äÖÏÒÄÖ ïÒÕÜÌÌ. 1984 (ÜÓÔÏÎÓË)
---------------------------------------------------------------
Copyright notice
Corpus can be freely used for non-commercial purposes only.
Original of this text is at http://www.cl.ut.ee/en/1984/ ? http://www.cl.ut.ee/en/1984/
---------------------------------------------------------------
(Estonian translation)
ESIMENE OSA
1
Oli k?lm selge aprillip'ev, kellad l'id parajasti kolmteist. Winston
Smith, l'ug vastu rinda surutud, et kaitsta end l'bil'ikava tuule vastu,
lipsas kiiresti V'idu Maja klaasuksest sisse, aga mitte k?llalt kiiresti, et
takistada liivasegust tolmukeerist endaga kaasa tulemast.
Trepikoda haises keedetud kapsa ja vanade kaltsumattide j'rgi. Selle
?hes otsas oli seinale kinnitatud v'rviline plakat, mis oli siseruumi kohta
liiga suur. See kujutas vaid ?ht tohutut, enam kui meetrilaiust n'gu: umbes
neljak?mne viie aastase mehe n'gu tihedate mustade vuntside ja karmide
meeldivate n'ojoontega. Winston hakkas treppist ?les minema. Lifti ei
tasunud proovidagi. See t''tas parematel aegadel harva, ja praegu oli vool
p'eva ajaks v'lja l?litatud. See oli osa vihkamise n'dala eelsest
kokkuhoiukampaaniast. Korter oli kaheksandal korrusel, ja Winston, kes oli
kolmek?mne ?heksa aastane ja kel oli veenilaiendi haavand parema jala
pahkluu kohal, astus aeglaselt, t'mmates minnes korduvalt hinge. Igal
korrusel vaatas lifti vastasseinalt vastu plakat selle tohutu n'oga. See oli
niisugune pilt, mis on tehtud nii, et silmad saadavad sind igale poole. SUUR
VEND VALVAB SIND, oli pildi all kiri.
Korteris luges mahlakas h''l ette mingeid arvusid, mis k'isid ilmselt
malmitootmise kohta. H''l tuli piklikust, tuhmi peegli moodi metallplaadist,
mis moodustas osa parempoolesest seinast. Winston keeras nuppu ja h''l j'i
veidi vaiksemaks, kuigi s'nad olid endiselt selged. Seda riistapuud (mille
nimi oli teleekraan), sai k?ll vaiksemaks keerata, aga v'imatu oli seda
t'iesti v'lja l?litada. Winston j'i akna alla seisma: ta oli l?hike,
kleenuke ja sinised tunked, Partei vormiriietus, veel r'hutasid tema
k'hnust. Tal oli v'ga heledad juuksed ja loomu poolest jumekas n'gu, mille
naha oli kehv seep, n?rid z^iletid ja 'sja l'ppenud talve k?lmad karedaks
muutnud.
Aknatagusest vaatepildist 'hkus isegi l'bi klaasi k?lma. All t'naval
keerutasid v'ikesed tuulep''rised tolmu ja paberit?kke, ja kuigi p'ike
paistis ja taevas oli eresinine, oli k'ik ?mberringi hall ja ilmetu, v'lja
arvatud plakatid, mida oli k'ikjale ?les kleebitud. Mustavuntsiline n'gu
vahtis vastu iga nurga pealt, ka vastasmaja fassaadilt. SUUR VEND VALVAB
SIND, ?tles kiri, ja tumedad silmad vaatasid s?gavalt Winstonile silma. All
k'nnitee kohal laperdas teine, nurgast rebenenud plakat hooti tuule k'es,
vaheldumisi varjates ja n'idates ainsat s'na INGSOTS. Taamal laskus
helikopter katuste vahele, j'i korraks 'hku rippuma nagu porik'rbes ja
liugles siis kaarjalt edasi. See oli akendesse piiluv politseipatrull. Aga
patrullil polnud suurt t'htsust. T'htis oli M'ttepolitsei.
Teleekraanist tulev h''l Winstoni selja taga jahvatas ikka veel malmist
ja IX kolmaastakuplaani ?letamisest. Teleekraan t''tas korraga nii
vastuv'tja kui saatjana. See p??dis kinni iga vaiksest sosinast tugevama
heli, mida Winston tegi; v'he sellest, kuni ta p?sis metallplaadi
vaatev'ljas, oli teda niisama h'sti ka n'ha. Muidugi oli t'iesti v'imatu
'elda, kas sind parajasti valvatakse v'i mitte. V'is ainult m'istatada, kui
tihti ja mis s?steemi j'rgi M'ttepolitsei iga ?ksiku kanali sisse l?litab.
M'eldav oli seegi, et j'lgiti kogu aeg k'iki. Aga igal juhul v'idi sinu
kanal sisse l?litada mis tahes hetkel. Tuli elada - ja elatigi, t'nu
harjumusele, mis oli muutunud instinktiks, - teadmises, et igat heli, mida
sa teed, kuuldakse ja igat liigutust, v'lja arvatud pimedas, pannakse
t'hele.
Winston seisis kogu aeg seljaga teleekraani poole. Nii oli kindlam,
kuigi ka selg v'is reeta, nagu ta v'ga h'sti teadis. Umbes kilomeetri
kaugusel k'rgus valge ja v'gevana tahmase maastiku kohal T'eministeerium,
tema t''koht. See, m'tles ta ebam''rase vastumeelsusega, see on siis London,
Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinn. Ta
p??dis leida m'nd lapsep'lvem'lestust, mis ?tleks, kas London on alati
selline olnud. Kas siin on alati olnud ridamisi neid r''mas
?heksateistk?mnenda sajandi maju, palgid seinu toetamas, aknad papiga kinni
l''dud ja katused lainelise plekiga kaetud, lagunevad aiam??rid igasse k?lge
vajumas? Ja need pommitamisj'ljed, kus 'hus keerles krohvitolmu ja
p'drakanep kasvas kivirusul; ja need kohad, kus pommid olid lagedaks teinud
suurema platsi ja kuhu oli kerkinud karjakaupa armetuid barakke nagu
kanakuute? Asjata k'ik, ta ei m'letanud midagi: lapsep'lvest ei olnud
s'ilinud midagi peale ?ksikute eredalt valgustatud piltide, millel ei olnud
tagap'hja ja mis j'id enamasti arusaamatuks.
