on lihtsalt jama, mille Partei on oma
huvides v'lja m'elnud ja mida tuleb uskuda. Lugematutel Partei koosolekutel
ja spontaansetele meeleavaldustel oli ka tema t'iest k'rist karjudes n'udnud
karistust inimestele, kelle nimegi ta polnud iial kuulnud ja kelle
kuritegudesse ta p'rmugi ei uskunud. Kui toimusid avalikud kohtuprotsessid,
v'ttis ta sisse oma koha Noorsoo?hingu esindajate hulgas, kes hommikust
'htuni kohtumaja ?mber seisid ja karjusid: ßSurm reeturitele!? Ja kahe
vihkamise minuti ajal ?letas ta alati k'iki teisi, karjudes solvanguid
Goldsteini aadressil. Kuigi ta kujutas v'ga 'hmaselt ette, kes see Goldstein
on ja missuguseid vaateid ta propageerib. Ta oli ?les kasvanud p'rast
Revolutsiooni ja oli liiga noor, et m'letada viiek?mnendate ja
kuuek?mnendate aastate ideoloogilist v'itlust. Niisugune asi nagu iseseisev
poliitiline liikumine ei mahtunud tema kujutlusse, ja igal juhul pidas ta
Parteid v'itmatuks. See j''b alati eksisteerima ja j''b alati samaks. Selle
vastu v'ib ainult m'ssata, salajase s'nakuulmatusega v'i ''rmisel juhul
?ksiku v'givallateoga nagu kellegi tapmine v'i millegi 'hkulaskmine.
M'nes m'ttes oli Julia Winstonist palju terasem ja Partei propagandale
palju v'hem vastuv'tlik. Kord, kui Winston mainis mingis seoses s'da
Euraasiaga, pani Julia teda jahmatama, 'eldes nagu muuseas, et tema arvates
polegi mingit s'da k'imas. Rakettm?rsud, mis iga p'ev Londonile langesid, on
v'ib-olla Okeaania valitsuse enda lastud, ßet rahvast hirmu all hoida?.
Selline m'te polnud Winstonile iial p'he tulnud. Ja Julia 'ratas temas ka
kadedust, 'eldes, et ta hoiab end kahe vihkamise minuti ajal vaevu vaos, et
mitte naerma puhkeda. Aga Partei 'petusi pani ta k?sim'rgi alla ainult siis,
kui need mingil moel tema enda elu puudutasid. Tihti oli ta valmis ametlikku
m?toloogiat omaks v'tma, lihtsalt selle t'ttu, et erinevus t'e ja vale vahel
ei olnud talle t'htis. Ta uskus n'iteks, nagu koolis oli 'petatud, et
lennuki on leiutanud Partei. (Winstoni kooliajal, nagu ta m'letas,
viiek?mnendate aastate l'pul, v'ideti seda vaid helikopteri kohta; tosin
aastat hiljem, kui Julia koolis k'is, v'ideti seda juba lennuki kohta; veel
p'lvkond edasi, ja seda v'idetakse aurumasina kohta.) Ja kui Winston seletas
talle, et lennukid olid olemas juba enne tema s?ndimist ja kaua aega enne
Revolutsiooni, j'ttis see fakt teda t'iesti ?ksk'ikseks. Ja ?ldse, mis
t'htsust sel on, kes on lennuki leiutanud? Veelgi enam rabas Winstonit m'ne
juhusliku m'rkuse p'hjal tehtud t'helepanek, et Julia ei m'leta, et neli
aastat tagasi oli Okeaania olnud s'jas Ida-Aasiaga ja rahujalal Euraasiaga.
T'si k?ll, Julia pidas kogu seda s'da pettuseks, aga ilmselt ta ei olnud
m'rganudki, et vaenlase nimi on muutunud. ßMa arvasin, et me oleme kogu aeg
Euraasiaga s'dinud,? kohmas ta. See ehmatas Winstonit natuke. Lennuk oli
leiutatud kaua aega enne Julia s?ndimist, aga s'jas ?mberl?litumine oli
toimunud ainult neli aastat tagasi, ja siis oli Julia juba t'iskasvanu. Nad
vaidlesid selle ?le ligi veerand tundi. Ja l'puks 'nnestus Winstonil sundida
Juliat oma m'lu pingutama, kuni talle 'hmaselt meenus, et ?ksvahe oli t'esti
olnud vaenlane Ida-Aasia, ja mitte Euraasia. Aga see tulemus j'ttis ta
ikkagi ?ksk'ikseks. ßJa keda see huvitab?? ?tles ta k'rsitult. ß?ks neetud
s'da teise j'rel, ja nagunii on teada, et uudised on alati valed.?
