a sai? Nende r?hm matkas m''da Berkhamstedi maanteed. Ta v'ttis kaks t?drukut kaasa, lipsas teiste juurest minema ja nad p?sisid terve 'htupooliku ?he kahtlase mehe kannul. J'litasid teda kaks tundi metsas ja andsid Amershami j'udes patrullile ?le.? ßMis p'hjusel?? k?sis Winston jahmunult. Parsons j'tkas v'idur''msalt: ßMinu lapsuke oli kindel, et mees on vaenlase agent, kes on n'iteks langevarjuga alla visatud. Ja n??d me j'uamegi p'hilise juurde, vanapoiss. Mis sa arvad, mis plikale tema juures ei meeldinud? Ta n'gi 'ra, et mehel on jalas imelikud kingad, plika polnud selliseid varem kusagil n'inud. Nii et mees v'is v'ga vabalt v'lismaalane olla. P'ris nutikas seitsmeaastase tirtsu kohta, ah?? ßMis sellest mehest sai?? k?sis Winston. ßSeda ma muidugi ei tea. Aga ma ei imestaks sugugi, kui - - ? Parsons sihtis nimetiss'rmega 'hku ja imiteeris p?ssipauku. ßTubli,? ?tles Syme hajameelselt, t'stmata paberilt pilku. ßMuidugi, midagi ei tohi j'tta juhuse hooleks,? n'ustus Winston kohusetundlikult. ßSeda minagi r''gin - s'da ju k'ib,? ?tles Parsons. Ja nagu kinnituseks kostis nende pea kohalt teleekraanist trompetisignaal. Sedapuhku ei teatatud k?ll edust rindel, vaid anti K?lluseministeeriumi teadaanne. ßSeltsimehed!? h??dis reibas nooruslik h''l. ßT'helepanu, seltsimehed! Meil on teile suurep'raseid uudiseid. Me oleme v'itnud tootmislahingu! Iga liiki tarbekaupade tootmise aruannetest n'htub, et v'rreldes mullusega on elatustase t'usnud v'hemalt 20 %. Kogu Okeaanias toimusid t'na hommikul ohjeldamatud spontaansed meeleavaldused, kus t''lised tulid vabrikutest ja asutustest t'navale ja marssisid kolonnides l'bi linna loosungitega, mis v'ljendasid t'nu uue, 'nneliku elu eest, mis meile Suure Venna targal juhtimisel on osaks saanud. Toome m'ned arvulised n'itajad. Toiduaineid - - ? Korduvalt k'las lause ßmeie uus, 'nnelik elu?. See oli K?lluseministeeriumi viimase aja lemmikv'ljend. Parsonsi t'helepanu oli see trompetisignaal t'ielikult ?mber l?litanud, ta istus ja kuulas pooleldi ammulisuise p?halikkusega, pooleldi harda t?dimusega. Ta ei suutnud arvusid j'lgida, aga ta teadis, et need annavad mingil moel p'hjust rahuloluks. Ta v'ttis v'lja suure r'pase piibu, mis oli poolest saadik t'is s'estunud tubakat. Sajagrammine n'dalanorm v'imaldas harva piipu t'is toppida. Winston suitsetas ßV'idu? sigaretti, hoides seda hoolega horisontaalasendis. Uue normi saab k'tte alles homme ja talle oli j''nud veel ainult neli sigaretti. Ta sulges korraks oma k'rvad ?mbritsevale l'rmile ja j'i kuulama teksti, mis tuli teleekraanist. Selgus, et demonstrandid t'nasid Suurt Venda ka s^okolaadinormi t'stmise eest kahek?mne grammini n'dalas. Ometi teatati alles eile, m'tles ta, v'hendamisest kahek?mne grammini n'dalas. Kas on t'esti v'imalik, et nad neelasid selle alla, kuigi oli m''das ainult kaksk?mmend neli tundi? Jah, neelasid. Parsons neelas kergesti, looma juhmusega. Silmitu olend naaberlauas neelas selle alla fanaatiliselt, raevukalt, p'ledes soovist paljastada, s??di m'ista ja likvideerida k'ik need, kes julgeksid v'ita, et eelmisel n'dalal oli norm kolmk?mmend grammi. Ja ka Syme neelas selle alla - mingil keerukamal moel, kaksisoima abil. Kas siis temal, Winstonil, on ainsana m'lu s'ilinud? Ekraanil j'tkus muinasjutuliste arvude loetelu. Mullustega v'rreldes oli n??d rohkem toitu, rohkem riideid, rohkem maju, rohkem m''blit, rohkem keedupotte, rohkem k?tust, rohkem laevu, rohkem helikoptereid, rohkem raamatuid ja rohkem lapsi, - ?ldse oli k'ike rohkem, v'lja arvatud haigused, kuriteod ja hullumeelsus. Aasta-aastalt ja minut-minutilt r?hkis iga inimene ja iga asi vilinal ?lesm'ge. Nagu enne Syme oli teinud, v'ttis Winston lusika k'tte, tonksis sellega hallis soustis, mis oli laual laiali valgunud, ja katsus mustrit kokku vedada. Ta m'tles kibedusega elu f??silisele k?ljele. Kas see oli alati niisugune olnud? Kas toidul oli alati selline maik olnud? Ta vaatas s''gisaalis ringi. Madal ruum, puup?sti inimesi t'is, seinad lugematutest kokkupuudetest inimkehadega m''rdunud; 'rataotud metall-lauad ja -toolid, nii l'hestikku paigutatud, et istudes puutusid k??narnukid kokku; k'verad lusikad, t'kitud kandikud, rohmakad valged kruusid; k'ik pinnad rasvased, igas praos mustus; ja viletsa dz^inni, viletsa kohvi, metallimaigulise liharoa ja m''rdunud riiete hapukas l'hn. Su magu ja su nahk protesteeris alatasa millegi vastu ja sul oli tunne, et sind on ilma j'etud millestki, millele sul on 'igus. T'si k?ll, tal ei olnud m'lestusi millestki hoopis teistsugusest. Niikaugele kui ta v'hegi m'letas, polnud siin kunagi olnud k?llalt s??a, sul ei olnud kunagi sokke v'i aluspesu, mis ei oleks olnud auke t'is, m''bel oli alati olnud 'rataotud ja logisev, toad halvasti k'etud, metroovagunid tuubil t'is, majad lagunemas, leib must, tee haruldane, kohv vastiku maiguga ja sigarettidest nappus, - midagi ei j'tkunud ja k'ik oli kallis, v'lja arvatud s?nteetiline dz^inn. Ja muidugi, mida vanemaks inimene saab, seda raskemaks k'ik l'heb, aga kas see ei olnud siiski m'rk, et see ei ole asjade loomulik kord, kui sind ajab iiveldama pidev vaesus, r'pasus ja ebamugavus, l'putud talved, mustusest kleepivad sokid, liftid, mis iial ei t''ta, kare seep, sigaretid, mis pudenevad t?kkideks, ja toit, millel on imelik vastik maik? Miks peaks inimene tundma, et see on talumatu, kui tal ei ole mingit kaasas?ndinud m'lestust, et kunagi on k'ik teisiti olnud? Winston vaatas veel kord s''klas ringi. Peaaegu k'ik inimesed olid inetud, ja nad oleksid inetud olnud ka siis, kui neil oleks siniste vormitunkede asemel midagi muud seljas olnud. Saali tagumises otsas j'i v'ikest kasvu putuka moodi mees ?ksinda kohvi, v'ikesed silmad kahtlustavalt ringi vilamas. Kerge on uskuma j''da, m'tles Winston, kui sa ringi ei vaata, et see f??siline t??p, mille Partei on ideaaliks seadnud - pikad lihaselised noormehed ja rinnakad neiud, heledajuukselised, vitaalsed, p'evitunud, muretud - , on olemas ja isegi domineerib. Tegelikult oli enamik Esimese Maandumisraja kodanikke, niipalju kui Winston v'is otsustada, l?hikest kasvu, tumedate juuste ja n'otu v'limusega. Imelik, kuidas see putuka moodi t??p ministeeriumides paljunes: v'ikesed j'ssakad mehed, kes juba 'ige varakult kaldusid t?sedusele, l?hikeste jalgadega, k'rmete sibavate liigutustega, v'ga pisikesed silmad lihavas liikumatus n'os. See oli t??p, mis paistis Partei v'imu all k'ige enam 'ilmitsevat. K?lluseministeeriumi teadaanne l'ppes uue trompetisignaaliga ja asendus plekik'lalise muusikaga. Parsons, keda see arvudega pommitamine oli ebam''rasesse vaimustusse viinud, v'ttis piibu suust. ßK?lluseministeerium on sel aastal tublisti t''d teinud,? ?tles ta heakskiitva peanoogutusega. ßMuide, Smith, vanapoiss, ega sul ei ole m'nd z^iletitera, mida sa v'iksid mulle laenata?? ßMitte ?htegi,? ?tles Winston. ßMa ajan ise juba kuuendat n'dalat ?he ja sama teraga l'bi.? ßMis siis ikka, vanapoiss, ma igaks juhuks k?sisin.? ßKahju k?ll,? ?tles Winston. Pr''ksuv h''l k'rvallauast, mis oli ministeeriumi teadaande ajal ajutiselt vaikinud, alustas j'lle, niisama valjusti kui enne. Mingil p'hjusel tabas Winston 'kki end m'tlemast proua Parsonsile, kellel olid juuksed salkus ja tolm n'o kortsudes. Ta oma lapsed annavad ta l'hema paari aasta jooksul M'ttepolitseis ?les. Proua Parsons kaob. Syme kaob. Winston kaob. O'Brien kaob. Aga Parsons ei kao iial. See silmitu olend oma pr''ksuva h''lega ei kao iial. Need v'ikesed putuka moodi mehed, kes sibavad nii vilkalt ministeeriumide koridorilab?rindis, - ka nemad ei kao iial. Ja see tumedate juustega t?druk, see t?druk ilukirjandusosakonnast, - temagi ei kao iial. Winstonile tundus, et ta teab instinktiivselt, kes j''b ellu ja kes hukkub; ainult et raske oli 'elda, mis see on, mis laseb ellu j''da. Sel hetkel kiskus j'rsk v'patus ta m'tisklustest v'lja. K'rvallauas istuv t?druk oli end pooleldi ringi p''ranud ja vaatas tema poole. See oli see tumedate juustega t?druk. Ta vaatas Winstonit k?ll nagu poolk''rdi, aga kuidagi v'ga teraselt. Ja kui nende pilgud kohtusid, p''ras ta kohe pea 'ra. Winstoni selg t'mbus higiseks. Teda l'bis kohutav hirmus''st. See l'ks k?ll kohe ?le, aga see j'ttis endast maha mingi n'riva rahutuse. Miks see t?druk teda vahtis? Miks ta teda j'litab? Kahjuks ei suutnud Winston meelde tuletada, kas t?druk istus juba enne teda k'rvallauas v'i tuli ta sinna p'rast teda. Igatahes eile oli ta kahe vihkamise minuti ajal otsekohe Winstoni selja taha istunud, kuigi selleks polnud n'iliselt mingit p'hjust. T'en'oliselt oli tema tegelikuks eesm'rgiks kuulda ja kindlaks teha, kas Winston karjub k?llalt valjusti. Winston m'tles j'lle, et t?druk ei pruugi olla M'ttepolitsei agent, aga siis ta on just nimelt isehakanud nuhk, mis on tegelikult k'ige ohtlikum. Ta ei teadnud, kui kaua oli t?druk teda vaadanud, aga v'ib-olla oli see kestnud viis minutit, ja oli v'imalik, et ta polnud sel ajal t'ielikult kontrollinud oma n'ojooni. ?'rmiselt ohtlik oli lasta oma m'tetel uidata, kui sa olid avalikus kohas v'i teleekraani l'heduses. K'ige pisemgi asi v'is sind reeta. N'olihaste n'rviline t'mblus, hajameelne rusutud pilk, harjumus omaette pomiseda - k'ik, mis viitas normist k'rvalekaldumisele, sellele, et sul on midagi varjata. Igal juhul oli sobimatu n'oilme juba iseenesest karistatav (?tleme n'iteks, et see v'ljendas uskumatust, kui teatati v'itudest rindel). Uuskeeles oli selle tarvis s'na ilmeroim. T?druk oli talle taas selja p''ranud. V'ib-olla et ta siiski ei j'litanud teda; v'ib-olla see oli juhus, et ta oli kaks p'eva j'rjest nii Winstoni l'hedusse istunud. Winstoni sigaret kustus ja ta asetas selle hoolikalt lauaservale. Ta suitsetab selle p'rast t''d l'puni, kui tubakas enne v'lja ei pudene. V'ga v'imalik, et k'rvallauas istub M'ttepolitsei agent, ja v'ga v'imalik, et ta on kolme p'eva p'rast Armastusministeeriumi keldris, aga ega sellep'rast ei maksa konisid raisata. Syme oli oma pabeririba kokku rullinud ja taskusse pistnud. Parsons v'ttis uuesti jutuotsa ?les. ßKuule, vanapoiss, kas ma olen sulle r''kinud,? ?tles ta, pugistades oma piibuvarre taga naerda, ßkuidas mu j'nglased ?he turueide seeliku p'lema pistsid, sest nad n'gid, kuidas vanamutt keeras viinereid Suure Venna pildiga plakatisse? Nad hiilisid talle selja tagant ligi ja panid tikutoosiga tule otsa. Ma arvan, et eidel l'ks p'ris palavaks. Igavesed marakratid, ah? Aga terased mis hirmus! Praegu saavad Luurajad isegi parema v'lja'ppe kui minu ajal. Tead, millega neid viimati varustati? Kuuldetorudega, millega saab l'bi lukuaugu kuulata. Eile t'i plika ?he koju, proovis seda meie elutoa ukse taga ja tegi kindlaks, et ta kuuleb sellega kaks korda paremini kui palja k'rvaga. See on muidugi ainult m'nguasi. Aga see annab talle hea idee, eks ole?? Sel hetkel kostis teleekraanist l'bil'ikav vile. See oli m'rguanne j'lle t''le hakata. Kolm meest kargasid p?sti, et tr?gida koos teistega lifti, ja ?ldises r?selemises pudenes tubakas Winstoni sigaretist v'lja. 6 Winston kirjutas p'evikusse: See oli kolm aastat tagasi. Oli h'mar 'htupoolik kitsas k'rvalt'navas ?he suurema raudteejaama l'hedal. See naine seisis seina ''res, ukse k'rval, t'navalaterna all, mis vaevu valgust andis. Tal oli noorepoolne n'gu, paksult mingitud. See oli just mink, mis mind t'mbas, valge n'gu nagu mask ja erepunased huuled. Partei naisliikmed ei mingi end iial. T'naval ei olnud kedagi peale tema, ja mitte ?htki teleekraani. Ta ?tles: ßKaks dollarit.? Ma - - Ta ei suutnud enam edasi kirjutada. Ta sulges silmad ja muljus neid s'rmeotstega, p??des pealet?kkivat m'lestuspilti eemale t'rjuda. Teda haaras vastupandamatu kiusatus t'iest k'rist roppusi karjuda. V'i pead vastu seina taguda, laud kummuli keerata ja tindipott aknasse virutada - m'ratseda, l'hkuda, teha ?ksk'ik mida, et ainult vabaneda m'lestusest, mis teda piinas. Inimese suurim vaenlane on tema enda n'rvis?steem, m'tles ta. Iga hetk v'ivad sisepinged muunduda mingiks n'htavaks s?mptoomiks. Talle tuli meelde mees, kes oli talle paar n'dalat tagasi t'naval vastu tulnud: t'iesti