T'eministeerium - uuskeeles Uuskeel oli Okeaania
ametlik keel. Selle struktuuri ja et?moloogia kohta vt. Lisa. T'min -
erines rabavalt k'igest muust, mida oli n'ha. See oli tohutu kiiskavvalgest
betoonist p?ramiidne ehitis, mis kerkis astanguliselt 300 meetri k'rgusele.
Sealt, kus Winston seisis, seletas silm veel parajasti valgel seinal
elegantses kirjas ilutsevat Partei kolme loosungit:
SO^DA ON RAHU
VABADUS ON ORJUS
TEADMATUS ON JO^UD
R''giti, et T'eministeeriumi hoones on maa peal kolm tuhat tuba ja
vastav juurestik maa all. Hajali m''da Londonit oli veel kolm samasuguse
v'limuse ja suurusega hoonet. Need troonisid ?mberkaudsete ehituste kohal,
nii et V'idu Maja katuselt v'is n'ha korraga k'iki nelja. Need olid
ministeeriumide hooned, mille vahel jagunes kogu valitsusaparaat.
T'eministeerium, mis tegeles informatsiooni, meelelahutuse, hariduse ja
kunstiga. Rahuministeerium, mis tegeles s'jaga. Armastusministeerium, mis
kaitses seaduslikkust ja korda. Ja K?lluseministeerium, mis vastutas
majanduselu eest. Uuskeeles nimetati neid: T'min, Ramin, Armin ja K?lmin.
Armastusministeerium oli hirmu'ratav asutus. Sel ei olnud ?htki akent.
Winston ei olnud kordagi k'inud Armastusministeeriumis, isegi mitte poole
kilomeetri kaugusel sellest. See oli koht, kuhu oli v'imatu p''seda muidu
kui ametiasjus, ja ka siis tuli tungida l'bi traatt'ketest, raudustest ja
peidetud kuulipildujapesadest lab?rindi. Isegi selle v'limisele
kaitsev''ndile viivail t'navail lonkisid musta mundriga gorillan'olised
valvurid, kes olid relvastatud j'tkuliste nuiadega.
Winston p''ras j'rsult ?mber. Ta oli mananud n'ole vaikse optimismi
ilme, nagu see oli soovitav n'oga teleekraani poole olles. Ta l'ks ?le toa
tillukesse k''ki. Lahkudes sel kellaajal ministeeriumist, oli ta ohverdanud
l'unas''gi kantiinis, ja ta teadis, et k''gis ei ole midagi s??a peale
mustjaspruuni leivat?ki, mida tuli hoida homme hommikuks. Ta v'ttis riiulilt
pudeli v'rvitu vedelikuga, mille lihtsale valgele sildile oli kirjutatud
ßVO^IDU? DZ^INN. Sel oli vastik, 'line l'hn nagu hiina riisiviinal. Winston
kallas endale sealt peaaegu teetassit'ie, v'ttis s?dame rindu ja neelas
selle alla nagu arstirohu.
Jalamaid hakkas ta n'gu 'hetama ja tal tuli vesi silma. See vedelik oli
nagu l'mmastikhape, v'he sellest, seda neelates oli tunne, nagu oleksid
kumminuiaga kuklasse saanud. Hetke p'rast andis k'rvetus maos aga j'rele ja
maailm omandas r''msama ilme. Ta v'ttis k'krunud pakist, millel oli kiri
ßVO^IDU? SIGARETID, ?he sigareti, aga hoidis seda ettevaatamatult
p?stloodis, mille t'ttu tubakas pudenes k'ik maha. J'rgmisega oli tal rohkem
'nne. Ta l'ks tagasi elutuppa ja istus v'ikese laua taha, mis oli
teleekraanist vasakul. Ta v'ttis lauasahtlist sulepea, tindipoti ja paksu,
kvartkaustas, punase selja ja marmoreeritud kaantega kaustiku.
Mingil p'hjusel oli teleekraan elutoas ebatavalises kohas. Selle asemel
et paikneda - nagu oli normaalne - otsaseinas, kust oleks n'inud kogu tuba,
oli ta pikemas seinas, vastu akent. Ekraani k'rval oli v'ike nis^s^, kus
Winston praegu istus, - see oli maja ehitamise ajal m'eldud ilmselt
raamaturiiuli jaoks. Ja nis^is istudes ning tahapoole n'jatudes j'i Winston
teleekraanile k'ttesaamatuks, mis puutud n'gemisse. Teda oli muidugi kuulda,
aga niikaua, kui ta p?sis oma praeguses asendis, ei olnud teda n'ha. Ja
osalt just see toa ebatavaline geograafia oligi talle sisendanud m'tte, mida
ta asus n??d teoks tegema.
Aga selle m'tte oli talle sisendanud ka see kaustik, mille ta oli
sahtlist v'lja v'tnud. See oli ise'ralikult ilus kaustik. Selle sile,
kreemjas, vanadusest pisut koltunud paber oli seda sorti, mida ei olnud enam
v'hemalt nelik?mmend aastat toodetud. Kuid Winston oletas, et see kaustik on
veel palju vanem. Ta oli m'rganud seda ?he v'ikese r''mas vanakraamikaupluse
aknal kuskil aguliurkas (kus nimelt, seda ta ei m'letanud) ja teda oli
jalamaid haaranud vastupandamatu soov selle omanikuks saada. Partei liikmed
ei tohtinud tavalistes poodides k'ia (ßvabalt turult ostmas?, nagu 'eldi),
aga sellest ei peetud rangelt kinni, sest paljusid asju, nagu n'iteks
kingapaelu ja z^iletiteri, ei olnudki muul viisil v'imalik saada. Ta oli
heitnud t'naval kiire pilgu ette ja taha, oli lipsanud poodi ja ostnud
kaustiku kahe ja poole dollari eest 'ra. Sel hetkel polnud tal selle
kaustikuga veel mingit kindlat kavatsust. Ta oli selle s??dlaslikult
portfellis koju toonud. Isegi t?hjalt, ilma et sinna oleks midagi
kirjutatud, oli see kompromiteeriv omand.