Vahel r''kis Winston talle arhiiviosakonnast ja jultunud v'ltsingutest,
mida ta seal korda saadab. Niisugused asjad ei paistnud Juliat kohutavat. Ta
ei tundnud kuristikku oma jalge all avanevat m'tte juures, et valedest
saavad t'ed. Winston r''kis talle Jonesist, Aaronsonist ja Rutherfordist ja
ajalehev'ljal'ikest, mida ta hetkeks k'es oli hoidnud. Aga see ei avaldanud
Juliale mingit muljet. Ja esialgu j'i kogu selle loo m'te talle ?sna
h'maraks.
ßKas need olid su s'brad?? k?sis ta.
ßEi, ma ei tundnud ?htegi. Nad olid sisepartei liikmed ja pealegi
minust palju vanemad. Nad kuulusid rohkem Revolutsiooni-eelsesse aega. Ma
teadsin neid ainult n'gupidi.?
ßMille p'rast sa siis muretsed? Inimesi tapetakse ju iga jumala p'ev,
eks ole??
Winston p??dis talle seletada. ßSee oli erandlik juhtum. Asi polnud
mitte selles, et keegi tapeti 'ra. Saad sa aru, et minevik on eilsest
p'evast alates tegelikult h'vitatud? Kui ta s'ilibki kuskil, siis m'ne tahke
esemena, mille juurde ei kuulu ?htegi s'na, nagu see klaasikamakas sea. Me
ei tea s'na otseses m'ttes midagi Revolutsiooni ja sellele eelnenud aja
kohta. K'ik allikad on h'vitatud v'i v'ltsitud, k'ik raamatud on ?mber
kirjutatud, k'ik pildid on ?le maalitud, k'ik ausambad ja t'navad ja hooned
on ?mber nimetatud, k'ik kuup'evad on 'ra muudetud. Ja see protsess j'tkub
p'evast p'eva ja minutist minutisse. Ajalugu on peatunud. Pole olemas midagi
peale tohutu mineviku, kui Parteil on alati 'igus. Muidugi, ma tean, et ajalugu on v'ltsitud, aga mul on v'imatu seda
t'endada, isegi kui ma olen selle v'ltsimise ise toime pannud. Kui tegu on
tehtud, ei j'' sellest mingeid j'lgi. Ainus j'lg on minu m'lus, ja ma pole
sugugi kindel, et m'ni teine inimolend jagab minu m'lestusi. Aga sel ainsal
korral kogu oma elu jooksul oli mul k'es konkreetne t'end p'rast s?ndmust -
aastaid p'rast seda.?
ßJa mis kasu sellest oli??
ßKasu polnud midagi, sest ma viskasin ta m'ne minuti p'rast minema. Aga
kui seesama asi oleks t'na juhtunud, siis ma oleksin ta alles hoidnud.?
ßMina mitte!? ?tles Julia. ßMa v'in riskida k?ll, aga ainult niisuguse
asja p'rast, mis on midagi v''rt, mitte m'ne vana ajalehet?ki p'rast. Ja mis
sa temaga oleksid teinud, kui sa oleksidki ta alles hoidnud??
ßV'ib-olla poleks teinud suurt midagi. Aga see oli asit'end. See oleks
v'inud k?lvata siia-sinna kahtlusi, eeldades, et ma oleksin julgenud seda
kellelegi n'idata. Ma ei kujuta ette, et me suudaksime oma eluajal midagi
muuta. Aga v'ib ette kujutada v'ikesi vastupanukoldeid, mis kerkivad
siin-seal esile, v'ikesi r?hmitusi, mis ?hinevad omavahel ja kasvavad
j'rk-j'rgult, ja j'tavad endast ehk maha ka mingeid j'lgi, nii et j'rgmine
p'lvkond saab j'tkata sealt, kus meil pooleli j'i.
ßMa pole j'rgmisest p'lvkonnast huvitatud, kallis. Ma olen huvitatud
meist.?
ßSina oled m'ssaja ainult allpool v''d,? ?tles Winston talle.
Julia meelest oli see hiilgav teravmeelsus ja ta p'imis k'ed
vaimustunult ?mber Winstoni.