tavaline mees, Partei liige, umbes kolmek?mne viie kuni neljak?mne aastane, pikk ja k'hn, portfell k'es. Neid lahutas m'ni meeter, kui mehe vasak n'opool korraks nagu t'mbles. Ja see kordus uuesti, kui nad kohakuti j'udsid: see oli ainult kerge tuksatus, v'belus, kiire nagu fotoaparaadikatiku pl'ks, aga ilmselt juba harjumuslik. Winstonil oli meeles, et ta oli endamisi m'elnud: see vaeseke on omadega l'bi. Ja mis k'ige jubedam: mees ise ei m'rganud vist midagi. Unes r''kimine oli aga veelgi ohtlikum. Ja selle vastu ei osanud Winston end kuidagi kaitsta. Ta ohkas korraks s?gavalt ja kirjutas edasi: Ma l'ksin tema j'rel uksest sisse ja p'iki ?le hoovi ?hte keldrikorruse k''ki. Seal oli seina ''res voodi ja lamp laual, mille taht oli alla keeratud. Naine - - Winston kiristas hambaid. Ta oleks tahtnud s?litada. Koos selle naisega keldrikorruse k''gist meenus talle Katharine, tema naine. Winston oli abielus, v'hemalt oli olnud, ja v'imalik, et oli praegugi, - niipalju kui ta teadis, ei olnud tema naine surnud. Talle tundus, et ta hingab j'lle sisse keldrikorruse k''gi sooja l'ppunud lehka, milles lutikate ja musta pesu hais segunes odava l'hna'li l'hnaga, mis oli siiski ahvatlev, sest ?kski Partei naine ei kasutanud iial l'hna'li v'i v'hemalt eeldati, et ta ei kasuta. Ainult proled kasutasid l'hna'li. Winstoni teadvuses seostus l'hna'li l'hn lahutamatult liiderlikkusega. See, et ta oli selle naisega kaasa l'inud, oli tema ainuke v''ratus umbes kahe aasta jooksul. Prostituutidega l'bik'imine oli muidugi keelatud, aga see oli ?ks neid reegleid, mida v'is s?dant rindu v'ttes aeg-ajalt rikkuda. See oli ohtlik, aga see ei olnud elu v'i surma k?simus. Kui sind prostituudiga tabati, v'is see t'hendada viit aastat sunnit''laagrit, mitte rohkem, kui sa ei olnud mingit muud kuritegu toime pannud. Ja see oli k?llalt kerge karistus, eeldusel, et sind ei tabatud just teolt. Vaesemad linnaosad kubisesid naistest, kes olid valmis end m??ma. M'ne hinnaks oli vaid pudel dz^inni, mida proledele polnud ette n'htud. Vaikselt kaldus Partei isegi soosima prostitutsiooni, mis maandas instinkte, mida polnud v'imalik t'ielikult maha suruda. Paljas liiderdamine ei olnud suur patt, niikaua kui see oli varjatud ja r''mutu ja puudutas ainult p'latud alama klassi naisi. Andestamatu kuritegu oli armuvahekord Partei liikmete vahel. Aga kuigi see oli kuritegusid, milles s??alused end suurte puhastuste ajal tingimata s??di tunnistasid, oli raske ette kujutada, et tegelikkuses midagi s''rast ette tuleb. Partei eesm'rk ei olnud ainult takistada mehi ja naisi loomast usaldusvahekordi, mida ta polnud v'imeline kontrollima. Tema tegelik salajane eesm'rk oli igasuguse naudingu k'rvaldamine suguaktist. Vaenlaseks ei olnud mitte niiv'rd armastus kui erootika, nii abielus kui ka v'ljaspool seda. K'ik abielud Partei liikmete vahel pidi heaks kiitma selleks otstarbeks loodud komisjon ja - kuigi seda kunagi avalikult ei tunnistatud - luba j'i alati saamata, kui soovi avaldanud paarist j'i mulje, et neid seob f??siline k?lget'mme. Abielu ainuke heakskiidetud eesm'rk oli sigitada lapsi Partei teenimiseks. Seksuaalvahekorda tuli v'tta kui veidi vastumeelset p'gusat protseduuri, umbes nagu klistiiri. Ka seda ei 'eldud s'naselgelt v'lja, aga kaudsel viisil sisendati seda Partei liikmetele juba lapsest saadik. Tegutsesid isegi organisatsioonid nagu Noorte Antiseksuaalne Liit, mis propageerisid ts'libaati m'lemale sugupoolele. Lapsi tuli sigitada kunstseemenduse teel (uuskeeles nimetati seda kunstseem) ja ?les kasvatada riigi kasvatusasutustes. Winston teadis, et seda k'ike ei m'eldud p'ris t'siselt, aga mingil moel sobis see h'sti Partei ideoloogilise pealiiniga. Partei p??dis sugutungi tappa, v'i kui seda ei ole v'imalik tappa, siis v'hemalt moonutada ja m''rida. Winston ei teadnud, mis see nii on, aga tundus olevat loomulik, et see peab nii olema. Ja v'hemalt naiste juures olid Partei pingutused v'ga edukad. Winston m'tles taas Katharine'ile. Sinna on juba ?heksa, k?mme - peaaegu ?ksteist aastat, kui nad lahku l'ksid. Oli imelik, kui harva ta naisele m'tles. Vahel ei tulnud tal p'evade kaupa meeldegi, et ta ?ldse abielus on olnud. Nende kooselu oli kestnud napilt viisteist kuud. Abielu lahutada Partei ei lubanud, aga lahus elamist peeti isegi soovitavaks, kui perekonnas polnud lapsi. Katharine oli pikk, sihvakas, heledate juuste ja suursuguse r?higa t?druk. Tal oli enesekindel, kotkaprofiiliga n'gu, mida oleks v'inud nimetada koguni 'ilsaks, kuni selgus, et selle taga ei ole peaaegu midagi. Juba p'ris abielu alguses oli Winston j'udnud j'reldusele - v'ib-olla k?ll ainult sellep'rast, et ta tundis oma naist l'hemalt kui kedagi teist - , et rumalamat, vulgaarsemat ja t?hisemat olevust pole ta iial kohanud. Katharine'i peas ei olnud ?htki m'tet, mis ei oleks olnud loosung, ja ei olnud ?htki n'medust, absoluutselt mitte midagi, mida ta ei oleks v'imeline olnud alla neelama, kui Partei seda talle serveeris, Winston nimetas seda m'ttes ßelavaks helilindiks?. Ja ometi oleks ta v'inud naisega koos elada, kui poleks olnud ?hte asja - suguelu. Naine v'patas ja kangestus niipea, kui Winston teda puudutas. Teda kallistada oli niisama hea nagu kallistada suurt puunukku. Ja imelik oli see, et isegi kui Katharine teda vahel embas ja enda vastu surus, oli Winstonil tunne, et naine t'ukab teda samal ajal k'igest j'ust eemale. See mulje tekkis t'nu naise lihaste j'ikusele. Katharine lebas suletus silmi, ta ei pannud vastu ega aidanud kaasa, ta lihtsalt alistus. See m'jus ?pris ahistavalt ja l'puks lihtsalt 'ngistavalt. Aga sellest hoolimata oleks Winston kooselu temaga v'lja kannatanud, kui nad oleksid j'udnud kokkuleppele, et nad elavad ts'libaadis. Imelikul kombel oli aga just Katharine selle vastu. Ta ?tles, et nad peavad lapse saama, kui v'hegi v'imalik. Niisiis j'tkus nende l'bik'imine regulaarselt ?ks kord n'dalas, kui miski ei takistanud. Kahterine'il oli isegi kombeks seda Winstonile hommikul meelde tuletada nagu m'nd edasil?kkamatut t''d, mis peab 'htul kindlasti tehtud saama ja mida ei tohi 'ra unustada. Ta nimetas seda kahte moodi: ßlapse tegemine? ja ßmeie kohus Partei vastu? (jah, t'pselt nii ta ?tles). Ja peagi hakkas Winston kindlaksm''ratud p'eva l'henedes kabuhirmu tundma. Aga last nad 'nneks ei saanud ja viimaks soostus Katharine ?ritamisest loobuma, ja varsti nad l'ksid lahku. Winston ohkas endamisi. Ta v'ttis uuesti sulepea ja kirjutas: Naine heitis voodile pikali ja t'mbas otsekohe, ilma mingi sissejuhatusega, k'ige r'medamal ja heidutavamal kombel, mida v'ib ette kujutada, oma seeliku ?les. Ma - - Winston n'gi end seismas tuhmis lambivalguses, s''rmeis lutikate ja odava l'hna'li l'hn ja s?dames nurjumise ja vastikuse tunne, millesse isegi tol hetkel segunesid m'lestused Katharine'i valgest, Partei h?pnoosi l'bi igavesti tundetuks muudetud ihust. Miks pidi see alati nii olema? Miks ei v'inud tal endal naist olla, selle asemel et iga paari aasta takka teha neid vastikuid k'rvaleh?ppeid? Aga t'eline armuseiklus oli peaaegu m'eldamatu. Partei naised olid k'ik ?hesugused. Kasinus oli neisse juurdunud niisama s?gavalt nagu ustavus Parteile. Hoolikas treening alates varasest lapseeast, spordim'ngud ja k?lm vesi, igasugu pahn, mida aeti p'he koolis ja Luurajate salgas ja Noorsoo?hingus, loengud, paraadid, laulud, loosungid ja marsimuusika oli neis h'vitanud loomulikud tunded. M'istus ?tles Winstonile, et peab olema ka erandeid, aga ta s?da ei uskunud seda. Nad k'ik olid vallutamatud, nagu Partei soovis. Ja isegi rohkem kui armastatud olla, ihkas Winston seda voorusem??ri purustada kas v'i ?ksainus kordki elus. O^nnestunud suguakt oli nagu m'ss. Kirg oli m'tteroim. Isegi Katharine'i 'ratamine, kui ta oleks sellega hakkama saanud, oleks olnud nagu v'rgutamine, kuigi Katharine oli tema naine. Aga ta pidi ka loo l'pu kirja panema. Ta j'tkas: Ma keerasin tule suuremaks. Ja kui ma siis teda tule valgel n'gin - - Pimedast tulles oli petrooleumilambi kahvatu valgus v'ga hele. Esimest korda n'gi ta n??d naist nagu kord ja kohus. Ta oli astunud sammu l'hemale ja tardunud t'is iha ja hirmu. Teda vaevas teadmine riski suurusest, mis siiatulekuga kaasnes. Oli t'iesti v'imalik, et ta satub siit lahkudes patrulli otsa; v'ib-olla ootab see juba praegu ukse taga. Kui ta n??d lahkub, tegemata seda, milleks ta oli tulnud -! Ta pidi k'ik kirja panema, ta pidi pihtima. Lambivalgel n'gi ta 'kki, et naine on vana. Mingikord kattis ta n'gu nii paksult, et 'hvardas iga hetk praguneda nagu papist mask. Naise juustes oli halle salkusid; k'ige 'udsem oli aga veidi paotunud suust vastu vaatav pilkane pimedus. Naine oli hambutu. Winston kirjutas kiiresti edasi: Ja kui ma siis teda tule valgel n'gin, sain ma aru, et ta on vana, v'hemalt viiek?mne aastane. Aga ma ei j'tnud asja pooleli ja tegin seda k'igest hoolimata. Winston muljus j'lle s'rmeotstega silmalauge. Ta oli selle n??d l'puks kirja pannud, aga see ei toonud mingit kergendust. Teraapia ei andunud tulemusi. Soov t'iest k'rist roppusi karjuda oli niisama tugev nagu enne. 7 Kui ?ldse veel millelegi loota on, kirjutas Winston, siis ainult proledele. Kui ?ldse veel millelegi loota oli, siis pidi lootma proledele, sest ainult nende hulgas, selles tohutus allasurutud massis, mis moodustas 85 % Okeaania elanikkonnast, v'is tekkida j'ud, mis h'vitab Partei. Parteid ei saanud seestpoolt purustada. Tema vaenlastel, kui tal ?ldse oli vaenlasi, polnud mingit v'imalust kohtuda v'i isegi ?ksteist 'ra tunda. Ja kui oligi olemas see legendaarne Vennaskond, mis polnud v'imatu, siis vaevalt et nemadki said kokku rohkem kui kahe- v'i kolmekaupa. M'ss v'ljendus ainult pilgus, h''letoonis, ''rmisel juhul m'nes sosinal lausutud s'nas. Aga proledel, kui nad ainult kuidagi oma j'ust teadlikuks saaksid, poleks midagi varjata. Neil pruugib ainult ?les t'usta ja end raputada, nagu hobune end raputab, et k'rbseid minema peletada. Kui nad k'tte v'taksid, v'iksid nad kas v'i hommep'ev Partei pihuks ja p'rmuks teha. Varem v'i hiljem peab see m'te neile p'he tulema. Aga seni -! Talle meenus, et kord, kui ta ?hel rahvarohkel t'naval k'ndis, hakkas 'kki eestpoolt, kuskilt k'rvalt'navast kostma kohutavat kisa. See oli sadade h''lte, naiseh''lte hirmu'ratav viha- ja meeleheitekarje, s?gav vali ßOh-o-o-oh!?, mis talle kuminal vastu veeres nagu kirikukella kaja. Ta s?da h?ppas r''must. L'ks lahti! m'tles ta. M'ss! L'puks ometi purustavad proled oma ahelad! Kui ta s?ndmuskohale j'udis, n'gi ta turulettide ?mber r?selemas kahe-kolmesajast naisest koosnevat rahvasumma, traagiliste n'gudega nagu hukule m''ratud reisijatel uppuval laeval. Aga samas muutus ?ldine meeleheide paljudeks omavahelisteks kaklusteks. Selgus, et ?helt letilt oli 'sja m??dud plekk-kastruleid. Need olid 'ige armetud ja 'hukesed, aga keedun'usid oli ?ldse harva saada. N??d oli kaup 'kitselt otsa l'ppenud ja 'nnelikud kastruliomanikud p??dsid teistelt vopse ja m?kse saades oma saagiga minema tr?gida, ilmaj''nud aga l'rmasid samal ajal leti ees, s??distades m??jat valskuses ja selles, et ta on osa kaupa k'rvale pannud. Kriiskamine puhkes uue j'uga. Kaks tursket naist, ?hel juuksed saginas valla p''senud, olid kahmanud ?he ja sama kastruli ja tirisid seda teineteise k'est 'ra. Siis nad t'mbasid korraga ja kastrulil tuli sang 'ra. Winston vaatas neid vastikusega. Ja siiski, missugune hirmu'ratav j'ud oli korraks k'lanud selles paarisaja inimese r'uskamises! Miks nad ei kisenda kunagi niimoodi m'ne t'htsama asja puhul? Ta kirjutas: Kuni nad pole teadlikuks saanud, ei hakka nad mingil juhul m'ssama, ja kuni nad pole hakanud m'ssama, ei saa nad teadlikuks. See k'lab, leidis ta, peaaegu nagu tsitaat Partei ajaloo 'pikust. Partei v'itis muidugi, et tema on proled vabastanud. Enne Revolutsiooni olid proled kapitalistide r'nga r'humise all, nad n'lgisid ja neid peksti, naised pidid t''tama s'ekaevanduses (paraku t''tasid nad seal k?ll praegugi), lapsed m??di kuueaastaselt vabrikutesse. Aga samal ajal 'petas Partei, kaksisoima printsiibist l'htudes, et proled on loomuldasa madalamad