M'te, mida ta asus n??d teoks tegema, oli p'evikupidamine. See ei olnud
keelatud (miski ei olnud keelatud, sestpeale kui ei olnud enam olemas
seadusi), aga ilmsikstuleku puhul v'is olla kindel, et karistuseks on
surmanuhtlus v'i v'hemasti kaksk?mmend viis aastat sunnit''laagrit. Winston
pani sule sulepea otsa ja p?hkis selle 'list puhtaks. Sulg oli vanaaegne
riist, mida kasutati harva isegi allkirja andmiseks, ja ta oli hankinud
selle salaja ning suure vaevaga, lihtsalt tundes, et see ilus kreemjas paber
on seda v''rt, et sinna kirjutataks ehtsa sulega, selle asemel et kriipida
seda tindipliiatsiga. Tegelikult ei olnud ta harjunud k'ega kirjutama. Peale
v'ga l?hikeste m'rkmete dikteeriti k'ik mis vaja k'nekirjurile, aga
praeguseks otstarbeks see muidugi ei k'lvanud. Ta kastis sule tindipotti ja
j'i hetkeks k'hklema. V'rin k'is l'bi ta s?dame. Paberile j'lje j'tmine oli
otsustav tegu. V'ikeste kohmakate t'htedega kirjutas ta:
4. aprill 1984
Ta ajas end sirgu. Teda valdas t'ielik abitustunne. K'igepealt ei
teadnud ta vanduda, kas praegu ikka on 1984.
aasta. T'en'oline see oli, sest ta oli ?pris kindel, et ta on kolmek?mne
?heksa aastana, ja ta arvas, et ta on s?ndinud 1944. v'i 1945. aastal; aga
praegusel ajal oli v'imatu ?htegi ajamomenti fikseerida suurema kui
paariaastase t'psusega.
Ja 'kki tabas teda k'hklus: kellele ta 'ieti kirjutab seda p'evikut?
Tulevikule, neile, kes pole veel s?ndinud. Ta m'te tiirles m'ne hetke
kahtlase daatumi ?mber p'evikus ja p'rkas siis m?tsatades vastu uuskeele
s'na kaksisoism. N??d alles j'udis tema
teadvusse, kui suure asja ta on ette v'tnud. Kuidas saab suhelda tulevikuga?
See on juba loomu poolest v'imatu. Tulevik kas sarnaneb olevikuga, mis puhul
see ei kuula teda, v'i erineb olevikust, ja siis ei ole tema kitsikus
sellele m'istetav.
T?kk aega ta istus ja vahtis tuimalt paberile. Teleekraanist tuli n??d
r'iget marsimuusikat. Imelikult kombel paistis, et ta ei ole kaotanud mitte
ainult v'ljendusv'imet, vaid on koguni 'ra unustanud k'ik selle, mida ta oli
kavatsenud 'elda. Ta oli n'dalate kaupa end selleks silmapilguks ette
valmistanud, ja talle polnud kordagi p'he tulnud, et see n'uab veel midagi
muud peale julguse. Kirjutamine ise saab olema kerge. Tal tarvitseb vaid
paberile kanda see ilml'pmatu 'rev monoloog, mis oli jooksnud ta peas
aastate kaupa. Kuid praegusel hetkel oli see monoloogki katkenud. Pealegi
oli ta veenilaiendi haavand hakanud talumatult s?gelema. Aga ta ei julgenud
seda kratsida, sest kui ta seda tegi, l'i sinna alati p'letik sisse.
Sekundid tiksusid. Ta ei tajunud muud kui enda ees oleva lehe t?hjust, naha
s?gelemist pahkluu kohal, muusika m?rtsumist ja kerget uima joodud
dz^innist.
J'rsku hakkas ta t'ielikus paanikas higistama, tajudes vaid 'hmaselt,
mida ta paberile paneb. Tema v'ike, kuid lapselik k'ekiri h?ples lehel
?les-alla, kaotades algul 'ra suured t'hed ja l'puks punktid:
4. aprill 1984. Eile 'htul kinos. Puha s'jafilmid. ?ks v'ga hea
p'genike laevast, mida pommitati kusagil Vahemerel. Publikule tegid suurt
l'bu kaadrid tohutu paksust t?nnakast mehest, kes p??dis helikopteri eest
'ra ujuda, algul n'idati, kuidas ta p?herdab vees nagu pringel, siis n'idati
teda l'bi helikopteri kuulipildujasihiku, siis oli ta auke t'is ja meri tema
?mber roosa ja ta vajus nii 'kki p'hja, nagu oleks tal aukudest vesi sisse
l'inud. publik m'irgas naerda, kui ta p'hja vajus. siis n'idati p''stepaati,
mis oli lapsi t'is ja mille kohal rippus helikopter. paadininas istus ?ks
keskealine naine vist juuditar v'ike kolmeaastane poiss s?les. poiss karjus
hirmu p'rast ja surus oma pead ema rindade vahele nagu tahaks ta end temasse
puurida ja naine hoidis tal ?mbert kinni ja p??dis teda rahustada kuigi oli
ka ise hirmust sinine, varjates teda nii h'sti kui suutis nagu loodaks ta et
tema k'ed kaitsevad last kuulide vastu. siis viskas helikopter sinna
20-kilose pommi kohutav plahvatus ja paat lendas pilbasteks. ja siis oli
seal haruldane kaader lapse k'est mis lendas ?les ?les otse ?les vastu
taevast kaamera helikopteri ninas oli seda n'htavasti j'lginud ja seda
saatis v'imas aplaus parteilaste istekohtadelt aga ?ks naine all prolede
saaliosas pistis 'kki l'ugama ja karjus et seda ei tohiks lastele n'idata
seda ei tohiks neil pole 'igust lastele neil pole 'igust kuni politsei viis
ta viis ta minema ma ei usu et temaga midagi tehakse keegi ei hooli sellest
mida proled ?tlevad t??piline prolede reaktsioon nad ei - -
Winston katkestas kirjutamise, osalt sellep'rast, et ta k'si t'mbus
krampi. Ta ei teadnud, mis oli teda pannud seda soppa endast v'lja valama.
Aga imelik oli see, et samal ajal oli temas selge kuju v'tnud ?ks hoopis
teist laadi m'lestus, sedav'rd, et ta oli peaaegu valmis seda kirja panema.
Ja ta taipas n??d, et just selle teise juhtumi p'rast ta oli j'rsku
otsustanud koju tulla ja hakata t'na p'evikut pidama.
See oli juhtunud hommikul ministeeriumis, kui millegi nii h'guse kohta
saab ?ldse nii 'elda.