Julial polnud v'himatki tahtmist Partei doktriini arutada. Iga kord,
kui Winston hakkas r''kima ingsotsi p'hialustest, kaksisoimast, mineviku
muutuvusest v'i objektiivse reaalsuse eitamisest ja hakkas kasutama uuskeele
s'nu, muutus Julia tusaseks ja hajameelseks ja ?tles, et teda pole kunagi
niisugused asjad huvitanud. On ju teada, et see k'ik on jama, milleks siis
selle p'rast oma pead vaevata? Ta teab, millal hurraa karjuda ja millal
vilistada, ja see on k'ik, mida vaja l'heb. Alati, kui Winston ?ritas
niisugustel teemadel juttu alustada, kippus Julia piinlikul kombel magama
j''ma. Ta oli seda sorti inimene, kes v'is igal pool ja igas asendis magama
j''da. Temaga r''kides sai Winston aru, kui kerge on n'ida 'igeusklikuna,
ise 'igeusklikkusest midagi taipamata. Teatavas m'ttes p''ses Partei
maailmavaade k'ige paremini m'jule just niisuguste inimeste juures, kes ei
olnud v'imelised sellest aru saama. Selliseid inimesi v'is uskuma panna
k'ige h'bematumaid reaalsuse v'gistamisi, sest nad ei taibanud iial
p'riselt, kui j'lestamisv''rne see on, mida neilt n'utakse, ja nad ei olnud
k?llalt huvitatud ?hiskondlikest s?ndmustest, et m'rgata, mis toimub. Ja
kuna nad millestki aru ei saanud, j'id nad vaimselt terveks. Nad lihtsalt
neelasid k'ik alla, ja see, mis nad alla neelasid, ei teinud neile kahju,
sest see ei j'tnud neisse mingeid j'lgi, nagu viljatera k'ib linnu k'hust
seedimata l'bi.
6
L'puks see juhtus. Oodatud s'num saabus. Winstonile tundus, et ta on
eluaeg seda oodanud.
Ta k'ndis m''da ministeeriumi pikka koridori ja oli j'udmas kohani, kus
Julia oli talle paberit?ki pihku pistnud, kui ta m'rkas, et keegi temast
kogukam k'nnib otse tema taga. See keegi k'hatas kergelt, kavatsedes ilmselt
temaga r''kima hakata. Winston seisatas j'rsult ja p''ras ?mber. See oli
O'Brien.
L'puks olid nad siis silm silma vastu, ja Winstoni esimene aje oli 'ra
joosta. Ta s?da tagus metsikult. Ta ei olnud v'imeline r''kima. O'Brien aga
astus peatumata edasi, puudutas korraks s'bralikult Winstoni k'sivart, nii
et nad k'ndisid n??d k'rvuti. Ta hakkas r''kima omap'rase r'hutatud
viisakusega, mis eristas teda enamikust sisepartei liikmeist.
ßMa olengi teiega vestelda tahtnud,? ?tles ta. ßMa lugesin m'ne aja
eest ßTimesist? ?ht teie uuskeeleartiklit. Te tunnete vist uuskeele vastu
lausa teaduslikku huvi??
Winston oli enesevalitsuse osaliselt tagasi saanud. ßKas just
teaduslikku,? ?tles ta. ßMa olen lihtsalt asjaarmastaja. See pole minu
eriala. Ma ei ole otseselt keele loomisega kunagi tegelnud.?
ßAga te kirjutate v'ga elegantselt,? ?tles O'Brien. ßJa see pole ainult
minu arvamus. Ma vestlesin hiljuti ?he teie s'braga, kes on t'esti
asjatundja. Ta nimi ei tule mulle praegu meelde.?
Winstoni s?da v'patas j'lle valusasti. See ei saanud olla midagi muud
kui vihje Syme'ile. Aga Syme ei olnud ainult surnud, ta oli k'rvaldatud, ta
oli ebaisik. V'himgi vihje temale v'is olla
eluohtlik. O'Brieni m'rkust tuli ilmselt v'tta kui signaali, kui m'rgus'na.
Selle v'ikese m'tteroimaga tegi O'Brien neid kahekesi kaass??dlasteks. Nad
olid aeglaselt m''da koridori edasi k'ndinud, n??d aga peatus O'Brien. Ta
kohendas prille ninal, imeliku, relvitustava s'bralikkusega, mida tal alati
'nnestus sellesse liigutusse panna. Siis ta j'tkas:
ßTegelikult ma tahtsin 'elda, et ma m'rkasin, et te olete oma artiklis
kasutanud kaht s'na, mis on k'ibelt kadunud. T'si k?ll, alles ?sna hiljuti.
Kas te uuskeele s'naraamatu k?mnendat tr?kki olete n'inud??
ßEi ole,? ?tles Winston, ßma ei teadnudki, et see on ilmunud. Meil
arhiiviosakonnas kasutatakse ?heksandat tr?kki.?
ßSelle k?mnenda tr?kiga l'heb arvatavasti veel m'ni kuu aega. Aga m'ned
proovieksemplarid on juba v'ljas. ?ks on minu k'es. V'ib-olla teile pakub
huvi seda sirvida??
ßIsegi v'ga,? ?tles Winston, taibates kohe, kuhu asi t??rib.