olevused, keda tuleb hoida kari all nagu loomi, rakendades selleks paari lihtsat reeglit. Tegelikult teati proledest v'ga v'he. Ei olnudki vaja palju teada. Kuni nad t'rkumata t''tasid ja sigisid, polnud nende muul tegevusel t'htsust. Omapead j'etuna nagu Argentiina tasandikele lahtilastud loomakari, olid nad tagasi p''rdunud nende jaoks loomuliku, esivanemailt p'ritud eluviisi juurde. Nad s?ndisid, kasvasid ?les t'navarentslis, l'ksid kaheteistk?mneaastaselt t''le, tegid l'bi l?hikese 'itseaja selle ilu ja sugutungiga, abiellusid kahek?mneaastaselt, olid kolmek?mneaastaselt juba keskealised ja surid enamasti juba kuuek?mneaastaselt. Raske f??siline t'', mure kodu ja laste p'rast, v'iklased t?lid naabritega, kino, jalgpall, 'lu ja eelk'ige hasartm'ngud t'itsid kogu nende elu. Neid polnud raske kontrolli all hoida. M'ned M'ttepolitsei agendid liikusid pidevalt nende hulgas, levitades valekuuldusi ja pannes m'rgile ning tehes kahjutuks neid, kelle kohta arvati, et nad v'ivad ohtlikuks saada; aga samal ajal ei tehtud katsetki selgitada neile Partei ideoloogiat. Ei olnud soovitav, et proled poliitika vastu t'sisemat huvi tunneksid. Neilt n'uti ainult k'ige primitiivsemat patriotismi, mida sai vajaduse korral l'kkele puhuda, et sundida neid leppima pikema t''p'eva ja v'iksema toidunormiga. Ja isegi kui nad ilmutasid rahulolematust, mida nad aeg-ajalt tegid, ei viinud see kuhugi, sest kuna neil puudusid ?ldisemad ideed, suutsid nad keskenduda ainult pisipuudustele. Suuremaid pahesid nad lihtsalt ei osanud n'ha. Enamikul proledest polnud kodus isegi teleekraani. Ja ka korravalve tegeles nendega minimaalselt. Londonis pandi toime tohutul arvul kuritegusid, seal tegutses terve allilm vargaid, bandiite, prostituute, narkootikumidega hangeldajaid ja igat sorti gangstereid, aga et tegemist oli prolede omavahelise asjaga, ei olnud sellel mingit t'htsust. K'ikides moraalik?simustes lasti neil j'rgida esivanemate eeskuju. Partei seksuaalset puritaanlust neile peale ei sunnitud. Armusuhteid ei karistatud, abielulahutus oli lubatud. K?llap oleks olnud lubatud ka usukultus, kui proled oleksid selle vastu v'himatki huvi ilmutanud. Nad olid allpool igasugust kahtlust. V'i nagu deklareeris Partei loosung: ßProled ja loomad on vabad!? Winston kummardus ja kratsis ettevaatlikult oma veenilaiendi haavandit. See oli j'lle s?gelema hakanud. Talle ei andnud rahu see, et v'imatu oli selgust saada, kuidas enne Revolutsiooni tegelikult oli elatud. Ta v'ttis sahtlist laste ajaloo'piku, mille ta oli proua Parsonsilt saanud, ja kirjutas sealt ?he l'igu p'evikusse ?mber: Vanasti (seisis 'pikus), enne kuulsusrikast Revolutsiooni, ei olnud London veel see imekaunis linn, missugusena me teda t'nap'eval tunneme. London oli s?nge, r'pane, masendav paik, kus peaaegu kellelgi ei olnud k?llalt s??a ja kus sadadel ja tuhandetel vaestel inimestel polnud saapaid jalas ega katust pea kohal. Sinuvanused lapsed pidid kaksteist tundi p'evas t''d tegema julmade peremeeste heaks, kes peksid neid piitsaga, kui nad liiga aeglaselt t''tasid, ja toitsid neid ainult hallitanud koorukeste ja veega. Aga keset seda kohutavat vaesust ja viletsust olid ka m'ned suured ja uhked majad, kus elasid rikkad mehed, kellel oli oma kolmk?mmend teenijat, kes neid ?mmardasid. Neid rikkaid mehi nimetati kapitalistideks. Nad olid paksud, inetud ja tigeda n'oga, nagu see, keda sa v'id n'ha k'rvaloleval pildil. Nad kandsid pikka musta kuube, mida kutsuti saterkuueks, ja imelikku, l'ikivat, ahjutorukujulist k?barat, mida nimetati toruk?baraks. See oli kapitalistide vorm, ja peale nende ei tohtinud seda keegi kanda. K'ik inimesed olid nende orjad. Neile kuulus kogu maa, k'ik majad, k'ik vabrikud ja kogu raha. Selle, kes neile vastu hakkas, v'isid nad vanglasse heita v'i t''st ilma j'tta ja surnuks n'ljutada. Kui tavaline inimene kapitalistiga r''kis, pidi ta tema ees l'mitama ja kummardama, ja v'tma m?tsi peast ja ?tlema talle ßsir?. K'igi kapitalistide peameest kutsuti kuningaks ja - - Aga ta teadis peast kogu seda loendit. Seal on 'ra nimetatud piiskoppide peenest l'uendist avarad varrukad, kohtunike hermeliinist r??d, h'bipost, jalapakud, s'tkeveski, ?heksasabaliseks kassiks h??tud s'lmiline nuut, linnapea banketid ja paavsti kinganina suudlemise komme. Lisaks jus primae noctis, millest aga v'ib-olla lastele m'eldud raamatus juttu ei tehtud. See oli seadus, mille j'rgi kapitalistil oli 'igus magada iga naisega, kes tema vabrikus t''tas. Kust aga teada saada, palju selles k'iges oli valet? V'ib-olla t'esti elas keskmine inimene n??d paremini kui enne Revolutsiooni. Ainus argument selle vastu oli tumm protest kontides, instinktiivne tunne, et tingimused, milles sa elad, on talumatud ja et kunagi pidid need olema teistsugused. Winston m'istis 'kki, et k'ige iseloomulikum kaasajale ei ole mitte julmus ja ebakindlus, vaid hoopis t?hisus, r'pasus ja tuimus. Elu, kui sa ringi vaatad, ei erinenud mitte ainult valedest, mida teleekraan levitas, vaid ka ideaalist, mida Partei p??dis saavutada. Suured alad sellest olid, ka Partei liikme jaoks, neutraalsed ja mittepoliitilised: toimetulemine n'rves''va t''ga, v'itlus istekoha p'rast metroos, aukliku soku n'elumine, sahariinitableti kerjamine v'i sigaretikoni s''stmine. See ideaal aga, mille Partei oli ?les seadnud, oli midagi hiigelsuurt, kohutavat ja s'ravat - terasest ja betoonist maailm koletislike masinate ja hirmu'ratavate relvadega - , s'duritest ja fanaatikutest koosneva rahvaga, kes t'ielikus ?ksmeeles edasi marsib, k'ik m'tlemas ?htesid ja samu m'tteid ja karjumas ?htesid ja samu loosungeid, vahetpidamata t''tamas, v'itlemas, v'idutsemas, vaenlast j'litamas, - kolmsada miljonit inimest k'ik ?he ja sama n'oga. Reaalsus seevastu oli: r'pased lagunevad linnad, kus ringi loivasid katkiste kingadega alatoidetud inimesed, kes elasid XIX sajandi lapitud majades, mis haisesid kapsa ja peldiku j'rgi. Talle viirastus London kui tohutu suur varemetes linn miljoni pr?gikastiga, ja sellesse n'gemusse sulas pilt proua Parsonsist, kortsulise n'o ja salkus juustega naisest, abitult j'ndamas ummistunud 'ravoolutoruga. Ta kummardus ja kratsis j'lle oma pahkluud. P'eval ja ''l toppisid teleekraanid sul k'rvad t'is statistilisi andmeid, mis pidid t'endama, et kaasajal on inimestel rohkem s??a, rohkem riideid, parem korter, paremad puhkamistingimused, l?hem t''aeg, - et nad elavad kauem, on suuremad, tervemad, tugevamad, 'nnelikumad, intelligentsemad ja haritumad kui viisk?mmend aastat tagasi. Ainsatki s'na sellest ei olnud v'imalik ei t'endada ega ?mber l?kata. Partei v'itis n'iteks, et t'nap'eval on 40 % t'iskasvanud proledest kirjaoskajad, enne Revolutsiooni olevat see protsent olnud vaid 15. Partei v'itis, et laste suremus on vaid 160 tuhande s?ndinu kohta, kuna enne Revolutsiooni oli see 300, ja nii edasi. See oli nagu lihtv'rrand kahe tundmatuga. Oli t'iesti m'eldav, et iga s'na ajaloo'pikuis, ka need, mis kahtlust ei 'ratanud, oli puhas v'ljam'eldis. V'ib-olla polnud kunagi olemas olnud niisugust seadust nagu jus primae noctis, sellist elukat nagu kapitalist v'i sellist peakatet nagu toruk?bar. K'ik mattus uttu. Minevik oli kustutatud, kustutamine oli unustatud, vale oli muutunud t'eks. Vaid ?ks kord elus oli ta k'es hoidnud - p'rast s?ndmust: see oli oluline - konkreetset, vaieldamatut t'endit v'ltsimise kohta. Ta oli seda hoidnud oma n'ppude vahel v'hemasti kolmk?mmend sekundit. See v'is olla 1973. aastal, - igatahes umbes samal ajal, kui ta Kahterine'ist lahku l'ks. Otseselt asjasse puutuv daatum oli aga seitse v'i kaheksa aastat varasem. See lugu sai alguse kuuek?mnendate aastate keskel, suurte puhastuste ajal, kui p?hiti l'plikult minema Revolutsiooni t'elised juhid. 1970. aastaks ei olnud neist j'rel enam ?htegi peale Suure Venna. K'ik ?lej''nud olid juba paljastatud kui reeturid ja kontrrevolutsion''rid. Goldstein oli p'genenud ja varjas end teadmata kus, m'ni oli lihtsalt kadunud, enamik aga oli hukatud p'rast suurejoonelisi avalikke kohtuprotsesse, kus kohtualused end k'igis kuritegudes s??di tunnistasid. Viimaste elluj''nute hulgas olid mehed, kelle nimi oli Jones, Aaronson ja Rutherford. See v'is olla 1965. aastal, kui nad arreteeriti. Nagu sageli juhtus, kadusid nad j'ljetult aastaks v'i paariks, nii et keegi ei teadnud, kas nad on elus v'i surnud, ja siis toodi nad 'kki v'lja, et nad end, nagu tavaks oli, s??di tunnistaksid. Nad v'tsid omaks sidemed vaenlase salaluurega (ka tollal oli vaenlaseks Euraasia), riigi raha r''vimise, Partei ustavate poegade m'rvamise ja salasepitsused Suure Venna juhtiva osa vastu, mis olid alanud juba kaua aega enne Revolutsiooni, ja sadu tuhandeid inimelusid n'udnud sabotaaz^iaktid. P'rast seda, kui nad olid end k'iges selles s??di tunnistanud, anti neile armu, nad v'eti Parteisse tagasi ja m''rati ametikohale, mis tegelikult oli sinekuur, aga mis k'las t'htsalt. K'ik kolm avaldasid ßTimesis? pikki armetuid kirjutisi, kus nad anal??sisid oma reeturlikkuse p'hjusi ja t'otasid oma eksimused heaks teha. M'ni aeg p'rast seda, kui nad vabaks lasti, n'gi Winston neid k'iki kolme ßKastani? kohvikus. Ta m'letas seda k'hedakstegevat lummust, mida ta silmanurgast nende poole piiludes oli tundnud. Nad olid temast palju vanemad, j''nukid minevikust, peaaegu viimased suurkujud, kes olid s'ilinud Partei kangelaslikest algaegadest. Praegugi veel p?sis nende kohal kahvatult p'randaaluse v'itluse ja kodus'ja kuulsuse oreool. Kuigi faktid ja kuup'evad olid siis juba 'hmaseks muutunud, tundus talle aeg-ajalt, et ta on nende kolme nime kuulnud varem kui Suure Venna oma. Aga n??d nad olid lindpriid, vaenlased, roojased, l'hema paari aasta jooksul absoluutselt kindlalt h'vingule m''ratud. Mitte ?kski, kes oli juba kord M'ttepolitsei k??si sattunud, polnud iial p''senud. Nad olid laibad, kes ootavad hauda tagasi saatmist. Nende ?mber l'hemate laudade taga ei istunud kedagi. Niisuguste meeste l'heduses ei olnud tark end isegi n'idata. Nad istusid vaikides oma nelgiga v?rtsitatud dz^inniklaaside taga, mis oli selle kohviku spetsialiteet. Neist kolmest oli Rutherford see, kelle v'limus Winstonile k'ige s?gavama mulje j'ttis. Rutherford oli kunagi olnud kuulus karikaturist, kelle brutaalsed pildid olid aidanud kujundada avalikku arvamust enne Revolutsiooni ja Revolutsiooni ajal. Isegi praegu ilmusid vahel harva tema pildid ßTimesis?. Aga need olid lihtsalt ta varasema laadi imelikult v'heveenvad ja elutud j'ljendused. Ikka ja j'lle soojendasid need ?les minevikuteemasid: agulikorterid, n'lginud lapsed, t'navalahingud ja toruk?baraga kapitalistid - isegi barrikaadidel ei raatsinud kapitalistid oma toruk?barast loobuda, - l'putu, lootusetu katse minevikku tagasi p''seda. Rutherford oli t'ielik monstrum, halliseguse v'idunud juukselakaga, paksude neegrikulmudega n'gu kottis ja armiline. Ta v'is omal ajal v'ga tugev olla; n??d aga oli tema suur kere losakil, kiivas, tursunud ja igas suunas ?mber kukkumas. Ta 'hvardas silma n'hes laguneda nagu pudenev kaljuk?ngas. Oli vaikne p'rastl'unatund. Winston ei m'letanud enam, kuidas ta niisugusel ajal kohvikusse oli sattunud. Kohvik oli peaaegu t?hi. Teleekraanist nirises plekist muusikat. Kolm meest istusid oma nurgas peaaegu liikumatult, s'nagi vahetamata. Kelner t'i, ilma et nad oleksid tellinud, uued dz^inniklaasid. Nende k'rval oli malelaud, nupud ?les seatud, aga partii oli veel alustamata. Ja siis, v'ib-olla umbes pooleks minutiks, juhtus teleekraaniga midagi. Meloodia, mis sealt tuli, muutus, ja muutus ka muusika laad. Sinna ilmus mingi - aga seda oli raske kirjeldada - , mingi ise'ralik murduv, pl'risev, m'nitav toon, mida Winston nimetas m'ttes kollaseks. Teleekraanist kostis h''l: ßKastani laia krooni all m??n sind ja sina mind: seal n??d lamad, paljas rind, kastani laia krooni all.? Kolm meest ei liigatanudki. Aga kui Winston taas Rutherfordi kurnatud n'ole pilgu heitis, m'rkas ta, et Rutherfordi silmis olid pisarad. Ja alles n??d m'rkas ta mingi sisemise judinaga ja samal ajal teadmata millest see judin tuleb - , et nii Aaronsonil kui Rutherfordil