Oli umbes ?ksteist ja arhiiviosakonnas, kus Winston t''tas, tassiti
toole boksidest v'lja, keset saali suure teleekraani ette, valmistudes
kaheks vihkamise minutiks. Winston oli just ?hes keskmises reas istet
v'tmas, kui 'kki astus saali kaks inimest, keda ta n'gupidi tundis, aga
kellega ta polnud r''kinud. ?ks neist oli t?druk, keda ta koridoris sageli
kohtas. Winston ei teadnud tema nime, aga ta teadis, et see t?druk t''tab
ilukirjandusosakonnas. Arvestades seda, et ta oli n'inud teda 'liste k'te ja
mutriv'tmega, v'is arvata, et ta on mingi tehnik m'ne romaanikirjutamise
masina juures. T?druk oli enesekindla olekuga, umbes kahek?mne seitsme
aastane, paksude tumedate juuste, tedret'hnilise n'o ja kiirete sportlike
liigutustega. ?mber tema tunkede oli mitmekordselt keeratud kitsas
helepunane v'', Noorte Antiseksuaalse Liidu tunnus, k?llalt tihedalt, et
esile t'sta tema puusade vormikust. Winstonile oli ta olnud esimesest
pilgust peale vastumeelne. Ja ta teadis ka p'hjust. See oli hokiv'ljakute ja
k?lmade supluste, ?histe matkade ja ?ldise ideepuhtuse 'hkkond, mis t?drukut
saatis. Winstonile olid vastumeelsed peaaegu k'ik naised, eriti aga noored
ning n'gusad. Just naised, ja eesk'tt noored naised, olid Partei k'ige
fanaatilisemad pooldajad, loosungineelajad, vabatahtlikud nuhid ja
ketserluse v'ljanuuskijad. See t?druk aga j'ttis talle ohtlikuma mulje kui
?kski teine. ?kskord koridoris vastu tulles oli t?druk talle heitnud kiire
k'rvalpilgu, mis oleks teda nagu l'bi puurinud, nii et ta tundis hetkeks
j'ist hirmu. Tal k'is peast l'bi isegi kahtlus, et see t?druk on ehk
M'ttepolitsei agent. See ei olnud, t'si k?ll, kuigi t'en'oline. Aga siiski
ta tundis ise'ralikku 'ngistust, milles hirm segunes vaenulikkusega, iga
kord kui nad kuskil kohtusid.
Teine tulija oli mees nimega O'Brien, sisepartei liige, kellel oli nii
k'rge ja t'htis ametikoht, et Winstonil oli sellest vaid 'hmane ettekujutus.
Toolide ?mber sagivad inimesed vakatasid paugupealt, kui nad n'gid
sisepartei liikme musti tunkesid. O'Brien oli suur turske mees j'meda kaela
ja tahumatu, pentsiku, brutaalse n'oga. Aga hoolimata tema heidutavast
v'limusest oli tema k'itumises teatavat sarmi. Tal oli ise'ralik komme oma
prille kohendada, mis oli imelikult relvitustav, mingil seletamatul moel
imelikult kultiveeritud. Seda liigutust oleks v'inud v'rrelda
kaheksateistk?mnenda sajandi aadlimehe ninatubakatoosi-pakkumisega, kui
keegi veel niisugustes kategooriates oleks m'elnud. Winston oli O'Brienit
n'inud tosina aasta jooksul oma tosin korda. Ta tundis tema vastu s?gavat
huvi, ja mitte ainult sellep'rast, et teda k'itis kontrast O'Brieni
k'itumise ja tema poksijav'limuse vahel. Eesk'tt toitis tema huvi salajane
veendumus - v'i ehk siiski mitte veendumus, vaid lootus, - et O'Brieni
poliitiline 'igeusklikkus pole t'iuslik. Miski tema n'os sisendas seda
vastupandamatult. Aga muidugi, v'ib-olla see ei olnud siiski ketserlus, mis
oli kirjutatud tema n'kku, vaid lihtsalt intelligents. Igal juhul j'i temast
mulje kui inimesest, kellega v'iks r''kida, kui 'nnestuks kuidagi petta
teleekraani ja j''da temaga nelja silma alla. Winston ei olnud k?ll iial
teinud v'himatki katset seda oletust kontrollida; ja muidugi polnud tal
selleks v'imalustki. Sel hetkel vaatas O'Brien oma k'ekella, n'gi, et kell
on peaaegu ?ksteist null-null, ja otsustas ilmselt arhiiviosakonda j''da,
kuni kaks vihkamise minutit on m''das. Ta v'ttis istet samas reas kus
Winstongi, paari tooli kaugusel. Nende vahel istus v'ike punasejuukseline
naine, kes t''tas Winstoni k'rval boksis. Tumedate juustega t?druk istus
otse tema selja taga.
J'rgmisel hetkel, nagu oleks t''le hakanud mingi tohutu 'litamata
masinav'rk, prahvatas otsaseinas olevast suurest teleekraanist saali kohutav
krigisev k'neh''l. See k'is hammastest l'bi ja ajas kuklakarvad turri.
Vihkamine oli alanud.
Nagu tavaliselt, ilmus ekraanile Emmanuel Goldsteini, rahvavaenlase
n'gu. Siit-sealt vaatajate hulgast kostis sisinast. V'ike punajuukseline
naine piiksatas hirmust ja vastikusest. Goldstein oli renegaat ja
ususalgaja, kes kunagi ammu (kui ammu, seda ei m'letanud t'pselt enam keegi)
oli olnud ?ks Partei juhtivaid tegelasi, peaaegu Suure Venna endaga ?hel
tasemel, ja oli siis hakanud arendama kontrrevolutsioonilist tegevust, oli
surma m'istetud, aga oli salap'rasel kombel p'genema p''senud ja kadunud.
Kahe vihkamise minuti programm muutus p'evast p'eva, aga iial ei puudunud
sealt Goldstein kui peategelane. Tema oli esimene reetur, k'ige varasem
Partei puhtuse reostaja. K'ik hilisemad Partei-vastased kuriteod, k'ik
reetmised, sabotaaz^iaktid, ketserlused ja kallakud l'htusid otse tema
'petusest. Kusagil oli ta siiamaani elus ja haudus oma salaplaane: v'ib-olla
kusagil ookeani taga oma v'lismaa leivaisade kaitse all v'i isegi - nagu
vahetevahel sosistati - m'nes peidukohas Okeaanias endas.