ßM'ned uuendused on v'ga teravmeelsed. Verbide arvu v'hendamine n'iteks
- ma arvan, et see osa peaks teile meeldima. Las ma m'tlen, v'ib-olla ma
saadan teile k'skjalaga selle raamatu? Kuigi ma kardan, et see l'heb mul
meelest 'ra. V'i tulete ise sellele j'rele, kunagi, kui teile sobib? Oodake,
ma annan teile oma aadressi.?
Nad seisid teleekraani kohal. O'Brien kobas hajameelselt taskuid ja
v'ttis v'lja v'ikese nahkkaantega m'rkmiku ja kuldsulepea. Otse teleekraani
ees, niisuguses asendis, et kanali teises otsas oli iga t'ht selgelt n'ha,
kui neid seal keegi j'lgis, kirjutas ta m'rkmikku aadressi, rebis lehe v'lja
ja ulatas selle Winstonile.
ßMa olen tavaliselt 'htuti kodus,? ?tles ta. ßAga kui mind ei ole,
annab mu teenija teile selle k'tte.?
Ja ta l'ks minema, j'ttes Winstoni hoidma paberit?kki, mida seekord
polnud tarvis peita. Sellegipoolest j'ttis Winston hoolega meelde, mis sinna
oli kirjutatud, ja viskas selle m'ne tunni p'rast koos muude paberitega
m'luauku.
Nad olid r''kinud k'ige rohkem paar minutit. Sel episoodil sai olla
vaid ?ks t'hendus: see oli m'eldud selleks, et Winstonile anda O'Brieni
aadressi. Teisiti ei olnud see v'imalik, sest seda, kus inimene elab, v'is
teada saada ainult inimese enda k'est. Mingeid aadressraamatuid polnud
olemas. ßKui te soovite mind n'ha, siis see on koht, kust mind v'ib leida,?
oli O'Brien tahtnud sellega 'elda. V'ib-olla on s'naraamatusse peidetud ka
mingi s'num. Igatahes ?ks asi oli kindel. P'randaalune, millest ta oli
unistanud, oli olemas ja tema oli j'udnud selle v'lisservani.
Ta teadis, et varem v'i hiljem ta v'tab O'Brieni kutse vastu. V'ib-olla
p'rast pikka viivitust, - ta ei olnud kindel. See, mis oli juhtumas, oli
lihtsalt aastaid tagasi alanud protsessi l'pp-produkt. Esimene samm oli
olnud salajane, tahtmatu m'te, teine samm oli olnud p'eviku alustamine. Ta
oli liikunud m'tetelt s'nadele ja n??d oli ta liikumas s'nadelt tegudele. Ja
viimane samm on miski, mis toimub Armastusministeeriumis. Ta oli sellega
leppinud. L'pp sisaldus alguses. Aga see oli hirmutav, v'i t'psemalt, see
oli nagu surma eelmaik, nagu oleksid sa natuke v'hem elu. Juba O'Brieniga
r''kides, kui O'Brieni s'nade t'hendus temani oli j'udnud, oli k?lmav'rin
?le ta ihu k'inud. Tal oli tunne, nagu laskuks ta hauar'skusse, ja seda
tunnet s?vendas veel see, et ta oli alati teadnud, et temasuguseid ootab
haud.
7
Winston 'rkas, silmad pisarais. Julia keeras end uniselt vastu teda ja
pomises midagi umbes nagu ßMis viga on??.
ßMa n'gin unes, et - -? Lauset l'petamata j'i Winston vait. See oli
liiga keeruline, et seda s'nadesse panna. Unen'gu ise ja sellega seotud
m'lestus, mis oli t'usnud ta m'lus pinnale m'ni hetk p'rast 'rkamist.
Ta lamas suletud silmi, ikka veel unen'omeeleolu m'ju all. See oli
olnud pikk ja selge unen'gu, milles otsekui kogu ta elu laotus tema ette
nagu maastik suvisel 'htul p'rast vihma. See k'ik toimus klaasist
kirjapressi sisemuses, aga klaasi pind oli taevav'lviks ja seespool seda
ujus k'ik selges mahedas valguses, kus v'is n'ha l'pmata kaugele. Selle
unen'o p'himotiiviks - ja t'epoolest, teatavas m'ttes tema sisuks - oli
Winstoni ema liigutus, mida oli kolmk?mmend aastat hiljem korranud see juudi
naine, keda ta oli n'inud n'dalaringvaates, kes oli p??dnud oma last kuulide
eest kaitsta, kuni helikopterid nad m'lemad t?kkideks lasksid.
ßTead,? ?tles Winston, ßma uskusin siiamaani, et mina tapsin oma ema.?
ßMiks sa ta tapsid?? k?sis Julia l'bi une.
ßMa ei tapnud teda. Mitte f??siliselt.?