on ninaluu murdunud. M'ne aja p'rast arreteeriti k'ik kolm uuesti. Ja selgus, et nad olid kohe vabastamise hetkest peale alustanud v'rskeid salasepitsusi. Oma teisel kohtuprotsessil tunnistasid nad end uuesti s??di k'igis oma vanades kuritegudes ja lisaks veel paljudes uutes. Nad hukati ja nende saatus j''dvustati Partei ajaloo raamatutes hoiatuseks j'reltulevatele p'lvedele. Umbes viie aasta p'rast, 1973. aastal, oli Winston lahti keeramas dokumentide rulli, mis oli just torupostist tema t''lauale kukkunud, kui talle j'i pihku paberit?kk, mis oli ilmselt kogemata muude paberite hulka sattunud ja sinna ununenud. Otsekohe, kui ta oli selle 'ra silunud, n'gi ta selle t'htsust. See oli pool lehek?lge umbes k?mne aasta vanusest ßTimesist? - lehek?lje ?lemine pool, nii et sel oli ka kuup'ev, - ja sinna oli tr?kitud ka mingi Partei ?lesandega New Yorki saabunud delegatsiooni foto. Ja selle r?hma keskel hakkasid silma Jones, Aaronson ja Rutherford. Eksitust ei saanud olla; igal juhul olid nende nimed pildi all 'ra toodud. Konks oli selles, et m'lemal kohtuprotsessil olid k'ik kolm tunnistanud, et nad olid sel p'eval viibinud Euraasia territooriumil. Nad olid 'hku t'usnud salajaselt lennuv'ljalt Kanadas ja lennanud kuhugi Siberisse, et kohtuda seal Euraasia kindralstaabi esindajatega, kellele nad olid reetnud t'htsaid s'jalisi saladusi. Kuup'ev oli Winstonile selgesti meelde j''nud selle t'ttu, et see oli juhtumisi olnud jaanip'ev; aga kogu see lugu pidi olema j''dvustatud veel lugematutes muudes kohtades. J'reldus sai olla vaid ?ks: tunnistused olid valed. Muidugi see polnud ju iseenesest teab kui suur avastus. Juba tollal ei olnud Winston v'imalikuks pidanud, et puhastuste ajal likvideeritud inimesed on t'esti toime pannud need kurit''d, milles neid s??distati. Aga n??d oli tal k'es kindel t'end; see oli fragment h'vitatud minevikust, nagu fossiilne luu, mis tuleb n'htavale vales kohas ja kummutab terve geoloogiateooria. Sellest oleks piisanud, et Parteid pihuks ja p'rmuks teha, kui seda oleks saanud mingil kombel maailmale avaldada ja selle t'henduse selgeks teha. Winston j'tkas katkestamata oma t''d. Niipea kui ta oli n'inud, mis foto see on ja mida see t'hendab, oli ta selle paberilehega kinni katnud. O^nneks oli see lahtikeeramise ajal olnud teleekraani poolt vaadates tagurpidi. Ta v'ttis kirjutusploki p'lvele ja l?kkas tooli lauast eemale, et j''da teleekraanist nii kaugele kui v'hegi v'imalik. Ei olnud raske oma n'oilmet ?ksk'ikne hoida, ja isegi oma hingamist sai teatava pingutusega talitseda: aga oma s?dame kloppimist ei saanud talitseda, ja teleekraan oli k?llalt tundlik et seda registreerida. Ta laskis enda arvates umbes k?mme minutit m''da minna, v'risedes hirmust, et m'ni 'nnetu juhus, n'iteks 'kiline tuulehoog, mis p?hib laua paberitest puhtaks, v'iks teda 'ra anda. Ja siis viskas ta selle foto, ilma seda enam avamata, koos muu paberipahnaga m'luauku. Hetk hiljem oli see juba arvatavasti tuhaks p'lenud. See oli juhtunud k?mme v'i ?ksteist aastat tagasi. T'na ta oleks selle foto ehk alles j'tnud. Imelik, et fakt, et ta oli seda kord k'es hoidnud, tundus talle veel praegugi oluline olevat, kus nii sellest fotost kui ka sellel j''dvustatud s?ndmusest oli j''nud vaid m'lestus. Kas v'hendas see Partei v'imu minevikus?ndmuste ?le, et t'end, mida enam ei olnud, oli kunagi siiski olemas olnud? Aga t'nap'eval poleks see foto enam mingi t'end olnud, oletades, et seda olekski saanud mingil kombel tuhast ?les t'usma panna. Juba siis, kui ta selle leidis, ei s'dinud Okeaania enam Euraasiaga, ja need kolm meest pidid olema oma kodumaa reetnud Ida-Aasia agentidele. Ja p'rast seda oli olnud veel uusi s??distusi - kaks, kolm, ta ei m'letanud enam t'pselt, mitu korda. T'en'oliselt kirjutati ?lestunnistusi pidevalt ?mber, nii et l'puks polnud algsetel faktidel ja daatumitel enam v'himatki t'htsust. Minevikku mitte ainult ei muudetud, vaid seda muudeti pidevalt. Ja see oligi, mis teda vaevas nagu luupainaja, et ta ei olnud iial selgelt aru saanud, miks see kohutav pettus ette on v'etud. Mineviku v'ltsimise vahetu kasu oli silman'htav, aga kaugemad motiivid j'id talle m?stiliseks. Ta v'ttis sulepea ja kirjutas: Ma saan aru, KUIDAS, aga ma ei saa aru, MIKS. Ta j'i m'tlema, nagu ta seda korduvalt varemgi oli teinud, et kas ta ei ole mitte vaimuhaige. V'ib-olla vaimuhaige on lihtsalt see, kes on ?ksinda v'hemuses. Omal ajal oli hullumeelsuse m'rk see, kui inimene uskus, et Maa tiirleb ?mber P'ikese, t'nap'eval see, kui inimene usub, et minevikku ei saa muuta. V'ib-olla on tema ainus, kes niiviisi m'tleb, ja kui ta on ainus, siis ta on vaimuhaige. Aga m'te, et ta on vaimuhaige, teda eriti ei vaevanud: kohutavam oli v'imalus, et ta eksib. Ta v'ttis laste ajaloo'piku ja vaatas Suure Venna portreed, mis moodustas selle palgelehe. H?pnootilised silmad puurisid oma pilgu tema silmadesse. Oli, nagu oleks mingi tohutu j'ud sind r'hunud, - miski, mis tungis su pealuusse, tampis su aju, h'vitas su eneseusalduse, sundis sind peaaegu et oma meeli umbusaldama. L'puks kuulutab Partei, et kaks pluss kaks on viis, ja sa j''d seda uskuma. Oli paratamatu, et nad sellega varem v'i hiljem v'lja tulevad: seda n'udis nende positsiooni loogika. Otse seda v'lja ?tlemata eitas nende filosoofia nii meelelist kogemust kui ka v'lise reaalsuse olemasolu ?ldse. Terve m'istus oli ketserluste ketserlus. Ja hirmus ei olnud mitte see, et nad v'isid sind teisiti m'tlemise p'rast tappa, vaid et neil v'is 'igus olla. Sest kust me ?ldse v'tame, et kaks pluss kaks on neli? V'i et gravitatsiooniseadus kehtib? V'i et minevikku ei saa muuta? Kui minevik ja v'line maailm eksisteerivad ainult teadvuses ja kui teadvus on kontrollitav, mis sellest siis j'reldub? Aga ei! Tema meelekindlus kogus end 'kki kuidagi omal j'ul. Ja ilma et see oleks olnud mingist kindlast assotsiatsioonist tingitud, t'usis tema vaimusilma ette O'Brieni n'gu. Ta teadis kindlamini kui enne, et O'Brien on temaga ?hes leeris. Ta kirjutas oma p'evikust O'Brieni jaoks - O'Brienile: see oli nagu l'pmatu kiri, mida keegi kunagi ei loe, aga mis on adresseeritud ?hele kindlale inimesele ja omandab selle t'ttu erilise v'rvingu. Partei keelab sul uskuda oma silmi ja k'rvu. See on nende l'plik, k'ige olulisem n'ue. Tal v'ttis s?dame alt k?lmaks, kui ta m'tles sellele muserdavale j'ule, mis seisis tema vastas, kergusele, millega iga Partei intellektuaal vaidluses temaga peale j''ks, peentele argumentidele, millest ta ei ole v'imeline arugi saama, r''kimata neile vastu vaidlemisest. Ja ikkagi on temal 'igus! Nemad eksivad ja temal on 'igus. Silman'htavaid, lihtsakoelisi ja paikapidavaid asju tuleb kaitsta. Endastm'istetavad t'ed peavad paika, neist tuleb kinni hoida! K'egakatsutav maailm on olemas, selle seadused ei muutu. Kivid on k'vad, vesi on m'rg, lahtised esemed langevad Maa keskpunkti poole. Tundega, nagu r''giks ta O'Brieniga ja nagu p??aks ta ?htlasi t'htsat aktsioomi s'nastada, kirjutas ta: Vabadus on vabadus 'elda, et kaks pluss kaks on neli. Kui see on v'imalik, tuleb k'ik muu iseenesest. 8 Kusagilt kangialustest uhkas Winstonile vastu r'stitud kohviubade, t'elise oakohvi, mitte ßV'idu? kohvi l'hna. Winston seisatas tahtmatult. Ta oleks nagu hetkeks oma pooleldi unistatud lapsep'lvemaale sattunud. Siis paugatas uks ja l'hn kadus j'rsku ja ootamatult nagu katkenud heli. Ta oli mitu kilomeetrit t'naval maha k'ndinud ja tema veenilaiendi haavand tuikas. Juba teist korda viimase kolme n'dala jooksul puudus ta 'htul ?hiskondlikust Keskusest: see oli ettevaatamatu tegu, sest kindlasti peeti keskuses k'imise kohta arvet. P'him'tteliselt polnud Partei liikmel vaba aega ja ta polnud kunagi ?ksi, v'lja arvatud voodis. Peeti endastm'istetavaks, et kui ta parajasti ei t''ta, ei s'' v'i ei maga, v'tab ta osa mingist kollektiivsest meelelahutusest; k'ik, mis viitas ?ksinduse eelistamisele, isegi ?ksinda jalutama minemine, oli alati veidi ohtlik. Uuskeeles oli selle kohta s'na: omaelu, mis t'histas individualismi ja ekstsentrilisust. Aga t'na 'htul, kui ta ministeeriumist v'lja tuli, oli mahe aprillikuine 'hk ta 'ra v'lunud. Taevas oli soojemalt sinine, kui ta seda sel aastal oli n'inud, ja 'kki oli tema meelest see pikk k'rarikas 'htu Keskuses, t??tud, kurnavad m'ngud, loengud ja dz^inniga 'litatud krigisev seltsimehelikkus talumatu. Ta astus pikemalt m'tlemata bussipeatusest edasi ja sukeldus Londoni t'navar'gasse, algul l'una, siis ida ja p'hja suunas, ekseldes sihitult v''rastel t'navatel, tundmata muret, mis suunas ta parajasti l'heb. ßKui ?ldse veel millelegi loota on,? oli Winston p'evikusse kirjutanud, ßsiis ainult proledele.? See m?stiline t'de ja ilmselt absurdi sisaldav v'ide tuli tal ikka ja j'lle meelde. Ta oli kusagil h'maras porikarva agulis, mis j'i kunagisest Saint Parcrase vaksalist kirdesse. Ta astus m''da munakivisillutist, mida ''ristasid kahekordsed majad, mille 'rataotud uksed avanesid otse k'nniteele ja tuletasid millegip'rast meelde rotiauke. Siin-seal oli kivide vahel sopaseid loikusid. Ustest sisse ja v'lja ja kitsastel k'nniteedel kahel pool t'navat liikus h'mmastavalt palju rahvast: t'ies 'itseeas neiukesi, huuled paksult v'rvitud, noormehed sabas, ja pardik'nnakuga t?sedaid naisi, kellest v'is n'ha, missugused on need neiukesed k?mne aasta p'rast, ja k'veraid jalgu j'rel lohistavaid kookus 'tte, ja lompides pladistavaid paljasjalgseid n'rudes lapsi, kes emade k'rkimise peale laiali jooksid. Umbes veerand k'igist akendest sel t'naval oli katki ja laudadega kinni l''dud. Suurem osa inimesi ei p''ranud Winstonile mingit t'helepanu; m'ned silmitsesid teda valvsa t'helepanuga. ?he maja uksel vestlesid kaks kogukat naist, telliskivipunased k'sivarred p'lle peal risti. L'hemale j'udes p??dis Winston kinni m'ned lausekatked. ßßJaa,? ma ?tlesin tall, ßsee on k'ik v'ga kena,? ma ?tlesin. ßAga oleks sa minu asemel olnud, sa oleks samamoodi teind. Mis viga r''kida,? ma ?tlesin, ßsa pole minu nahas olnd.?? ßOijaa,? venitas teine, ßn'nna jah, n'nna see on.? Kimedad h''led vakatasid 'kki. Naised piidlesid Winstonit vaenulikus vaikuses, kuni ta m''dus. Tegelikult see polnudki vaenulikkus, vaid lihtsalt ettevaatlikkus, hetkeline kangestus, nagu m'nd tundmatut looma n'hes. Partei sinised tunked polnud niisugusel t'naval nagu see siin n'htavasti just tavaline vaatepilt. T'epoolest, ei olnud tark end niisugustes kohtades n'idata, kui sul ei ole selleks erilist p'hjust. Iga vastutulev patrull v'is sind kinni pidada: ßKas ma tohin teie dokumente n'ha, seltsimees? Mida te siin teete? Mis ajal te t''lt lahkusite? Kas see on teie tavaline kodutee?? ja nii edasi ja nii edasi. Mitte et oleks olnud keelatud tavalisest erinevat teed m''da koju minna, aga sellest piisas, et t'mmata endale t'helepanu, kui M'ttepolitsei sellest kuulda sai. J'rsku algas t'naval suur sagimine. Igast k?ljest kostis hoiatush??deid. Inimesed s''stsid majadesse varjule nagu j'nesed. Otse Winstoni nina all h?ppas t'navale ?ks noor naine, kahmas s?lle pisikese lapse, kes m'ngis lombis, keeras ta p'lle sisse ja h?ppas tagasi majja, k'ik ?he hooga. Samal hetkel tormas Winstoni poole musta kortsunud ?likonnaga mees, kes oli ilmunud k'rvalt'navast, ja n'itas erutatult taevasse. ßTossukas!? karjust ta. ßEttevaatust, s^eff! Visake k'huli! Ruttu, pikali!? Tossukateks nimetasid proled miskip'rast rakettm?rske. Winston viskus otsekohe pikali. Niisuguste hoiatusega ei eksinud proled peaaegu kunagi. Neil paistis olevat mingi eriline vaist, mis ?tles neile mitu sekundit ette, kui rakett oli tulemas, kuigi raketid lendasid arvatavasti helist kiiremini. Winston varjas pea k'tega. K'rvulukustav k'rgatus n'is k'nnitee ?les kergitavat, ja midagi kerget sadas talle kaela. Kui ta p?sti t'usis, leidis ta, et teda katavad l'hima akna klaasi killud. Ta sammus edasi. M?rsk oli purustanud kahesaja meetri kaugusel terve majade r?hma. Taevas rippus must suitsusammas ja selle all oli krohvitolmu pilv, milles moodustus juba rahvasumm ?mber varemate. Tema ees k'nniteel oli v'ike krohvihunnik, ja keset seda hakkas silma mingi