Winstonil v'ttis s?dame alt ''nsaks. Goldsteini n'gu kutsus temas alati
esile segase tunnetepuhangu. See oli k'hn juudin'gu suure k'harate valgete
juuste oreooli ja v'ikese kitsehabemega, - tark n'gu, ja siiski mingil moel
olemuslikult vastumeelne ja seniilselt rumal oma pika kitsa ninaga, millel
prillid olid alla vajunud. See sarnanes lamba n'oga ja ka tema h''l oli
m''giv nagu lambal. Goldstein alustas oma alatist tigedat Partei-vastast
r?nnakut, mis oli nii liialdatud ja ebaloomulik, et lapski oleks v'imeline
olnud seda l'bi n'gema, ja siiski k?llalt veenev, et sisendada 'revat
tunnet, nagu v'iks m'nda teist inimest, kes ei ole nii arukas, sellega 'ra
petta. Ta s'imas Suurt Venda, m'istis hukka Partei diktatuuri, n'udis
viivitamatult rahu s'lmimist Euraasiaga, astus v'lja s'navabaduse,
tr?kivabaduse, koosolekute vabaduse ja m'ttevabaduse kaitseks, ta karjus
h?steeriliselt, et revolutsioon on reedetud, ja seda k'ike silpiderohkes
kiirk'nes, mis oli nagu Partei k'nemeeste tavalise stiili paroodia ja
sisaldas isegi uuskeele s'nu: tegelikult rohkem uuskeele s'nu, kui tavaline
Partei liige igap'evases elus kasutas. Ja et kellelegi ei j''ks kahtlust,
mida tegelikult see Goldsteini silmakirjalik loba varjab, marssisid tema pea
taga teleekraanil l'putud Euraasia armee kolonnid: rida rea j'rel terveid ja
tugevaid, ilmetu asiaadin'oga mehi, kes ekraani pinnale j'udes kadusid, et
anda ruumi teistele, t'pselt samasugustele. S'durisaabaste tuim r?tmiline
trampimine moodustas tausta Goldsteini m''givale h''lele.
Vihkamine polnud kestnud veel kolmek?mmend sekunditki, kui juba pool
saalis olijaist t'i kuuldavale tahtmatuid raevur''gatusi. V'imatu oli taluda
seda endaga rahulolevat lamban'gu ekraanil ja Euraasia armee kohutavat j'udu
selle taga; ja ?ldse kutsus Goldsteini n'gemine v'i isegi ainult m'te temale
automaatselt esile viha ja hirmu. Ta oli p?sivam vihaobjekt kui Euraasia v'i
Ida-Aasia, sest kuni Okeaania s'dis ?hega neist suurriikidest, oli ta
?ldiselt teistega rahujalal. Aga imelik oli see, et kuigi Goldsteini k'ik
vihkasid ning p'lgasid ja kuigi tema teooriaid l?kati ?mber, purustati ja
naeruv''ristati p'evast p'eva ja tuhat korda p'evas, k'netoolides,
teleekraanil, ajalehtedes ja raamatutes, ja demonstreeriti k'igile nende
haletsusv''rset olemust, ei paistnud tema m'ju sugugi kahanevat. Ikka leidus
uusi lihtsameelseid, kes ootasid, et ta neid 'nge v'taks. Ei m''dunud
ainsatki p'eva, kus M'ttepolitsei poleks paljastanud spioone ja sabot''re,
kes tegutsesid tema juhendusel. Ta k'sutas tohutut varjuarmeed,
konspiraatorite p'randaalust v'rku, kelle eesm'rgiks oli kukutada Riik.
Selle nimeks arvati olevat Vennaskond. Sosistati ka kohutavast raamatust,
k'igi ketserlike vaadete kogumikust, mille autor oli Goldstein ja mis liikus
siin-seal salaja k'est k'tte. Sel raamatul polnud pealkirja. Kui sellest
?ldse juttu tehti, siis 'eldi lihtsalt: see raamat. Aga niisugustest
asjadest teati vaid 'hmaste kuulduste j'rgi. Nii Vennaskond kui see raamat olid teemad, mida Partei lihtliige p??dis
v'ltida, kui see v'hegi v'imalik oli.
Teisel minutil paisus vihkamine raevuks. Inimesed kargasid kohalt p?sti
ja karjusid t'iest k'rist, p??des l'mmatada ekraanilt tulevat hulluksajavat
m''givat h''lt. V'ike punasejuukseline naine 'hetas n'ost ja maigutas suud
nagu kuivalej''nud kala. Isegi O'Brieni rohmakas n'gu 'hetas. Ta istus v'ga
sirgelt ja ta tugev rindkere t'usis ja vajus, nagu r?ndaksid seda
merelained. Tumedajuukseline t?druk Winstoni selja taga hakkas karjuma
ßSiga! Siga! Siga!?, haaras 'kki raske uuskeele s'naraamatu ja viskas selle
vastu ekraani. See tabas Goldsteini nina ja p'rkas tagasi; h''l j'tkas
segamatult. ?hel selgel hetkel m'rkas Winston, et ta karjub koos teistega ja
taob metsikult kontsa vastu toolipulka. Kahe vihkamise minuti juures polnud
kohutav mitte see, et inimene oli kohustatud mingit osa m'ngima, vaid
vastupidi see, et tal oli v'imatu hoiduda kaasa minemast. Kolmek?mne sekundi
jooksul kadus igasugune teesklemisvajadus. V'igas hirmu- ja
k'ttemaksuekstaas, soov tappa, piinata ja n'gusid sepahaamriga l'mastada
n'is l'bivat inimsumma nagu elektrivool, muutes inimese vastu tema tahtmist
grimassitavaks ja r''kivaks n'drameelseks. Kusjuures viha, mida inimesed
tundsid, oli abstraktne, eesm'rgita tunne, mida v'is ?helt objektilt teisele
suunata nagu leeklambi leeki. Nii ei olnud m'nel hetkel Winstoni viha
suunatud ?ldse mitte Goldsteini vastu, vaid vastupidi, Suure Venna, Partei
ja M'ttepolitsei vastu; ja sellistel hetkedel kuulus tema s?da ?ksildasele
m'nitatud ketserile ekraanil, t'e ja terve m'istuse ainsale kaitsjale valede
maailmas. Aga juba j'rgmisel hetkel oli ta ?hel meelel inimestega enda
?mber, ja k'ik, mis Goldsteini kohta 'eldi, paistis talle t'si olevat. Ja
neil hetkedel muutus tema salajane vihkamine Suure Venna vastu imetluseks ja
Suur Vend ?lenes tema silmis: v'itmatu, kartmatu kaitsja, kes seisab nagu
kalju Aasia hordide vastu, ja Goldstein, vaatamata oma isoleeritusele, oma
abitusele ja kahtlusele, mis rippus koguni tema olemasolu kohal, n'is olevat
nagu mingi kuri v'lur, kes on v'imeline lihtsalt oma h''le j'uga
tsivilisatsiooni h'vitama.