Winston oli n'inud unes oma viimast kohtumist emaga, ja 'rgates oli
talle m'ne hetke jooksul meenunud hulk v'ikesi s?ndmusi, mis olid sellele
eelnenud ja j'rgnenud. See oli m'lestus, mille ta oli hulk aastaid meelega
m'lust kustutanud. Aastaarvus ta ei olnud kindel, aga ilmselt pidi ta tollal
olema v'hemalt k?mne v'i kaheteistk?mne aastane.
Isa oli kadunud natuke aega enne seda; kui palju just, seda ei suutnud
ta meenutada. Paremini m'letas ta tolle aja rahutuid, l'rmakaid olusid:
perioodiliselt korduvat paanikat 'hur?nnakute ajal ja varjuotsimist
metroojaamades, kiviprahihunnikuid igal pool, arusaamatuid ?leskutseid
t'navanurkadel, ?hev'rvilistes s'rkides noorukite salku, tohutuid j'rjekordi
leivapoodide ukse taga ja kaugelt kostvaid automaadivalanguid, - eesk'tt aga
seda, et iial ei saanud k'htu t'is. Ta m'letas pikki 'htupoolikuid, mis ta
oli veetnud koos teiste poistega p?hkmehunnikutes ja pr?gikastides sorides
ja sealt kapsaleherootsusid, kartulikoori ja m'nikord koguni kuivanud
leivakoorukesi koukides, millelt tuli hoolega k'ntsa maha kraapida; samuti
veoautosid passides, mis kindlaid marsruute pidi loomas''ta vedasid ja kust
aeg-ajalt, kui auto auklikul teel rappus, 'likoogit?kikesi pudenes.
Kui isa kadus, ei olnud ema juures m'rgata erilist kohkumist v'i
ahastust, aga temas toimus mingi j'rsk muutus. Paistis, nagu oleks eluvaim
temast lahkunud. Isegi Winstonile oli selge, et ta ootab midagi, millest ta
teab, et see kindlasti juhtub. Ta tegi k'ik, mis tarvis, - keetis s??a, pesi
pesu, lappis riideid, tegi voodi ?les, k??ris p'randat ja p?hkis
kaminasimsilt tolmu, - alati v'ga aeglaselt ja imelikul kombel ?hegi
?learuse liigutuseta, nagu liigendnukk, mis liigub omal tahtel. Tema suur
n'gus keha n'is loomulikult tagasi langevat vaikusse. Ta v'is vahel tundide
kaupa peaaegu liikumatult voodi serval istuda, valvates Winstoni pisikest
'de, pisikest p'durat kahe-kolmeaastast last, kelle n'gu oli k'hnusest
ahvilik. Vahetevahel v'ttis ema Winstoni s?lle ja surus teda t?kk aega enda
vastu, ilma et oleks midagi 'elnud. Oma noorusele ja egoismile vaatamata
m'istis Winston, et see k'ik on kuidagi seotud sellega, millest ei r''gitud,
aga mis pidi paratamatult juhtuma.
Ta m'letas tuba, kus nad elasid, h'marat umbset ruumi, millest poole
v'ttis enda alla valge p'evatekiga voodi. Seal oli gaasipliit, toiduained
olid riiulil ja ukse taga trepikojas oli pruun savivalamu, ?hine mitme
korteri peale. Winston m'letas ema raidkujulikku kogu gaasipliidi kohale
kummardumas ja kastrulis midagi segamas. Ja eesk'tt m'letas ta oma pidevat
n'ljatunnet ja vastikuid n''klusi s''gilauas. Ta noris ja noris ema kallal,
miks ei ole rohkem s??a, ta karjus tema peale ja raevutses (ta m'letas isegi
oma h''letooni, - h''lemurre algas tal varakult ja aeg-ajalt ta j'mises
bassih''lega), v'i ta katsus teha haledat h''lt, et saada rohkem, kui oli
tema osa. Ja ema oligi valmis talle andma rohkem, kui oli tema osa. Ta pidas
t'iesti loomulikuks, et tema, ßpoisslaps?, peab saama k'ige suurema
portsjoni; aga ?ksk'ik kui palju ta ka andis, Winston n'udis ikka rohkem.
Igal s''giajal palus ema teda h'rdalt, et ta ei oleks nii egoistlik ja
m'tleks ka oma v'ikese 'e peale, kes on haige ja vajab samuti toitu, aga
sellest polnud kasu. Winston hakkas metsikult karjuma, kui ema talle enam
juurde ei andnud, p??dis kastrulit ja lusikat ema k'est 'ra kiskuda, kahmas
palasid 'e taldrikult. Ta teadis, et teised kaks tema p'rast n'lgivad, aga
ta ei saanud endast v'itu; ta tundis koguni, et tal on 'igus seda teha.