erepunane laik. Kui ta l'hemale j'udis, n'gi ta, et see oli randmest 'rarebitud inimesek'si. Peale verise k'ndi oli see k'si nii valgeks t'mbunud, nagu oleks ta kipsmudel. Ta l'i selle jalaga rentslisse ja p''ras siis, et v'ltida rahvahulka, paremat k'tt ?hte k'rvalt'navasse. Kolme-nelja minutiga j'udis ta purustuste piirkonnast v'lja, ja siin j'tkus r'pane sagiv t'navaelu, nagu poleks midagi juhtunud. Kell oli umbes kaheksa ja prolede joogikohad (ßk'rtsud?, nagu nad neid nimetasid) olid rahvast paksult t'is. Nende tahmunud liigend-ustest, mis k'isid lakkamatult lahti-kinni, paiskus t'navale uriini, saepuru ja hapu 'lle lehka. ?hes nurgas, mille moodustas etteulatuv majafassaad, seisis troppis kolm meest, keskmisel k'es kokkumurtud ajaleht, mida teised kaks ?le tema 'la t'helepanelikult uurisid. Isegi enne, kui Winston j'udis k?llalt l'hedale, et n'ha nende n'oilmet, m'rkas ta suurt s?venemist kogu nende kehahoiakus. Ilmselt olid need mingid t'htsad uudised, mida nad lugesid. Kui Winstonil j'i nendeni veel ainult paar sammu, lagunes see tropp 'kki ja kahe mehe vahel puhkes 'ge s'navahetus. Korraks tundus isegi, et kohe l'heb l''maks. ßKas sa, kurat, kuulad, mis ma sulle ?tlen! Juba neliteist kuud pole ?kski seitsmega l'ppev pilet v'itnud.? ßOn ikka k?ll!? ßNo ega ei ole! Ma olen kodu kaks aastat k'ik viimaseni paberi peale ?les kirjutanud. Ma ?tlen sulle, mitte ?kski seitsmega l'ppev pilet - -? ßOn, seitse on v'itnud! Mul on see number peaaegu peas. See l'ppes neljasaja seitsmega. Veebruaris, veebruari teisel n'dalal!? ßMine p'rgu oma veebruariga. Mul on kodu k'ik kirjas. Ja mitte ?kski seitsmega - -? ßKuulge, j'tke j'rele!? ?tles kolmas. Nad r''kisid loteriiv'itudest. M'nek?mne meetri j'rel vaatas Winston tagasi. Nad vaidlesid ikka veel 'gedalt ja kirglikult. Loterii oma igan'dalaste p'ratute v'itudega oli ainus avaliku elu s?ndmus, millele proled t'sisemat t'helepanu p''rasid. T'en'oliselt oli loterii miljonitele proledele peamine, kui mitte ainus eesm'rk elus p?sida. See oli nende r''m, nende narrus, nende tuimasti, nende vaimne stimulaator. Niipea kui asi puutus loteriisse, ilmnes peaaegu kirjaoskamatute inimeste juures h'mmastav kalkuleerimisv'ime ja fenomenaalne m'lu. Suur hulk inimesi elatuski ainu?ksi s?steemide, ennustuste ja amulettide m??gist. Winston polnud loteriiasjandusega v'himalgi m''ral seotud (seda korraldas K?lluseministeerium), aga ta teadis (nagu teadsid muidugi k'ik Partei liikmed), et v'idusummad on suures osas imaginaarsed. V'lja maksti ainult v'ikesed v'idud, suurte v'itude v'itjad olid v'ljam'eldud isikud. Seda ei olnud raske korraldada, sest Okeaania eri osade vahel puudus tegelikult igasugune side. Aga kui ?ldse veel millelegi loota on, siis ainult proledele. Sellest tuli kinni hoida. Niimoodi s'nades k'las see m'istlikult, aga t'naval m''duvaid inimolevusi vaadates j'i sellest j'rele ainult usk. T'nav, kuhu Winston oli p''ranud, viis m'est alla. Tal oli tunne, et ta on varemgi siinkandis k'inud ja et peat'nav on siinsamas l'hedal. Kusagilt eestpoolt kostis h''ltek'minat. T'nav tegi j'rsu p''rde ja l'ppes trepiga, mis viis alla k'rvalt'navale, kus putkades m??di n'rtsinud v'limusega juurvilja. N??d tundis Winston selle koha 'ra: see k'rvalt'nav viis v'lja peat'navale, ja j'rgmisel t'navanurgal, vaevalt viie minuti tee kaugusel, oli see vanakraamikauplus, kust ta oli ostnud selle t?hja kaustiku, mis n??d oli tema p'evik. Ja sealtsamast l'hedalt v'ikesest kirjutustarvete poest oli ta ostnud sulepea ja tindipoti. Trepiotsal ta peatus. Teisel pool t'navat oli v'ike r'pane k'rts, mille aknad paistsid olevat nagu j''s, aga tegelikult kattis neid lihtsalt paks tolmukord. ?ks v'ga vana mees, kookus, aga elav, valged vurrud 'ieli nagu v'hil, t'ukas liigend-ukse lahti ja astus k'rtsi. Winstonile tuli seda n'hes 'kki m'te, et see vanamees, kes oli v'hemalt kaheksak?mne aastane, pidi Revolutsiooni ajal juba keskealine olema. Tema ja teised v'hesed temavanused olid viimaseks olemasolevaks ?hendusl?liks kadunud kapitalismimaailmaga. Ka Parteisse endasse ei olnud kuigi palju j'etud neid, kelle vaated olid juba enne Revolutsiooni v'lja kujunenud. Vanem p'lvkond oli viiek?mnendatel ja kuuek?mnendatel aastatel suurte puhastuste k'igus peaaegu t'ielikult h'vitatud, ja need v'hesed, kes olid ellu j''nud, olid nii 'ra hirmutatud, et nad olid vaimselt kapituleerunud. Kui ?ldse oli veel kedagi, kes v'is sajandi alguse elutingimuste kohta t'ep'rast seletust anda, siis ainult m'ni prole. Winstonile meenus 'kki see katkend, mille ta oli ajaloo'pikust oma p'evikusse ?mber kirjutanud, ja tal t'rkas p''rane idee: ta l'heb k'rtsi, teeb vanamehega tutvust ja k?sib temalt ?ht-teist. Ta ?tleb talle: ßR''kige mulle oma elust, kui te olite poisike. Kuidas siis oli? Kas parem v'i halvem kui praegu?? Ja et poleks enam mahti kartma l??a, tormas ta trepist alla ja astus ?le kitsa t'nava. Muidugi oli see hullumeelsus. Polnud k?ll otseselt mingit seadust, mis oleks keelanud proledega r''kida ja nende k'rtse k?lastada, aga selline teguviis oli ikkagi liiga ebatavaline, et m'rkamata j''da. Kui patrull ilmub, v'ib ta teeselda n'rkusehoogu, aga vaevalt et teda uskuma j''dakse. Ta l?kkas ukse lahti ja talle l'i vastu hapu 'lle v'igas v'nge lehk. Kui ta sisse astus, j'i h''ltesumin poole vaiksemaks. Ta tundis seljaga, kuidas k'ik m''tsid pilguga tema siniseid tunkesid. Noolepildumism'ng, mis k'is ruumi tagaosas, katkes pooleks minutiks. Vanamees, kelle j'rel ta oli siia tulnud, seisis leti ees ja oli s'navahetuses baarimehega, suure, t?seda, kongus ninaga noormehega, kellel olid tohutu j'medad k'sivarred. Summ mehi seisis, kann k'es, k'rval ja vaatas seda stseeni pealt. ßKas ma'i k?sind viisakalt, mis?? p'rutas vanamees ja l'i 'gedalt selja sirgu. ßSa ?tled, et terves selles kuradima k'rtsis ei ole pindist kruusi?? ßMis pagana asi see pint veel on?? k?sis baarimees, ?ksnes s'rmeotstega letile toetudes. ßNo kae nalja! Ise k'rtsmik, ja ei tea, mis asi on pint! Pint on pool kvarti ja neli kvarti on ?ks gallon. Viimaks hakka sulle veel aabitsat 'petama.? ßPole eales kuulnud,? vastas baarimees l?hidalt. ßMeil on siin liiter v'i pool liitrit. Kannud on su ees leti peal.? ßMa tahaks ?he pindi saada,? k'is vanamees peale. ßSa v'iks mulle pindi lasta k?ll. Kui ma noor olin, p'ld neid kuradima liitreid.? ßKui sa noor olid, olime meie alles puu otsas,? ?tles baarimees, vilksamisi teiste kundede poole vaadates. Kostis naerupahvak ja Winstoni tulekust tekkinud kohmetus n'is hajuvat. Vanamehe n'gu valge habemet??ka all oli 'hetama l''nud. Ta p''ras ringi, midagi omaette pobisedes, ja p'rkas Winstoniga kokku. Winston v'ttis tal 'rnalt k'e alt kinni. ßKas tohib teile v'lja teha?? ßSee oleks sinust viks k?ll,? vastas vanamees ja l'i j'lle selja sirgu. Paistis, et ta polnud Winstoni siniseid tunkesid m'rganud. ßPint!? h??dis ta baarimehele s'jakalt. ßPint va kraasi!? Baarimees laskis kaks korda pool liitrit tumepruuni 'lut paksudesse kannudesse, mis ta oli letialuses 'mbris 'ra loputanud. O^lu oli ainus jook, mida prolede k'rtsis v'is saada. Dz^inni polnud proledele ette n'htud, kuigi tegelikult nad said seda k?llalt h'lpsasti k'tte. Noolepildumism'ng j'tkus t'ie hooga ja meestesumm leti ees hakkas r''kima loteriipiletitest. Winstoni kohalviibimine oli selleks korraks unustatud. Akna all oli m'nnipuust laud, kus ta sai vanamehega r''kida, ilma hirmuta, et neid pealt kuuldakse. Asi oli ''rmiselt ohtlik, aga v'hemalt ei olnud siin ruumis teleekraani, nagu ta oli kohe sisse astudes olnud kindlaks teinud. ßTa oleks v'inud mulle ikka pindi lasta,? nurised vanamees oma kannu ette v'ttes. ßPool liitrit on v'he. Seda j''b v'heks. Aga liiter on palju. See k'ib p'ie peale. Hinnast r''kimata.? ßTe olete sellest ajast peale, kui te noor mees olite, vist suuri muutusi n'inud,? alustas Winston ettevaatlikult. Vanamehe kahvatusinised silmad liikusid m'rklaualt baariletile ja baariletilt peldikuuksele, nagu oleks see k'rtsituba, kus need muutused on toimunud. ßO^lu oli parem,? ?tles ta viimaks. ßJa odavam! Kui ma noor olin, maksis lahja 'lu - me kutsusime seda kraasiks - neli penni pint! Enne s'da muidugi.? ßEnne missugust s'da?? k?sis Winston. ßNo enne neid k'iki s'du,? ?tles mees ebam''raselt. Ta t'stis oma kannu ja n'ksatas j'lle sirgu. ßMa soovin sulle tervist ja j'udu!? Vanamehe terav aadama'un liikus ?llatavalt kiiresti ?les-alla ja 'lu oligi kadunu. Winston l'ks leti juurde ja tuli tagasi kahe pooleliitrise kannuga. Vanamees n'is olevat unustanud oma eelarvamuse terve liitri 'lle 'rajoomise suhtes. ßTe olete minust tublisti vanem,? ?tles Winston, ßte pidite olema t'iskasvanud mees juba enne, kui mina s?ndisin. Teil on kindlasti meeles, kuidas vanasti, enne Revolutsiooni elati. Minu p'lvkond ei tea 'ieti midagi sellest ajast. Me v'ime selle kohta ainult raamatuid lugeda, ja see, mis raamatutes kirjutatakse, ei pruugi t'si olla. Ma tahaksin teada teie arvamust selle kohta. Ajalooraamatud ?tlevad, et enne Revolutsiooni oli elu hoopis teine kui praegu. Valitses kohutav r'humine, eba'iglus ja vaesus - hullem, kui me suudame ette kujutada. Siin, Londonis, elas suur osa inimesi pooln'ljas s?nnist surmani. Pooltel neist polnud midagi jalgagi panna. T''tati kaksteist tundi p'evas, koolisk'imine l'ppes ?heksa-aastaselt, magati k?mnekesi ?hes toas. Ja samal ajal oli olemas k'put'is inimesi, neid oli ainult m'ni tuhat - kapitalistid, nagu neid kutsuti - , kes olid rikkad ja kelle k'es oli v'im. Neile kuulus k'ik, mis ?ldse olemas oli. Nad elasid suurtes uhketes majades, kus neil oli kolmk?mmend teenijat, nad s'itsid autode ja neljahobuset'ldadega, nad j'id s^ampanjat, nad kandsid toruk?barat - -? Vanamees elavnes 'kki. ßToruk?barat!? ?tles ta. ßNaljakas, et sa neist r''gid. Alles eile tuli mul sama m'te. Misp'rast, ei tea. Ma m'tlesin, et p'le teisi juba aastaid n'ind. ?ra kadund teised. Viimati ma kandsin sihukest asjapuud vennanaise matustele, ja see oli, ?tleme, noh, ega ma t'pselt ei m'leta, aga oma viisk?mmend aastat tagasi. See oli muidugi seks puhuks ??ritud.? ßToruk?bar pole muidugi see k'ige t'htsam,? ?tles Winston kannatlikult. ßPeaasi on see, et need kapitalistid - nemad ja advokaadid ja preestrid ja nii edasi, kes nende arvel elasid, - valitsesid kogu maailma. K'ik oli olemas selleks, et neile kasu tuua. Teie aga - tavalised inimesed, t''lised - olite nende orjad. Nad v'isid teiega teha, mida heaks arvasid. Nad v'isid teid nagu loomakarja laevaga Kanadasse vedada. Nad v'isid teie t?tardega magada, kui nad soovisid. Nad v'isid lasta teid peksta niisuguse asjaga, mille nimi oli ?heksasabaline kass. Neist m''da minnes pidite m?tsi kergitama. Igal kapitalistil oli alati sabas terve hulk lakeisid, kes - -? Vanamees elavnes j'lle. ßLakeid!? h??atas ta, ßveel ?ks s'na, mida ma nii kaua p'le kuuld. Lakeid! See tuletab t'esti vanu aegu meelde. Ma m'letan, et ma k'isin - no on posu aastaid on sellest m''das k?ll - p?hap'eva 'htupoolikuti Hyde Parkis, kus need voltsid k'nesid pidasid. P''stearmee, rooma katoliiklased, juudid, indud - igasugu rahvast. Ja seal oli ?ks volts - nime ma muidugi ei m'leta, - aga k?ll tal oli kuraasi. Ta materdas neid, nii et aitas. ßLakeid!? h??dis ta. ßKodanluse lakeid! V'imumeeste tallalakkujad!? Parasiidid oli ka ?ks tema s'na. Ja ta nimetas neid ?''nideks. Ta m'tles muidugi t''erakonda.? Winston tundis, et nad r''givad teineteisest m''da. ßMa pidasin silmas midagi muud,? ?tles ta. ßKuidas te tunnete, kas teil on praegu rohkem vabadust kui siis? Kas praegu koheldakse teid inimlikumalt? Vanasti v'isid rikkad inimesed, need k'ige v'gevamad - -? ßLordide Koda,? pistis vanamees m'tlikult vahel. ßOlgu nii, Lordide Koda. Ma tahan teada, kas need inimesed v'isid teid alandada ainult selle p'rast, et nemad olid rikkad ja teie vaesed. On see t'si, et te pidite neid kohates m?tsi peast v'tma ja neile ßsir? ?tlema?? Vanamees paistis s?gavalt j'rele m'tlevat. Enne vastamist j'i ta 'ra umbes veerandi oma 'llest. ßJah,? ?tles ta. ßNeile meeldis, kui inimesed neile k?barat kergitasid. See n'itas nagu