Aga aeg-ajalt oli v'imalik oma viha ka meelevaldselt sinna v'i t'nna
suunata. ?kki, nagu meeletu pingutusega, millega luupainaja k'es vaevleja
t'stab oma pea padjalt, 'nnestus Winstonil oma viha ekraanil olevalt n'olt
?le kanda tumedajuukselisele t?drukule enda taga. Elavad kaunid
kujutluspildid v'lgatasid l'bi ta pea. Ta peksaks t?druku kumminuiaga
surnuks. Seoks ta alasti posti k?lge ja laseks ta nooli t'is nagu P?ha
Sebastianuse. V'gistaks ta 'ra ja l'ikaks tal orgasmihetkel k'ri l'bi.
Winston m'istis n??d paremini kui varem, miks ta seda t?drukut vihkab. Ta
vihkas teda sellep'rast, et t?druk oli noor ja ilus ja sootu, et ta tahtis
temaga voodisse minna, mis oli aga v'imatu, sest t?druku hurmavalt n'tke
piha ?mber, mis n'is lausa igatsevat embusi, oli see vastik helepunane v'',
pealet?kkiv kasinuse s?mbol.
Vihkamine saavutas haripunkti. Goldsteini h''l oli muutunud t'eliseks
m''gimiseks ja hetkeks moondus ta n'gu lamban'oks. Siis sulas see n'gu
Euraasia s'duri kujuks, mis l'henes, tohutu ja hirmu'ratav, automaadi
t'risedes, ja n'is iga hetk ekraanilt maha astuvat, nii et m'ned esimeses
reas istujad surusid end hirmuga vastu seljatuge. Aga samal hetkel ohkasid
k'ik kergendatult: vaenulik kuju sulas Suure Venna mustajuukseliseks ja
mustavuntsiliseks n'oks, mis oli t'is j'udu ja ?leloomulikku rahu ja nii
lai, et t'itis peaaegu kogu ekraani. Keegi ei kuulnud, mida Suur Vend ?tles.
Need olid lihtsalt m'ned julgustuss'nad, niisugused s'nad, mida lausutakse
lahinguk'ras ja millest ei saa 'ieti arugi, aga mis annavad tagasi
kindlustunde lihtsalt sellega, et neid 'eldakse. Siis 'hmastus Suure Venna
n'gu ja selle asemel ilmusid ekraanile Partei kolm loosungit suurte
tr?kit'htedega:
SO^DA ON RAHU
VABADUS ON ORJUS
TEADMATUS ON JO^UD
Aga Suure Venna n'gu n'is veel m'ne sekundi ekraanil p?sivat, nagu
oleks surve, mida ta inimeste silmamunadele avaldas, olnud liialt tugev, et
kohe kaduda. V'ike punajuukseline naine oli langenud ?le enda ees oleva
tooli seljatoe. V'riseval pominal, mis k'las nagu ßMu p''stja!?, sirutas ta
k'si ekraani poole. Siis kattis ta n'o k'tega. Oli ilmne, et ta palvetas.
Samal ajal hakkas kogu rahvasumm tumedalt, aeglaselt ja r?tmiliselt
skandeerima: ßS-V!... S-V!... S-V!?, ikka ja j'lle, v'ga aeglaselt, pikk
paus kahe h''liku vahel, - raske pomisev heli, kuidagi imelikult ?rgne, nagu
saadaks seda paljaste jalgade t?mpsumine ja tamtammide k'min. See kestis
umbes pool minutit. See oli refr''n, mida v'is ?levoolavate tunnete puhul
sageli kuulda. Osalt oli see nagu h?mn Suure Venna tarkusele ja ?levusele,
veel enam aga oli see eneseh?pnoos, teadvuse tahtlik uinutamine r?tmilise
m?ra abil. Winstonil l'ks s?dame alt k?lmaks. Kahe vihkamise minut jooksul
ei suutnud ta hoiduda ?ldisest hullusest osa v'tmast, aga see ebainimlik
loitsimine ßS-V!... S-V!? t'itis teda alati 'udusega. Muidugi skandeeris ta
koos teistega; teisiti oli v'imatu talitada. Oma tunnete varjamine, n'oilme
valitsemine, teistega kaasategemine oli instinktiivne reaktsioon. Aga seal
oli m'nesekundiline ajavahemik, kus pilk oli v'inud teda reeta. Ja just sel
hetkel oli juhtunud midagi olulist, kui muidugi ?ldse oli juhtunud.
Ta oli korraks tabanud O'Brieni pilgu. O'Brien oli p?sti t'usnud. Ta
oli prillid eest v'tnud ja oli neid oma iseloomuliku liigutusega taas ninale
panemas. Aga hetkeks olid nende pilgud kohtunud, ja niikaua kui see kestis,
teadis Winston - jah, ta teadis - , et O'Brien m'tleb samuti nagu tema. Seda
s'numit ei saanud v''riti m'ista. Nagu oleksid nende ajud avanenud ja m'tted
pilgu kaudu ?hest teise voolanud. ßMa olen sinuga,? n'is O'Brien talle
?tlevat. ßMa tean t'pselt, mida sa tunned. Ma tean sinu p'lgust, vihkamist
ja j'lestust. Aga 'ra karda, ma olen sinu leeris!? Siis see m'istmisv'lgatus
kustus ja O'Brieni ilme oli niisama l'bitungimatu nagu k'igil teistelgi.
See oli k'ik ja Winston polnud enam kindel, kas oligi midagi juhtunud.