Kisendav n'ljatunne tema sisikonnas nagu 'igustas teda. S''gikordade vahel,
kui ema polnud valvamas, n'ppas ta alatasa riiulilt niigi nappe
toiduvarusid.
?hel p'eval jagati v'lja s^okolaadinorm. Seda ei olnud n'dalate v'i
kuude kaupa jagatud. Ta m'letas t'iesti selgesti seda v'ikest
s^okolaaditahvlit. See oli kaheuntsine tahvel (toona r''giti veel
untsidest), neile kolme peale. Loomulikult oleks tulnud see kolmeks v'rdseks
osaks jagada. J'rsku, nagu oleks ta kuulanud kedagi teist, kuulis ta end
valju j'miseva h''lega tervet tahvlit enesele n'udmas. Ema manitses teda, et
ta ei oleks nii ahne. J'rgnes pikk inetu t?li ja norimine, mis tiirutas ja
tiirutas ?he koha peal karjumise, vingumise, pisarate, vastuv'idete ja
kauplemisega. Tema v'ike 'de klammerdus kahe k'ega ema k?lge, t'pselt nagu
tilluke ahvip'rdik, ja vaatas teda ?le ema 'la suurte kurbade silmadega.
L'puks murdis ema kolm neljandikku s^okolaadist Winstonile ja andis
?lej''nud neljandiku tema 'ele. V'ike t?druk haaras selle pihku ja uuris
seda igast kandist, taipamata, mis see on. Winston vaatas teda natuke aega.
Siis krabas ta 'kki 'e k'est s^okolaadit?ki ja oli ainsa h?ppega uksest
v'ljas.
ßWinston! Winston!? h??dis ema talle j'rele. ßTule tagasi! Anna 'ele
s^okolaad tagasi!?
Ta peatus, aga ei l'inud tagasi. Ema ahastav pilk oli nagu naelutatud
ta n'kku. Isegi praegu m'tles ta sellele, millest Winston ei teadnud, mis
see on, aga mis oli kohe juhtumas. O^de, taibates, et temalt on midagi
r''vitud, hakkas h'diselt nutma. Ema kallistas hellalt last ja surus ta n'o
oma rinnale. Miski selles liigutuses ?tles Winstonile, et tema 'de on
suremas. Ta p''ras ?mber ja jooksis trepist alla, kleepuv s^okolaadit?kk
pihku surutud.
Ta ei n'inud oma ema enam iial. Kui ta oli s^okolaadi alla kugistanud,
hakkas tal enda p'rast natuke h'bi ja ta hulkus mitu tundi t'naval, kuni
n'lg ta l'puks koju ajas. Kui ta koju j'udis, oli ema kadunud. See oli sel
ajal juba tavaline asi. Midagi ei olnud puudu, v'lja arvatud ema ja 'de.
Riideid polnud nad kaasa v'tnud, isegi ema palitut mitte. Winston ei teadnud
t'nase p'evani kindlalt, kas ta ema on surnud. Oli t'iesti v'imalik, et ta
saadeti lihtsalt sunnit''laagrisse. Mis puutub 'esse, siis paigutati ta ehk
- nagu Winstongi - m'nda kodus'ja j'rel tekkinud kodutute laste kolooniasse
(neid kutsuti ?mberkasvatamiskeskusteks); v'i viidi ta koos emaga
sunnit''laagrisse v'i j'eti lihtsalt kuhugi surema.
Unen'gu oli Winstoni m'lus ikka veel elav, eriti see embav kaitsev
k'eliigutus, mis sisaldas nagu kogu selle unen'o m'tet. Talle meenus ?ks
teine, umbes kaks kuud tagasi n'htud unen'gu. T'pselt nii, nagu ema oli
istunud luitunud valge vaibaga voodil, laps kaela ?mbert kinni hoidmas,
istus ta uppunud laevas, s?gaval tema all, ja vajus ?ha s?gavamale, aga
vaatas ikka tema poole l'bi tumeneva vee.
Winston r''kis Juliale ema kadumise loo. Silmi avamata keeras Julia
teise k?lje ja v'ttis mugavama asendi.
ßMa usun, et sa olid ?ks v'ike vastik siga,? pomises ta. ßK'ik lapsed
on sead!?
ßJah. Aga asja tuum on tegelikult - -?