lugupidamist. Mina ise p'lnd sellega p'ri, aga teind olen seda k?ll ja k?ll. Tuli teha, kussa p''sed.? ßJa kas see oli tavaline - ma r''gin ainult seda, mida ma ajalooraamatutest olen lugenud, - kas see oli tavaline, et rikkad ja nende teenrid t'ukasid teid k'nniteelt rentslisse?? ß?ks neist t'ukas mind korra k?ll,? ?tles vanamees. ßMa m'letan selgesti, nagu oleks see eila olnd. See oli ?ks s'udev'istluste 'htu - neil oli s'udev'istluste puhul alati k'va pidu, - ja ma jooksin ?he noore voltsiga Shaftesbury puiesteel kokku. Oli p'ris 'rra teine - valge s'rk, toruk?bar, must saterkuub. Tuias m''da k'nniteed, ja mina kogemata k'mdi otsa. Tema p'rutab: ßOled sa pime v'i?? Mina vasta: ßKas arvad, et sa oled selle k'nnitee 'ra ostnud?? Tema ?tleb: ßMa keeran sul raisal kaela kahekorra, kui sa veel oma suud pruugid.? Mina ?tlen: ßSa oled t'is kui tinavile. Ma viin su soolaputkasse.? Ja usu v'i 'ra usu, ta aaras mul rinnust kinni ja oleks ''repealt bussi alla t'ugand. No aga ma olin tollal noor ja ma oleks talle veel teind, ainult et - -? Winston tundis end t'iesti abituna. Vanamehe m'lu oli nagu suur pr?gim'gi. Teda v'is p'ev otsa k?sitleda, midagi olulist teada saamata. Parteiajaloo raamatud v'isid r''kida t'tt, omal kombel; v'ib-olla r''kisid isegi puhast t'tt. Ta tegi viimase katse. ßV'ib-olla ma ei v'ljendanud end p'ris selgest,? ?tles ta. ßMa m'tlen nimelt seda, et te olete v'ga vana mees, pool teie elust m''dus enne Revolutsiooni. Juba 1925. aasta paiku te olite t'isealine. Kas te v'ite 'elda, selle alusel, mida te m'letate, kas elu oli 1925. aastal parem v'i halvem kui praegu? Kui teil oleks valida, kas te eelistaksite elada siis v'i praegu?? Vanamees silmitses keskendunult noolem'rklauda. Ta j'i oma 'lle 'ra, aeglasemalt kui enne. Kui ta r''kima hakkas, 'hkus temast sallivust ja filosoofilist rahu, nagu oleks 'lu teda mahendanud. ßMa tean, mis sa minult ootad,? ?tles ta. ßSa arvad, et ma oleks parema meelega noor. Enamjagu inimesi tahaks olla noor, kui neilt k?sida. Kui sa oled noor, on sul j'udu ja tervist. Minu vanuses p'le sul enam midagi. Jalad teevad vaeva ja p'iega on asi hull. Kuus v'i seitse korda '' jooksul ajab see mind voodist ?les. Aga teiselt poolt on vanadusel ka suuri eeliseid. P'le neid muresid, mis noorest piast. Ei ole mingit pistmist naistega, ja see juba on midagi. Ma p'le naisega oma kolmk?mmend aastat olnd, usu v'i 'ra usu. P'le tahtmist tuldki, vot mis.? Winston n'jatas selja vastu aknalauda. Polnud mingit m'tet juttu j'tkata. Ta tahtis juba uue 'lle j'rele minna, kui vanamees 'kki p?sti kargas ja k'hku haisva k'imla poole liipas. ?leliigne pool liitrit oli oma t'' teinud. Winston j'i veel m'neks ajaks oma t?hja kannu vahtima, ja ta ei m'rganudki, kuidas jalad ta t'navale kandsid. Hiljemalt kahek?mne aasta p'rast, m'tles ta, j''b igaveseks vastamata suur ja lihtne k?simus: ßKas enne Revolutsiooni elati paremini kui praegu?? Tegelikult juba praegu j'i see vastamata, kuna v'hesed elluj''nud vanast maailmast ei olnud v'imelised v'rdlema ?hte ajastut teisega. Nad m'letasid miljonit kasutut pisiasja - t?li t''kaaslasega, kadunud jalgrattapumba otsimist, ammusurnud 'e n'oilmet, tolmukeeriseid tuulisel hommikul seitsmek?mne aasta eest, aga k'ik oluline j'i v'ljapoole nende vaatev'lja. Nad olid nagu sipelgad, kes n'evad v'ikesi asju, aga mitte suuri. Ja kui puudus m'lu ja kirjalikud allikad olid v'ltsitud - kui see nii oli, siis tuli soostuda Partei v'itega, et ta on rahva eluj'rge parandanud, sest ei olnud olemas ega saanud enam kunagi olla mingit m''dupuud, millega seda kontrollida. Siinkohal katkes 'kki Winstoni m'ttel'ng. Ta seisatas ja t'stis pilgu. Ta oli kitsukesel k'rvalt'naval, kus elumajade vahele olid surutud h'marad poeuberikud. Otse Winstoni pea kohal rippus kolm tuhmunud metallkuuli, mis kunagi ammu v'isid olla isegi ?le kullatud. Paistis, et ta tunneb seda kohta. Muidugi! Ta seisis vanakraamipoe ees, kust ta oli ostnud oma p'eviku. Teda l'bis hirmuv'patus. Kaustiku ostmine oli k?llalt j'relem'tlematu tegu olnud ja ta oli endale t'otanud, et ta ei tule enam iial siia kanti. Ja ometi, niipea kui ta oli lasknud oma m'tted vabalt uitama, olid jalad ta omatahtsi j'lle siia toonud. Kuigi just t'pselt seda laadi enesetapjalike impulsside vastu oli ta lootnud p'eviku avamise abil end kaitsta. Samas m'rkas ta, et kuigi kell on juba ?heksa, on kauplus ikka veel lahti. Tundes, et poes 'rataks ta v'hem t'helepanu kui t'naval tolknedes, astus ta uksest sisse. Kui k?sitakse, v'ib ta lihtsalt vastata, et ta tuli z^iletiteri ostma. Omanik oli just s??danud laes rippuva petrooleumilambi, mis andis v'nget, kuid s'bralikku l'hna. See oli umbes kuuek?mneaastane kleenuke ja k?hmus mees pika heasoovliku nina ja leebete silmadega, mida moonutasid paksu klaasiga prillid. Ta juuksed olid peaaegu valged, aga ta kulmud olid puhmas ja ikka veel mustad. Prillid, sujuvad k'bedad liigutused ja see, et ta kandis vana musta velvetjakki, j'ttis temast kuidagi intelligentse mulje, nagu oleks ta m'ni literaat v'i muusik. Ta h''l oli mahe, k?ll veidi tuhm, ja ta h''ldus polnud sugugi nii labane nagu proledel enamasti. ßMa tundsin teid juba t'naval 'ra,? ?tles ta kohe. ßTe olete see h'rra, kes ostis selle noore daami m'lestusalbumi. See oli imekena paber, imekena. Seda kutsuti vanasti kreempaberiks. Nii head paberit pole juba - oh, ma ?tlen julgesti - viisk?mmend aastat tehtud.? Ta heitis Winstonile ?le prilliklaaside k?siva pilgu. ßKas ma saan teie heaks midagi teha? V'i tahate niisama ringi vaadata?? ßMa juhtusin m''da minema,? kohmas Winston, ßja astusin korraks sisse. Mul ei ole mingeid erilisi soove.? ßTore on,? ?tles antikvaar, ßsest ma ei usu, et ma suudaksin neid rahuldada.? Ta tegi oma pehmete k'tega vabandava liigutuse. ßN'ete isegi - pood on peaaegu t?hi. Omavahel 'eldes on vanakraamiga kauplemisel varsti l'pp. Pole enam n'udmist ja pole ka kaupa. M''bel, portselan, klaas - k'ik on tasapisi otsa saanud. Ja metallesemed on muidugi enamasti ?mber sulatatud. Ma pole aastaid ?htki vasest k??nlajalga n'inud.? Tegelikult oli pisike poeruum maast laeni koli t'is, aga selle k'ige hulgas polnud peaaegu midagi v''rtuslikku. P'randapind oli v'ga kokku surutud, sest ?mberringi toetus vastu seina lugematul hulgal tolmuseid pildiraame. Akendel oli kandikuid mutrite ja poltidega, kulunud peitleid, murdunud teraga sulenugasid, tuhmunud kelli, mis polnud seda n'gugi, nagu v'iksid nad kunagi k'ima hakata, ja muud t?hja-t'hja. Ainult ?hel v'ikesel laual toanurgas oli nipsasjade hunnik - lakitud nuusktubakatoosid, ahhaatprossid ja muu s''rane kraam - , mis j'ttis mulje, et sealt v'ib ehk leida midagi huvitavat. Kui Winston laua poole t??ris, hakkas talle silma ?ks ?mar, sileda pinnaga ese, mis kumas lambivalguses soojalt, ja ta v'ttis selle k'tte. See oli raske klaasikamakas, pealt kumer, alt lame, peaaegu poolkera kujuline. Klaasi v'rvuses ning struktuuris oli mingit ise'ralikku, nagu vihmavee pehmust. Ja selle poolkera sees, suurendatud kumerast pinnast, oli imelik punane keerdus moodustis, mis tuletas meelde roosi v'i meriroosi. ßMis see on?? k?sis Winston v'lutult. ßSee on korall,? ?tles antikvaar. ßSee on p'rit arvatavasti India ookeanist. Vanasti oli kombeks neid niiviisi klaasi sisse panna. See on v'hemasti oma sada aastat vana. V'limuse j'rgi ehk rohkemgi.? ßIlus asi,? ?tles Winston. ßIlus asi jah,? kinnitas antikvaar heakskiitvalt. ßAga sellist ilu m'istavad t'nap'eval v'hesed.? Ta k'hatas. ßKui te seda juhtumisi ehk osta soovite, siis hind oleks neli dollarit. Ma m'letan, et omal ajal oleks niisuguse asja pealt v'inud oma kaheksa naela teenida, ja kaheksa naela oli - noh, ma ei oska t'pselt 'elda, aga see oli kena summa. Aga kes hoolib t'nap'eval veel antiikesemeist - isegi neist v'hestest, mis on s'ilinud?? Winston maksis viivitamatult neli dollarit ja libistas ihaldatud eseme taskusse. Teda ei veedelnud selle juures mitte niiv'rd ilu kui aura, mis tuli nagu sellest, et see ese kuulus ajastusse, mis k'esolevast t'iesti erines. Pehme, vihmjas klaas ei sarnanenud ?hegi klaasisordiga, mida Winston oma elus oli n'inud. Ja see ese oli kahekordselt k?lget'mbav selle t'ttu, et ta oli kasutu, kuigi Winston aimas, et see v'is olla omal ajal m'eldud kirjapressiks. Ta oli taskus v'ga raske, aga 'nneks ta ei ajanud taskut pungi. Partei liikme jaoks oli niisugune ese omandamiseks veidrav'itu, isegi kompromiteeriv. K'ik vana ja seega ka ilus oli alati kuidagi kahtlane. Antikvaar oli muutunud m'rgatavalt r''msamaks, p'rast seda, kui ta oli neli dollarit saanud. Winston taipas, et ta oleks leppinud ka kolme v'i kahe dollariga. ß?leval on veel ?ks tuba, kuhu te ehk soovite pilku heita,? ?tles antikvaar. ßEga seal k?ll suurt midagi pole. Ainult m'ned ?ksikud asjad. Me peame lambi kaasa v'tma, kui me ?les l'heme.? Ta s??tas veel ?he lambi ja n'itas, selg k?hmus, teed j'rsust ja kulunud trepist ?les, l'bi kitsa koridori tuppa, mis ei asunud t'navapoolses k?ljes, vaid kust avanes vaade munakividega sillutatud hoovile ja korstnate metsale. Winston m'rkas, et m''bel on paigutatud nii, nagu elataks toas veel praegugi. P'randal oli vaibat?kk, seinal paar pilti ja kamina ees s?gav v'idunud tugitool. Kaminasimsil tiksus vanamoeline, kaheteistk?mnetunnise jaotusega kell. Akna all, v'ttes enda alla veerandi kogu toast, oli tohutu suur voodi, kus oli veel madratski. ßKuni naise surmani me elasime siin,? seletas antikvaar pooleldi vabandava tooniga. ßMa m??n seda m''blit v'hehaaval maha. See on ilus mahagonipuust voodi, v'i v'hemast oleks seda, kui saaks sealt lutikad v'lja. Aga ma usun, et ta on teie meelest liiga massiivne.? Ta hoidis lampi k'rgel pea kohal, et valgustada kogu ruumi, ja soojas 'hmases valguses oli see tuba kummaliselt ahvatlev. Korraks k'is Winstonil peast l'bi m'te, et arvatavasti oleks ?sna lihtne ??rida see tuba endale m'ne dollari eest n'dalas, kui ta ainult julgeks riskida. See oli p''rane, v'imatu idee, millest tuli jalamaid loobuda; aga see tuba oli 'ratanud temas mingit nostalgiat, mingeid esivanematelt p'ritud m'lestusi. Talle tundus, et ta teab t'pselt, mis tunne on sellises toas istuda, k?deva kamina ees tugitoolis, jalad vastu v'ret ja kann restil podisemas; t'iesti ?ksi, t'iesti kaitstud, ilma et keegi sind n'eks, ilma et ?kski h''l, ?kski heli sinuni j'uaks, v'lja arvatud teekannu kahin ja kella s'bralik tiksumine. ßSiin ei ole teleekraani!? pomises ta tahtmatult. ßAh,? ?tles antikvaar, ßmul ei olegi seda olnud. V'ga kallis. Ja ma pole tast ka millegip'rast puudust tundnud. Vaat seal nurgas on ?ks p'ris kena klapplaud. Muidugi tuleks talle k'igepealt uued hinged panna, et saaks klappe kasutada.? Teises nurgas oli v'ike raamatukapp, ja Winston liikuski juba sinnapoole. See sisaldas ainult pahna. Raamatute v'ljanuhkimine ja h'vitamine oli prolede kvartalites toimunud sama p'hjalikkusega nagu igal pool mujalgi. Oli ?sna ebat'en'oline, et Okeaanias leidus veel enne 1960. aastat tr?kitud raamatuid. Lamp ikka veel k'es, seisis antikvaar n??d roosipuust raamiga pildi ees, mis rippus teisel pool kaminat voodi vastasseinal. ßNojah, kui te ehk vanade grav??ride vastu huvi tunnete -? alustas ta leebel h''lel. Winston astus l'hemale, et seda pilti vaadata. See oli terasegrav??r, mis kujutas mingit nelinurksete akende ja v'ikese torniga ovaalset hoonet. Seda hoonet ?mbritses raudaed ja selle taga k'rgus mingi kuju. Winston vaatas m'ne hetke seda grav??ri. See hoone oli nagu tuttav, aga kuju ta k?ll ei m'letanud. ßRaam on seina k?ljes kinni,? ?tles antikvaar, ßaga k?ll ma ta lahti kruvin, kui soovi on.? ßMa tean, mis hoone see on,? ?tles Winston viimaks. ßSee on n??d varemeis. See on seal t'naval, kus on Justiitspalee.? ßSee on 'ige. Kohtukoja taga. See sai pommiga pihta, - jah, mis aastal see oligi. See oli kunagi kirik. Taanlaste P?ha Clementi kirik. Ta naeratas vabandavalt, nagu teades, et ta ?tleb midagi naeruv''rset, ja lisas: ßS'h sidruni seemet, l''b kella St. Clement.? ßMida see t'hendab?? k?sis Winston. ßAh. ßS'h sidruni seemet, l''b kella St. Clement.? See oli meil ?ks salm, kui ma