Niisugustel juhtumitel ei olnud j'rge. Need toitsid vaid tema usku v'i
lootust, et on teisigi Partei vaenlasi peale tema. V'ib-olla vastasid
kuuldused tohutust p'randaalusest vanden'ust ikkagi t'ele, v'ib-olla
Vennaskond siiski eksisteeris! Kuigi oli v'imatu kindel olla, vaatamata
l'pututele arreteerimistele, ?lestunnistustele ja hukkamistele, et see
Vennaskond ei ole lihtsalt m??t. Vahel ta uskus selle olemasolusse, vahel
mitte. Mingeid t'endeid ei olnud, olid ?ksnes p'gusad t'helepanekud, mis
v'isid t'hendada k'ike v'i mitte midagi: juhuslikud vestluskatked, tuhmid
kritseldused peldikuseintel, - ?kskord isegi, kui kaks v''rast kohtusid,
peaaegu m'rkamatu z^est, mida v'is t'lgendada paroolina. Aga see k'ik oli
?ks suur m'istatus, v'imalik, et ta oli seda lihtsalt ette kujutanud. Ta oli
oma boksi tagasi l'inud, uuesti O'Brieni poole vaatamata. Tal ei olnud
korrakski peast l'bi k'inud m'tet j'tkata nende hetkelist kontakti. See
oleks olnud ''rmiselt ohtlik isegi siis, kui ta oleks teadnud, kuidas seda
teha. Sekundi v'i kahe v'ltel olid nad vahetanud ebam''rase pilgu, ja
sellega oli lugu l'ppenud. Aga umbses ?ksinduses, milles ta oli sunnitud
elama, oli seegi meeldej''v s?ndmus.
Winston 'rkas m'tetest ja sirutas end. Ta r'hatas. Dz^inn ajas maost
?les.
Ta pilk keskendus j'lle kaustiku lehek?ljele. Ta avastas, et kuni ta
oli abitult m'tisklenud, oli ta j'tkanud automaatselt kirjutamist. Ja
k'ekiri ei olnud enam kramplik ja kohmakas nagu enne. Sulg oli jooksnud
m'nuga ?le sileda paberi, maalides suurte selgete tr?kit'htedega -
MAHA SUUR VEND
MAHA SUUR VEND
MAHA SUUR VEND
MAHA SUUR VEND
MAHA SUUR VEND
rida rea j'rel, t'ites pool lehek?lge.
Teda haaras paanikahoog. See oli absurdne, sest nende konkreetsete
s'nade kirjapanemine ei olnud iseenesest ohtlikum kui lihtsalt see fakt, et
ta oli hakanud p'evikut pidama; aga hetkeks ta tundis kiusatust rikutud
lehed v'lja rebida ja kogu ettev'ttest loobuda.
Kuid ta siiski ei teinud seda, sest ta teadis, et sellest ei oleks
kasu. Ei ole mingit vahet, kas ta kirjutab MAHA SUUR VEND v'i j'tab selle
kirjutamata. Ei ole mingit vahet, kas ta j'tkab p'eviku pidamist v'i j'tab
selle pooleli. M'ttepolitsei tabab ta nagunii. Ta oli toime pannud - oli
juba toime pannud, isegi kui ta sulg poleks iial paberit puudutanud, -
raskeima kuriteo, mis sisaldas endas k'ik teised. Seda nimetati
m'tteroimaks. Ja m'tteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. V'ib
m'nda aega, koguni aastaid edukalt kavaldada, aga varem v'i hiljem sind
tabatakse nagunii.
See toimus alati ''sel - arreteerimised toimusid tingimata ''sel. Sind
'ratatakse une pealt, j'hker k'si raputab sind 'last, valgus pimestab sul
silmi, voodi ?mber on kalgid n'od. Enamikul juhtudel ei toimunud mingit
kohut, arreteerimise kohta ei ilmunud mingit teadet. Inimesed lihtsalt
kadusid, ja alati ''sel. Su nimi kustutati nimekirjast, k'ik j'ljed sellest,
mis sa olid iial teinud, p?hiti minema, su kunagine olemasolu salati maha ja
seej'rel unustati. Sind k'rvaldati, h'vitati: likvideeriti, oli tavaline
?tlemine.
Winstonit haaras hetkeks mingi h?steeriahoog. Ta kirjutas kiiresti ja
kritseldades:
nad lasevad mind maha ma ei hooli sellest nad tulistavad mind kuklasse
ma ei hooli sellest maha suur vend nad tulistavad alati kuklasse ma ei hooli
sellest maha suur vend - -
Ta n'jatus vastu tooli seljatuge, pisut h'benedes ennast, ja pani
sulepea k'est. Hetke p'rast ta v'patas metsikult. Uksele koputati.
Juba! Ta istus vaiksel nagu hiir, lootes asjata, et koputaja, olgu ta
kes tahes, lahkub p'rast seda ainust katset. Aga ei, koputus kordus. K'ige
halvem oleks viivitada. S?da kloppis metsikult, aga ta n'gu oli pikast
harjumusest arvatavasti ilmetu. Ta t'usis p?sti ja liikus vaevaliselt ukse
poole.
2
Kui Winston pani k'e ukselingile, m'rkas ta, et p'evik on j''nud
lahtiselt lauale. MAHA SUUR VEND oli kirjutatud ?le kogu lehe, nii suurte
t'htedega, et neid n'gi lugeda isegi uksel seistes. Ta oli hakkama saanud
kujuteldamatu lollusega. Aga ta taipas, et isegi paanikas ta ei olnud
tahtnud kreemikat paberit m''rida ja kaustikut kinni panna, enne kui tint on
'ra kuivanud.
Ta t'mbas hinge ja avas ukse. Ja otsekohe voogas temast ?le soe
kergenduslaine. Ukse taga seisis v'rvitu, muserdatud ilme, salkus juuste ja
kortsulise n'oga naine.
ßSeltsimees,? alustas naine s?nge, kiunuva h''lega, ßma kuulsin, et te
tulite koju. Kas te saaksite korraks meile tulla ja meie kraanikaussi
vaadata? See on umbes ja - -?
See oli proua Parsons, naabri naine samalt korruselt. (Proua oli s'na,
mida Partei just heaks ei kiitnud - k'iki oleks tulnud k'netada ßseltsimees?