Hingamise j'rel oli selge, et Julia hakkab uuesti magama j''ma. Winston
oleks tahtnud talle veel emast r''kida. Ta ei arvanud, et selle j'rgi, mis
ta emast m'letas, et ema oleks olnud naisena kuidagi erandlik, veel v'hem
intelligentne; ja ometi oli talle omane teatav 'ilsus, teatav puhtus,
lihtsalt sellep'rast, et tal olid oma t'ekspidamised, mida ta j'rgis. Tal
olid oma tunded, ja neid ei saanud v'ljastpoolt m'jutada. Talle ei tulnud
p'hegi, et tegu, millel pole silman'htavaid tulemusi, on selle t'ttu
m'ttetu. Kui sa kedagi armastad, siis sa armastad teda, ja kui sul ei ole
muud anda, siis sa annad talle oma armastuse. Kui viimane s^okolaadikild oli
l'inud, surus ema lapse rinnale. Sellest ei olnud kasu, see ei muutnud
midagi, see ei andnud s^okolaadi tagasi, see ei p''stnud ei last ega teda
ennast surmast; aga tema meelest oli loomulik nii teha. Ka see p'genev naine
paadis varjas v'ikest poissi k'sivarrega, kuigi sellest polnud kuulide
kaitseks rohkem kasu kui paberilehest. Kohutav oli see, et Partei veenis
inimesi, et nende ajed ja nende tunded ei loe midagi, samal ajal r''vides
neilt igasuguse v'imu materiaalse maailma ?le. Kui sa olid juba kord Partei
haardes, siis polnud enam oluline, mida sa tunned v'i ei tunne, mida sa teed
v'i j'tad tegemata. Nii v'i teisiti sa kaod ja sinust ja su tegudest ei
kuulda enam iial. Sa oled lihtsalt ajaloo voolust v'lja t'stetud. Ja ometi
alles paar inimp'lve tagasi ei oleks sellele erilist t'htsust omistatud,
sest tollal ei p??tud ajalugu muuta. Inimesi juhtis isiklik ustavus, milles
nad ei kahelnud. Olulised oli inimestevahelised suhted, ja t'iesti t?hisel
z^estil, kallistusel, pisaral v'i surijale 'eldud s'nal v'is olla omaette
v''rtus. Proled, taipas ta korraga, on niisuguseks j''nudki. Nad ei ole
ustavad mitte m'nele parteile, riigile v'i ideaalile, nad on ustavad
?ksteisele. Esimest korda elus ei p'lanud ta prolesid ega pidanud neid
lihtsalt inertseks j'uks, mis ?hel p'eval 'rkab ja kujundab maailma ?mber.
Proled olid j''nud inimeseks. Nad polnud sisemiselt kalestunud. Nad olid
s'ilitanud oma primitiivsed emotsioonid, mida Winstonil endal tuli teadliku
pingutusega uuesti 'ppida. Ja seda m'eldes meenus talle n'iliselt seosetult
seik, kuidas ta m'ne n'dala eest oli n'inud k'nniteel k'elaba ja oli l''nud
selle jalaga nagu kapsarootsu rentslisse.
ßProled on inimesed,? ?tles ta valjusti. ßMeie ei ole seda.?
ßKuidas nii?? k?sis Julia, kes oli uuesti ?les 'rganud.
Winston j'i korraks m'ttesse. ßOn sulle p'he tulnud,? k?sis ta, ßet
meil oleks k'ige 'igem siit minema k'ndida, enne kui on hilja, ja teineteist
enam mitte kunagi n'ha??
ßJah, kallis, see on mulle p'he tulnud mitu korda. Aga ma ei tee seda,
mitte mingil juhul.?
ßSiiani on meil vedanud,? ?tles Winston, ßaga see ei saa kaua kesta. Sa
oled noor. Sa oled pealtn'ha normaalne ja s??tu. Kui sa minusugusest eemale
hoiad, v'id sa veel viisk?mmend aastat elada.?
ßEi. Ma olen k'ik l'bi m'elnud. Ma teen seda, mida sinagi. Ja 'ra ole
nii masendunud. K?ll ma oskan ellu j''da.?
ßMe saame koos olla veel kuus kuud - v'ib-olla aasta - seda ei tea
keegi. Ja l'puks tuleb meil ikkagi lahku minna. Kas sa saad aru, kui
kohutavalt ?ksi me siis oleme? Kui nad meid ?kskord k'tte saavad, ei suuda
me midagi, absoluutselt mitte midagi teineteise heaks teha. Kui ma ?les
tunnistan, lasevad nad su maha; ja kui ma keeldun tunnistamast, lasevad nad
su ikkagi maha. ?ksk'ik, mis ma teen v'i ?tlen v'i j'tan ?tlemata, sinu elu
ei saa ma sellega minutitki pikendada. Ja kumbki meist isegi ei tea, kas
teine on elus v'i surnud. Me oleme t'iesti j'uetud. T'htis on ainult, et me
teineteist ei reedaks, kuigi ka sellest ei muutu tegelikult midagi.?