olin veel v'ike. Ma ei m'leta, kuidas see edasi l'ks, aga l'ppes see nii: ßSiin voodi pehme, kus uni on hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea.? See oli ?ks ringm'ng. Teised hoidsid k'si ?leval, sina pidid alt l'bi k'ima, ja kui nad j'udsid sinnamaani, et ßSiin kirves terav, mis raiub su pea?, lasksid nad k'ed alla ja p??dsid sind kinni. See m'ng k'is puha kirikute nimede j'rgi. K'ik Londoni kirikud olid seal sees, k'ik t'htsamad muidugi.? Winston p??dis m'istatada, mis sajandisse see kirik kuulus. Londoni hoonete vanust oli ?ldse v'ga raske kindlaks m''rata. K'ik suuremad ja imposantsemad hooned, kui nad olid v'hegi uuema v'ljan'gemisega, v'ideti automaatselt olevat ehitatud p'rast Revolutsiooni, kuna k'ik vanamoelised hooned pidi kuuluma ebam''rasesse ajaj'rku nimega Keskaeg. Kapitalismi perioodil polnud iseenesestki m'ista midagi v''rtuslikku loodud. Arhitektuuri abil oli niisama v'imatu ajalugu tundma 'ppida nagu 'pikute abil. Ausambad, pealiskirjas, m'lestuskivid, t'navanimed - k'ik, mis v'is minevikule valgust heita, - oli j'rjekindlalt 'ra muudetud v'i v'lja vahetatud. ßMa ei teadnudki, et see oli kirik,? ?tles Winston. ßTegelikult on neid veel palju alles,? ?tles antikvaar. ßaga n??d kasutatakse neid teistel eesm'rkidel. No kuidas see salm n??d oligi? Ahah, meelde tuli! ßS'h sidruni seemet, l''b kella St. Clement, Mul maitseb apelsin, l''b kella St. Martin - -? Nojah, niipalju tuli meelde.? ßKus see St. Martini kirik oli?? k?sis Winston. ßSt. Martini kirik? See on praegugi alles. See on V'idu v'ljakul maaligalerii k'rval. See kolmnurkse portikuse, suurte sammaste ja laia trepiga ehitis.? Seda hoonet teadis Winston h'sti. Praegu oli seal muuseum, kus korraldati mitmesuguseid propagandistliku suunaga n'itusi: eksponeeriti rakettm?rskude ja ujuvkindluste v'hendatud koopiaid ja arvukaid vahakujude gruppe, mis pidid n'itama vaenlase s'durite metsikusi. ßSeda kirikut nimetati millegip'rast P'ldude-St. Martini kirikuks,? lisas antikvaar, ßkuigi minu m'letamist m''da polnud seal kandis k?ll ?htegi p'ldu.? Winston ei ostnud seda grav??ri. See oleks olnud veelgi kohatum omand kui klaasist kirjapress, pealegi poleks seda saanud raamist v'lja v'tmata koju viia. Aga ta viivitas veel m'ne minuti, vesteldes antikvaariga, kelle nimi, nagu selgus, polnud mitte Weeks, nagu poesildi kirja j'rgi oleks v'inud arvata, vaid Charrington. Mr. Charrington oli, nagu paistis, kuuek?mne kolme aastane leskmees ja ta oli pidanud seda poodi ?le kolmek?mne aasta. Kogu selle aja oli ta hoogu v'tnud, et see nimesilt akna kohal 'ra vahetada, aga polnud ikka niikaugele j'udnud. Kogu selle aja, mis nad vestlesid, kumises Winstonil peas see poolik salm. S'h sidruni seemet, l''b kella St. Clement. Mul maitseb apelsin, l''b kella St. Martin! See oli kummaline, aga neid ridu korrates tekkis tunne, nagu kuuleksid sa kellakuma, kadunud Londoni kellade kuma, Londoni, mis oli siiski veel kuskil olemas, maskeeritud ja unustatud. See helin nagu kostis temani kord ?hest, kord teisest lummuslikust kirikutornist. Kuigi niikaugele kui ta m'letas, polnud ta kordagi oma elus kirikukelli kuulnud. Ta j'ttis mr. Charringtoniga h?vasti ja l'ks trepist alla, et antikvaar ei n'eks, kuidas ta enne v'ljumist kontrollib, kas 'hk on puhas. Ta oli juba otsustanud, et p'rast sobivat ajavahemikku - ?tleme kuu aja p'rast - ta riskib ehk uuesti siia kanti tulla. Vahest polnudki see ohtlikum kui puudumine ?helt 'htult Keskuses. Teadmata, kas antikvaari v'ib usaldada, oli muidugi suurim totrus p'rast p'eviku ostmist j'lle siia poodi tulla. Aga sellegipoolest -! Ja, m'tles ta, ta tuleb tagasi. Ta ostab veel m'ne tarbetu iluasja. Ta ostab selle grav??ri St. Clementi kirikuga, v'tab selle raamist v'lja ja viib h'lma all koju. Ja ta kougib terve selle salmi mr. Charringtoni m'lust v'lja. Isegi hullumeelne poepealse toa ??rimise m'te vilksatas tal uuesti peast l'bi. Umbes viieks sekundiks tegi vaimustus ta ettevaatamatuks, ja ta astus uksest v'lja t'navale, ilma et ta oleks enne aknast v'lja vaadanud. Ta koguni ?mises improviseeritud viisil: ßS'h sidruni seemet, l''b kella St. Clement. Mul maitseb apelsin, l''b kella - -? Ja korraga ta tundis, et ta j''b seisma ja veri tarretub soontes. Umbes k?mne meetri kaugusel l'henes m''da t'navat sinistes tunkedes inimkuju. See oli see t?druk ilukirjandusosakonnast, tumedate juustega t?druk. Kuigi h'mardus juba, polnud mingit raskust teda 'ra tunda. T?druk vaatas Winstonile otsa ja k'ndis siis k'hku edasi, nagu poleks teda m'rganudki. M'ne hetke seisis Winston nagu paigale naelutatud. Siis p''ras ta paremale ja eemaldus raskel sammul, m'rkamata, et ta l'heb vales suunas. Igal juhul oli ?ks asi n??d selge. Polnud enam mingit kahtlust, et see t?druk nuhib tema j'rele. Ta pidi olema kogu aeg Winstonil sabas k'ndinud, sest polnud usutav, et ta oli lihtsalt juhuslikult jalutanud samal 'htul m''da samu pimedaid agulit'navaid, kilomeetrite kaugusel Partei liikmete elamurajoonidest. Nii suur kokkusattumus ei tulnud k'ne alla. Ja polnudki t'htis, kas t?druk on t'esti M'ttepolitsei agent v'i lihtsalt kohusetundest tegutsev amat''rnuhk. Piisas sellest, et ta teda j'litas. K?llap ta n'gi teda ka k'rtsi astumas. K'imine n'udis suurt pingutust. Klaasikamakas taskus peksis igal sammul vastu jalgu ja ta m'tles juba korraks, et viskab selle minema. K'igele lisaks l'i tal valu k'htu. M'ne minuti tundus talle, et ta sureb, kui ta kohe k'imlat ei leia. Aga avalikke k'imlaid agulirajoonides ei olnud. Siis andis k'hukramp j'rele, aga tuim valu j'i. T'nav l'ppes tupikuga. Winston peatus, seisis m'ne hetke n'utult, p''ras siis ringi ja hakkas m''da t'navat tagasi tulema. Kui ta ringi p''ras, meenus talle, et ta oli t?drukut kohanud k'igest kolme minuti eest ja et joostes v'iks talle ilmselt veel j'rele j'uda. Ta v'iks teda m'ne vaiksema kohani j'litada ja siis tal pea munakiviga puruks l??a. See raske klaasikamakas Winstoni taskus oleks selleks t''ks raske k?llalt. Aga sealsamas loobus ta oma ideest, sest isegi m'te f??silisele pingutusele oli talle talumatu. Ta ei suudaks joosta, ei suudaks hoopi anda. Pealegi oli t?druk noor ja tugev ja ilmselt kaitses end. Ta m'tles ka korraks, et v'iks minna ?hiskondlikku Keskusse ja tagada endale 'htu l'puni sinna j''des osaline alibi. Aga ka see oli v'imatu. Teda oli haaranud tappev v'simus. Ta ei tahtnud muud kui ruttu koju j'uda ja vaikselt maha istuda. Kui ta koju j'udis, oli kell juba kaksk?mmend kaks l'bi. Elekter l?litati peakilbist v'lja kell kaksk?mmend kolm kolmk?mmend. Ta l'ks k''ki ja j'i 'ra peaaegu terve tassit'ie ßV'idu? dz^inni. Siis l'ks ta nis^s^i, istus laua taha ja v'ttis sahtlist p'eviku v'lja. Aga ta ei avanud seda kohe. Teleekraanist ??rgas plekine naiseh''l mingit patriootilist laulu. Winston p'rnitses p'eviku marmoreeritud kaant, p??des naiseh''lt tulemuseta teadvusest v'lja t'rjuda. T'sel, alati tuldi ''sel sulle j'rele. O^igem oli end ise tappa, enne kui nad sind k'tte saavad. Ja kahtlemata tegidki m'ned nii. Paljudel juhtudel t'hendas inimese kadumine tegelikult enesetappu. Aga olukorras, kus tulirelvi v'i tugevatoimelist m?rki oli t'iesti v'imatu k'tte saada, n'udis enesetapp meeletut vaprust. H'mmeldunult m'tles ta sellele, et valu ja hirm on bioloogiliselt kasutud, m'tles inimkeha reetlikkusele, mis tardub alati inertsusse just t'pselt sel hetkel, mis n'uab erilist pingutust. Ta oleks v'inud ju selle tumedajuukselise t?druku vagaseks teha, kui ta oleks vaid k?llalt kiiresti tegutsenud, aga just tohutu hirmutunde t'ttu oli ta kaotanud v'ime tegutseda. Ta sai aru, et inimene ei v'itle kriisihetkedel mitte v'lisvaenlasega, vaid alati omaenda kehaga. N'iteks praegugi ei lasknud n?ri k'huvalu, dz^innist hoolimata, tal m'tet l'puni m'elda. Ja ta m'istis, et nii on see k'igis n'iliselt kangelaslikes v'i traagilistes olukordades. Lahinguv'ljal, piinakambris v'i uppuval laeval unustatakse alati t'ed, mille p'rast v'ideldi, sest inimese keha muutub tema jaoks t'htsamaks kui terve ?lej''nud universum, ja isegi kui sa ei ole parajasti hirmust halvatud ega karju valu k'es, on iga eluhetk v'itlus n'lja, k?lma v'i magamatusega, v'itlus k'hu- v'i hambavaluga. Winston avas p'eviku. Oli t'htis midagi kirja panna. Naine teleekraanil oli alustanud uut laulu. Tema h''l tungis teravate klaasikildudena ajju. Winston p??dis m'elda O'Brienile, kelle jaoks v'i kellele ta seda p'evikut kirjutas, aga m'te kaldus hoopis sellele, mis juhtub p'rast seda, kui M'ttepolitsei ta kinni v'tab. Sellest poleks midagi, kui nad su kohe 'ra tapaksid. See, et sind tapetakse, oli ju ette teada. Aga enne surma (sellest ei r''gitud, kuigi k'ik teadsid seda) olid veel ?lekuulamised, mis tuli l'bi teha; p'randal roomamine ja armupalved, murtud luud ja sissel''dud hambad ja verised juuksekahlud. Milleks sa pidid seda taluma, kui l'pp oli nagunii alati sama? Miks ei saanud ?hte p'eva v'i n'dalat oma elust v'lja l'igata? Mitte kellelgi ei 'nnestunud tabamist v'ltida, mitte keegi ei pidanud ?lekuulamistel vastu. Kui sa juba m'tteroima olid langenud, siis oli kindel, et mingil kuup'eval sa oled surnud. Milleks siis see hirm, kui sellest nagunii midagi ei muutu, mis tulevikus toimub? Ta proovis, natuke edukamalt kui enne, O'Brieni n'gu oma vaimusilma ette manada. ßMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust,? oli O'Brien talle 'elnud. Ta teadis, mida see t'hendab, v'i arvas, et ta teab. See paik, kus ei ole pimedust, oli kujuteldav tulevik, mida inimene iial ei n'e, aga millest ta v'ib eelteadmise kaudu m?stilisel viisil osa saada. Aga ekraanist kostev k'rvulukustav h''l segas tal seda m'ttek'iku j'rgimast. Ta pani sigareti sugu. Pool tubakat pudenes kohe keele peale - kibe tolmpeen puru, mida oli raske v'lja s?litada. Tema vaimusilma ette t'usis Suure Venna n'gu, asendades O'Brieni n'gu. Nii nagu m'ned p'evad tagasi, v'ttis ta taskust m?ndi ja vaatas seda. Sealt vaatas talle vastu raske, rahulik, julgustav n'gu; aga mis sorti naeratus oli peidetud nende tumedate vuntside taha? Nagu matusekella tinane kuma j'udsid temani s'nad: SO^DA ON RAHU VABADUS ON ORJUS TEADMATUS ON JO^UD TEINE OSA 1 Oli keskhommik ja Winston astus oma boksist v'lja, et minna tualettruumi. Heledalt valgustatud pika koridori teisest otsast l'henes talle ?ks ?ksik kogu. See oli see tumedate juustega t?druk. Sellest 'htust, kui Winston temaga vanakraamikaupluse juures kokku p'rkas, oli m''dunud neli p'eva. Kui t?druk l'hemale j'udis, n'gi Winston, et tema parem k'si on sidemega kaelas, aga see ei torganud eemalt silma, sest side oli tunkedega ?hte v'rvi. Ilmselt oli ta vigastanud oma k'tt, ajades ringi suurt kaleidoskoopi, millega ßvisandati? uute romaanide s?z^eesid. Seda juhtus ilukirjandusosakonnas sageli. Kui nende vahet oli veel umbes neli meetrit, komistas t?druk ja kukkus t'ies pikkuses n'oli. Ta t'i kuuldavale heleda valukarjatuse. K?llap ta oli vigastatud k'ele kukkunud. Winston seisatas. T?druk t'usis p'lvili. Ta n'gu oli t'mbunud piimjalt kollakaks ja ta huuled olid selle taustal punasemad kui enne. T?druku pilk kinnitus Winstonisse ja selles oli rohkem hirmu kui valu. Winstoni s?dames liigatas imelik tunne. Tema ees oli vaenlane, kes tahtis teda tappa, ja tema ees oli ka inimolend, kellel oli valus ja kes oli v'ib-olla murdnud k'eluu. Instinktiivselt oli ta l'hemale astunud, et t?drukut aidata. Sel hetkel, kui ta n'gi, kuidas t?druk oma sidemes k'e peale kukkus, oleks ta nagu omaenda kehas valuvahku tundnud. ßSaite haiget?? k?sis ta. ßPole midagi. K'si. Kohe l'heb ?le.? T?druku h''l v'rises, nagu oleks tal s?da kurgus. Ta oli t'esti v'ga kahvatu. ßEga midagi t'sisemat ei ole?? ßEi, ei. K'ik on korras. Ma sain ainult veidi haiget.? T?druk ulatas oma terve k'e ja Winston aitas tal t'usta. T?druku n'gu oli juba jumekam ja ta n'gi parem v'lja. ßPole midagi,? kordas ta l?hidalt. ßMa l'in ainult oma randme 'ra. T'nan, seltsimees!? Ja nende s'nadega j'tkas ta oma poolelij''nud teed, k'rmelt, nagu poleks t'esti midagi juhtunud. Kogu see vahejuhtum oli kestnud vaevalt pool minutit. Harjumus oma n'oilmet