ßKui sa m'tled ?lestunnistamist,? ?tles Julia, ßsiis sellest me ei
p''se, see on kindel. K'ik tunnistavad alati ?les. Sinna ei saa midagi
parata. Nad piinavad ju.?
ßMa ei m'tle ?lestunnistamist. ?lestunnistamine pole reetmine. See, mis
sa ?tled v'i teed, ei loe, loevad ainult tunded. Reetmine oleks see, kui nad
suudaksid mind sundida loobuma sind armastamast.?
Julia m'tles j'rele. ßSeda nad ei suuda,? ?tles ta l'puks. ßSee on
ainus, mida nad ei suuda. Nad v'ivad panna sind ?tlema ?ksk'ik mida -
?ksk'ik mida - , aga nad ei saa panna sind seda uskuma. Sinu sisse nad ei
p''se.?
ßJah,? ?tles Winston veidi lootusrikkamalt, ßjah, see on 'ige k?ll.
Sinu sisse nad ei p''se. Kui sa tunned, et
inimeseks j''mine on midagi v''rt, isegi kui sel ei ole mingit tulemust,
siis sa j''d peale.?
Ta m'tles teleekraanile ja selle igi'rksale k'rvale. Nad v'ivad ''d kui
p'evad su j'rel nuhkida, aga kui sa ei kaota pead, siis sa v'id neid ?le
kavaldada. Vaatamata kogu oma tarkusele pole nad avastanud saladust, kuidas
teise inimese m'tteid lugeda. V'ib-olla siis on midagi teisiti, kui sa neil
juba peos oled. Keegi ei tea t'pselt, mis Armastusministeeriumi seinte vahel
toimub, aga seda on v'imalik oletada: piinamine, meelem?rgid, tundlikud
aparaadid iga n'rvis?steemi-reaktsiooni registreerimiseks, j'rk-j'rguline
kurnamine magamatuse, ?ksinduse ja pidevate ?lekuulamistega. Igatahes fakte
pole seal v'imalik maha salata. Neile saadakse j'lile ?lekuulamise abil,
neid pressitakse v'lja piinamise abil. Aga kui piinatav eelistab
elluj''misele inimeseks j''mist, mis siis saab? Sinu tundeid nad ei saa
muuta: mis sellesse puutub, siis neid ei saa muuta ka sina ise mitte, isegi
kui sa tahaksid. Nad v'ivad viimaste pisiasjadeni p'evavalgele tuua k'ik,
mis sa oled teinud v'i 'elnud v'i m'elnud; aga sinu sisim tuum, milles
toimuvad protsessid j''vad saladusse ka sinu enda eest, j''b puutumata.
8
See samm on tehtud, see samm on siis l'puks tehtud!
Tuba, kus nad seisid, oli pikliku kujuga ja mahedalt valgustatud.
Teleekraan oli vaikse suminani maha keeratud; luksuslik tumesinine vaip
j'ttis mulje, nagu astuksid sa sametil. Toa teises otsas istus O'Brien
kirjutuslaua taga, rohelise kupliga lambi valguses, m'lemat k'tt
paberivirnad. Ta ei vaevunud isegi pead t'stma, kui teener Winstoni ja Julia
sisse juhatas.
Winstoni s?da peksis nii 'gedalt, et ta kahtles, kas ta saab ?ldse s'na
suust. See samm on tehtud, see samm on siis l'puks tehtud, oli k'ik, mida ta
suutis m'elda. Siiatulemine oli hulljulge tegu ja kahekesi tulemine lausa
lollus, kuigi nad, t'si k?ll, olid tulnud eri teed m''da ja olid kohtunud
alles O'Brieni ukse ees. Aga ?ksnes juba niisugusesse kohta sisse astumine
tekitas n'rvipinget. V'ga harva oli kellelgi juhust n'ha sisepartei liikmete
eluruume v'i sattuda sellesse linnajakkugi, kus nad elasid. Kogu see
korterite bloki atmosf''ri, interj''ri rikkus ja avarus, hea toidu ja hea
tubaka harjumatud l'hnad, vaiksed ja uskumatult kiired liftid, mis libisesid
?les ja alla, valge kuuega teenrid, kes sagisid edasi-tagasi - see k'ik oli
heidutav. Ja kuigi Winstonil oli siiatulekuks hea ettek''ne, ahistas teda
igal sammul hirm, et nurga tagant ilmub 'kki m'ni musta univormiga valvur,
n'uab talt dokumente ja ajab minema. Aga O'Brieni teener laskis nad siiski
?hegi vastuv'iteta sisse. See oli v'ike mustade juustega mees valges jakis,
rombja, t'iesti ilmetu n'oga, mis v'is kuuluda hiinlasele. Koridoris, kuhu
ta neid juhtis, oli p'randal pehme vaip, seintel kreemika