valitseda, nii et see ei peegeldaks tundeid, oli muutunud juba instinktiks, pealegi seisid nad otse teleekraani ees, kui see asi juhtus. Ja ometi oli Winstonil raske varjata oma hetkelist ?llatust, sest selle paari-kolme sekundi jooksul, kui ta t?drukut ?les aitas, oli t?druk poetanud talle midagi pihku. Polnud kahtlust et ta tegi seda ettekavatsetult. See oli midagi v'ikest ja lapikut. Tualettruumi uksest sisse astudes pistis Winston selle taskusse ja kompas seda s'rmeotstega. See oli v'ike kokkumurtud paberilipakas. Pissuaari ees seistes 'nnestus tal see vaikselt lahti s'rmitseda. Ilmselt oli sinna kirja pandud mingi s'num. Korraks haaras teda kiusatus klosetti minna ja see l'bi lugeda. Aga see oleks olnud ''rmine rumalus, nagu ta h'sti teadis. Ei olnud paika, kus sa oleksid v'inud kindlam olla, et teleekraan on pidevalt sisse l?litatud. Ta l'ks tagasi oma boksi, v'ttis istet, viskas selle paberit?ki hooletult teiste paberite hulka laual, pani prillid ette ja t'mbas k'nekirjuri l'hemale. ßViis minutit,? ?tles ta endale. ßV'hemalt viis minutit!? S?da tagus rinnus hirmu'ratavalt valjusti. O^nneks oli t'', mis tal k'sil oli, t'iesti rutiinne, pikkade numbritulpade parandamine, mis ei n'udnud erilist t'helepanu. Olenemata sellest, mis sinna paberile oli kirjutatud, pidi sel olema mingi poliitiline t'hendus. Esialgu ta n'gi vaid kahte v'imalust. Esimene, t'en'olisem, oli see, et t?druk on M'ttepolitsei agent, nagu ta oli kartnud. Winston ei m'istnud k?ll, miks pidi M'ttepolitsei oma s'numi k'ttetoimetamiseks niisuguse mooduse valima, aga v'ib-olla neil oli oma p'hjus. See, mis sinna paberile oli kirjutatud, v'is olla 'hvardus, v'ljakutse, k'sk sooritada enesetapp v'i mingi l'ks. Aga oli veel ?ks teine, p''rasem v'imalus, nimelt, et see s'num ei tulegi ?ldse M'ttepolitseilt, vaid hoopis mingilt p'randaaluselt organisatsioonilt. V'ib-olla on Vennaskond siiski olema! V'ib-olla kuulub t?druk sinna! See m'te oli kahtlemata absurdne, aga see oli karanud talle p'he kohe, kui ta tundis seda paberit?kki oma peos. Alles m'ne minuti p'rast tuli tal m'ttesse see teine, m'rksa t'en'olisem seletus. Ja isegi praegu, kuigi ta m'istus ?tles, et see teade t'hendab t'en'oliselt surma, keeldus ta seda uskumast, ja p'hjendamata lootus p?sis, ja ta s?da tagus, ja ta suutis suurivaevu hoida oma h''lt v'risemast, kui ta pomises arvusid k'nekirjurisse. Ta korjas t''deldud paberid kokku ja torkas toruposti avasse. Oli m''dunud kaheksa minutit. Ta kohendas prille ninal, ohkas ja t'mbas enda ette j'rgmise paberipataka, mille peal oli see paberilipakas. Ta p''ras selle ?mber. Sinna oli kirjutatud suure konarliku k'ekirjaga: Ma armastan teid. M'neks sekundiks oli ta nii jahmunud, et te ei taibanud kompromiteerivat paberit kohe m'luaukugi visata. Kui ta seda l'puks tegi, ei suutnud ta hoiduda sellele veel kord pilku heitmast, kuigi ta teadis v'ga h'sti, kui ohtlik on liiga suurt huvi ilmutada, - lihtsalt et veenduda, et seal olid t'esti need s'nad. ?lej''nud aja sel ennel'unal oli tal v'ga raske t''tada. Enam kui t??tud t''?lesanded, millele ta pidi oma t'helepanu koondama, ahistas teda vajadus oma rahutust teleekraani ees varjata. Tal oli tunne, nagu p'leks ta sisimas tuli. L'unas''k palavas, pungil t'is ja k'rarikkas s''klas oli piin. Ta oli lootnud l'unatunnil hetkeks ?ksi j''da, aga nagu kiuste potsatas see idioot Parsons tema k'rvale, tema higihais mattis isegi liharoa metalse l'hna, ja kukkus vatrama ettevalmistustest vihkamise n'dalaks. Eriti vaimustas teda kahe meetri laiune Suure Venna pea, mille tema t?tre Luurajate salk oli selleks puhuks papjeemas^eest teinud. K'ige 'rritavam oli, et Winston ei kuulnud selles l'rmis Parsonsi juttu ja pidi alatasa paluma tal mingeid tobedaid lauseid korrata. Vaid korraks 'nnestus tal heita pilk t?drukule, kes istus paari kaaslasega saali teises otsas. T?druk ei paistnud teda m'rkavat, ja rohkem Winston sinnapoole ei vaadanud. P'rastl'una m''dus kergemini. Kohe p'rast l'unavaheaega sai ta raske ja keerulise ?lesande, mis v'ttis mitu tundi aega ja n'udis k'ige muu k'rvalej'tmist. ?hele p'lu alla langenud prominentsele sisepartei liikmele varjuheitmiseks tuli v'ltsida kahe viimase aasta toodangun'itajaid. Selle peale oli Winston meister, ja paariks j'rgmiseks tunniks 'nnestus tal t?druk oma m'lust kustutada. Siis ilmus t?druku n'gu taas ta vaimusilma ette ja teda haaras vastupandamatu soov ?ksi olla. Kuni ta ei saanud ?ksi j''da, oli v'imatu tekkinud olukorra ?le p'hjalikult j'rele m'elda. T'nase 'htu pidi ta veetma ?hiskondlikus Keskuses. Winston kugistas s''klas alla veel ?he maitsetu eine, kiirustas Keskusse, v'ttis osa ßdiskussioonir?hma? p?halik-tobedast istungist, m'ngis kaks partiid lauatennist, j'i mitu klaasi dz^inni ja istus pool tundi loengul ßIngsots ja male?. Ta piinles igavuse k'es, aga t'na ta surus maha soovi minema hiilida. N'hes s'nu ßMa armastan teid?, oli temas 'rganud iha ellu j''da ja v'iksemgi risk oli n??d tema meelest rumal. Alles kella kahek?mne kolme paiku j'udis ta koju ja puges teki alla. Pimeduses, kus sa oled kaitstud isegi teleekraani eest, kui sa ainult vait p?sid, sai ta segamatult m'elda. Tal tuli lahendada ?ks f??siline probleem: kuidas t?drukuga ?hendusse astuda ja temaga kokku saada. Ta ei vaaginud enam v'imalust, et t?druk on talle mingit l'ksu ?les seadmas. Ta teadis, et see ei ole nii: ta oli n'inud tema teesklematut erutust, kui ta kirja ?le andis. Ilmselt oli t?druk oma teost kohkunud, ja see oli t'iesti loomulik. Winstonil ei tulnud m'ttessegi t?druku l'henemiskatset t'rjuda. K'igest viis p'eva tagasi oli ta t'siselt tahtnud t?druku pea munakiviga l'hki l??a, aga sel ei olnud mingit t'htsust. Praegu ta kujutles t?druku noort alasti keha, nagu ta seda unes oli n'inud. Ta oli arvanud, et t?druk on loll nagu k'ik teisedki - pea t'is valet ja vihkamist, sisimas k?lm nagu j''. V'rin l'bistas teda m'tte juures, et ta v'ib tema kaotada ja et see noor valge keha v'ib tal k'est libiseda! Ja k'ige rohkem kartis ta seda, et t?druk muudab lihtsalt meelt, kui ta temaga k?llalt kiiresti ?hendusse ei astu. Aga f??silised raskused kohtumisel olid tohutud. See oli niisama hea nagu teha k'ik malepartiis, kus sa oled juba mati saanud. Kuhu sa ka p''rasid, igal pool oli vastas teleekraan. K'ikv'imalikud kontakti loomise moodused olid talle p'he tulnud juba esimese viie minuti jooksul p'rast kirja lugemist, aga n??d, kus tal oli aega m'elda, v'ttis ta need uuesti ?kshaaval l'bi, nagu laoks t''riistu lauale ritta. Ilmselt seda laadi kohtumine, mis toimus hommikul, ei saanud korduda. Kui t?druk oleks t''tanud arhiiviosakonnas, oleks asi suhteliselt lihtsam olnud, aga Winstonil oli ainult v'ga 'hmane ettekujutus sellest, kuhu kanti hoones ilukirjandusosakond j''b, ja tal ei olnud mingit ettek''net sinna minekuks. Kui ta oleks teadnud, kus t?druk elab ja mis ajal ta t''lt lahkub, siis ta oleks v'inud p??da temaga koduteel kokku saada, aga see ei olnud sugugi ohutu, sest see oleks t'hendanud ministeeriumi l'heduses passimist, mis oleks kindlasti silma torganud. Mis puutub posti teel kirja saatmisse, siis see ei tulnud k'ne allagi. Ei olnud mingi saladus, et k'ik kirjad loetakse l'bi. Tegelikult oli v'he neid inimesi, kes ?ldse kirju kirjutasid. Kui oli vaja midagi teatada, osteti valmistr?kitud lausetega postkaart ja t'mmati ?learused laused maha. Pealegi ei teadnud ta ju t?druku nimegi, aadressist r''kimata. L'puks ta j'udis otsusele, et k'ige kindlam koht on s''kla. Kui ta tabaks t?druku istumas ?ksinda lauas kusagil ruumi keskel, mitte liiga l'hedal teleekraanile, kui ?mberringi oleks paras k'nek'min ja kui need tingimused kestaksid, ?tleme, kolmk?mmend sekundit, siis 'nnestuks neil ehk m'ni s'na vahetada. Esimene n'dal p'rast seda m''dus nagu painajalik uni. J'rgmisel p'eval ilmus t?druk s''klasse alles siis, kui Winston oli juba lahkumas, vile oli juba k'inud. Arvatavasti oli ta hilisemasse vahetusse ?le viidud. M''dudes ei heitnud nad teineteisele pilkugi. Teisel p'eval tuli t?druk s''klasse tavalisel ajal, aga istus koos kolme teise t?drukuga otse teleekraani alla. Siis ei ilmunud ta kolmel p'eval ?ldse n'htavale. See oli kohutav. Winstoni hing ja keha muutus k'ige suhtes talumatult tundlikuks ja nagu l'bipaistvaks, nii et iga liigutus, iga heli, iga puudutus, iga s'na, mida ta pidi ?tlema v'i kuulma, tekitas v'ljakannatamatut piina. Ta ei saanud t?drukust rahu isegi unes. P'evikut ta neil p'evil ei puutunud. Kergendust t'i ainult t'', mis v'imaldas tal end aeg-ajalt k?mne minuti kaupa unustada. Tal ei olnud aimugi, mis t?drukuga v'is juhtuda. Ja k?sida polnud kelleltki. V'ib-olla oli t?druk likvideeritud v'i enesetapu sooritanud v'i Okeaania teise otsa ?mber asustatud; k'ige halvem ja k'ige t'en'olisem aga, et ta oli lihtsalt meelt muutnud ja otsustanud teda v'ltida. Neljandal p'eval ilmus t?druk taas s''klasse. K'si polnud tal enam kaelas ja tal oli plaastririba ?mber randme. Winstonit valdas teda n'hes nii suur kergendustunne, et ta ei suutnud vastu panna ja j'i mitmeks sekundiks teda ?ksisilmi vahtima. J'rgmisel p'eval oli Winston oma eesm'rgile juba v'ga l'hedal. Kui ta s''klasse astus, oli t?druk istet v'tnud lauas, mis j'i keset saali, ja oli t'iesti ?ksi. Oli varajane aeg ja s''kla ei olnud v'ga t'is. J'rjekord nihkus edasi, kuni Winston oli juba peaaegu letini j'udnud, ja j'i siis paariks minutiks seisma, sest eespool kaebas keegi, et ta ei saanud oma sahariinitabletti. Aga t?druk oli ikka veel ?ksi, kui Winston v'ttis oma kandiku ja hakkas tema laua poole loovima. Ta liikus nagu juhuslikult tema suunas, otsides pilguga vaba kohta m'nes naaberlauas. T?drukuni j'i veel ehk kolm meetrit. Veel kaks sekundit. Siis h'ikas ?ks h''l selja tagant: ßSmith!? Winston ei teinud kuulmagi. ßSmith!? kordas h''l juba valjemini. Ei olnud parata. Ta p''ras ringi. Blond kohtlase n'oga Wilsheri-nimeline noormees, keda ta vaevalt tundis, kutsus teda oma lauda. Ohtlik oleks olnud keelduda. P'rast seda, kui teda oli 'ra tuntud, ei saanud ta minna ja istuda ?ksiku t?druku lauda. See oleks olnud liiga silmatorkav. S'bralikult naeratades istus ta maha. Kohtlane blond n'gu s'ras talle vastu. Winston kujutles, kuidas ta kirkaga keset seda sihverplaati virutaks. M'ne minuti p'rast olid t?druku lauas k'ik kohad v'etud. Aga t?druk pidi n'gema, et ta tema suunas liikus, ja v'ib-olla ta v'tab m'rku. J'rgmisel p'eval p??dis Winston varakult kohal olla. Nagu oligi arvata, istus t?druk keset saali umbes samas kohas ja j'lle ?ksinda. J'rjekorras seisis otse Winstoni ees ?ks v'ike, k'rmete liigutusega, putuka moodi mees, lameda n'o ja pisikeste umbusklike silmadega. Kui Winston oma kandikuga leti juurest tulema sai, n'gi ta, et see mehejupats t??rib otse t?druku laua poole. Winstoni lootused kahanesid j'lle. Ka ?hes kaugemas lauas oli ?ks vaba koht, aga miski selle v'ikese mehe olekus viitas sellele, et talle on tema mugavus k?llalt t'htis, et valida k'ige t?hjem laud. K?lmaks t'mbuva s?damega j'rgnes Winston talle. Asjal oli m'te vaid siis, kuid t?druk on p'ris ?ksi. Samal hetkel kostis kohutav klirin. Mehike oli p'randal neljak'pakil, kandik oli k'est lennanud, ?mberringi supi- ja kohviojad. Ta ajas end jalule p'rnitsedes vihaselt Winstonit, ilmselt ta arvas, et Winston on talle jala taha pannud. Aga hea k?ll. Viie sekundi p'rast istus Winston, s?dame kloppides, t?druku lauas. Ta ei vaadanud t?druku poolegi. Ta t'stis oma kandiku t?hjaks ja hakkas k'hku s''ma. K'ige t'htsam oli kohe r''kima hakata, enne kui keegi tuleb, aga n??d oli kohutav hirm tema ?le v'imust v'tnud. Sellest oli m''dunud terve n'dal, kui t?druk tema poole p''rdus. Ta v'is olla ?mber m'elnud, kindlasti oli ta ?mber m'elnud! Oli v'imatu, et niisugune lugu l'peb 'nnelikult; niisugust asja tegelikus elus ei juhtu. Ja ta ei olekski vist r''kima hakanud, kui ta poleks m'rganud Ampleforthi, karvaste k'rvadega luuletajat, kes oma kandikuga laudade vahel lonkis, otsides kohta, kuhu istuda. Ampleforth oli omal kombel Winstonisse kiindunud ja istub kindlasti tema lauda, kui ta teda n'eb. J'i umbes minut a