- , aga m'ne naise puhul kasutati seda tahtmatult.) Ta oli umbes kolmek?mne
aastane, aga n'gi palju vanem v'lja. J'i mulje, et ta n'o kortsudesse on
tolmu kogunenud. Winston j'rgnes talle m''da koridori. Need
asjaarmastajalikud parandust''d oli igap'evaseks 'rritajaks. V'idu Maja oli
ehitatud 1930-ndatel aastatel ja oli lagunemas. Laest ja seintelt pudenes
pidevalt krohvi, torud l'hkesid iga k'vema k?lmaga, katus laskis l'bi, iga
kord kui lund sadas, ja keskk?te t''tas tavaliselt poole v'imsusega, kui
seda majanduslikel kaalutlustel lausa v'lja polnud l?litatud. Remont, v'lja
arvatud see, millega inimene ise hakkama sai, k'is k'rgete komisjonide
kaudu; ja sel moel v'ttis isegi aknaruudu parandamine kaks aastat aega...
ßMa tulin ainult sellep'rast, et Tomi pole kodus,? ?tles proua Parsons
ebalevalt.
Parsonsite korter oli suurem kui Winstonil ja kuidagi teistmoodi
raamas. See n'gi v'lja, nagu oleks mingi koletu suur metselukas siin 'sja
k'ik segi trampinud. P'randal vedelesid sporditarbed: hokikepid,
poksikindad, katkine jalgpall, paar pahupidi p''ratud m''rdunud spordip?kse,
ja laual oli kuhi musti toidun'usid ning kortsunud vihikuid. Seintel oli
Noorsoo?hingu ja Luurajate helepunane lipp ja Suure Venna elusuurune plakat.
Kogu majale ?hisest keedetud kapsa l'hnast tungis siin l'bi v'nge higilehk,
mis kuulus - see oli esimesest hetkest selge, kuigi seda oli raske seletada,
- isikule, keda parajasti kohal polnud. Teises toas p??dis keegi kammi ja
tualettpaberi abil kaasa m'ngida marsimuusikat, mida tuli ikka veel
teleekraanist.
ßNeed on lapsed,? ?tles proua Parsons, heites areldi pilgu ukse poole.
ßNad pole t'na v'lja saanud. Ja muidugi - -?
Proua Parsonsil oli harjumus lauseid pooleli j'tta. Kraanikauss oli
peaaegu ''reni t'is sogast rohekat vett, mis haises hullemini kui kapsas.
Winston laskus p'lvili ja uuris vesilukku. Ta vihkas k'tega t''tamist ja
vihkas kummardamist, mis ajas teda alati k'hima. Proua Parsons vaatas
abitult k'rvalt.
ßMuidugi, kui Tom kodus oleks, ta teeks selle jalamaid korda,? ?tles
ta. ßNiisugune asi meeldib talle. Tomil on t'esti osavad k'ed.?
Parsons oli Winstoni kaasametnik T'eministeeriumist. Ta oli t?se, kuid
toimekas ja rabavalt rumal mees, t'is n?rimeelset vaimustust, - ?ks neid
t'iesti k'hklematuid ustavaid r?gajaid, kellest Partei stabiilsus s'ltus
rohkemgi kui M'ttepolitseist. ?sja, kolmek?mne viieselt, oli ta peaaegu
v'gisi Noorsoo?hingust v'lja arvatud, aga enne Noorsoo?hingusse astumist oli
tal 'nnestunud Luurajate ridades aasta ?le m''ratud aja olla. Ministeeriumis
oli ta mingil madalamal ametikohal, kus ei l'inud m'istust vaja, aga samal
ajal oli ta juhtiv kuju Spordikomitees ja k'igis teistes komiteedes, mis
organiseerisid ?hismatku, spontaanseid meeleavaldusi, s''stukampaaniaid ja
muid vabatahtlikke ?ritusi. Piipu imedes v'is ta vaikse uhkusega teatada, et
ta on viimase nelja aasta jooksul igal 'htul ?hiskondlikust Keskusest l'bi
astunud. Hingemattev higihais, tema pingelise elu tahtmatu t'endus, saatis
teda igal pool, kus ta liikus, ja j'i temast maha ka p'rast tema lahkumist.
ßKas teil mutriv'tit ei ole?? k?sis Winston vesiluku mutri kallal
kohmitsedes.
ßMutriv'tit,? ?tles proua Parsons, muutudes jalamaid k'hklevaks. ßMa
t'esti ei tea. V'ib-olla lapsed - -?
Jalgu trampides ja kammipilli joristades tormasid lapsed elutuppa.
Proua Parsons t'i mutriv'tme. Winston laskis torust vee v'lja ja k'rvaldas
vastikustundega ummistuse p'hjustanud juuksetuusti. Ta pesi k?lma
kraaniveega k'si, nii h'sti kui sai, ja l'ks tagasi tuppa.
ßK'ed ?les!? r''gatas ?ks metsik h''l.
?heksa-aastane kena v'limusega sitke poiss oli laua varjust p?sti
karanud ja sihtis Winstonit m'nguautomaatp?stoliga, temast paar aastat
noorem 'de matkis venna liigutust puut?kiga. M'lemal oli seljas Luurajate
vorm: l?hikesed sinised p?ksid, hall s'rk ja punane kaelar'tt. Winston
t'stis k'ed pea kohale, aga tal oli v'ga ebameeldiv tunne, poisi k'itumine
oli nii tige, et see polnud hoopiski mitte m'ngu.
ßSa oled reetur!? r''kis poiss. ßSa oled m'tteroimar! Sa oled Euraasia
spioon! Ma lasen sind maha, ma likvideerin sind, ma saadan sind
soolakaevandusse!?
Ja 'kki pistsid nad tema ?mber karglema, karjudes ßreetur? ja
ßm'tteroimar?, ja v'ike t?druk j'ljendas venda igal sammul. See oli kuidagi
k'hedust tekitav nagu tiigripoegade m'ng, kellest kasvavad peagi inims''jad.
Poisi silmist paistis mingi kaalutlev julmus, ?sna ilmne soov Winstonit l??a
v'i peksta ja teadmine, et ta on peagi k?llalt suur, et seda teha. Hea veel,
et tal ei ole t'elist p?stolit, m'tles Winston.
Proua Parsonsi silmad vilasid n'rviliselt Winstonilt lastele ja tagasi.
Elutoa valguses m'rkas Winston ?llatusega, et kortsudes naise n'ol oligi
tolm.
ßNad on t'na nii l'rmakad,? ?tles ta. ßNad on pettunud, et nad ei
saanud poomist vaatama minna, see'p see on. Minul pole aega neid viia, ja
Tom ei ole veel t''lt tulnud.?
ßMiks me ei l'he poomist vaatama?? m'irgas poiss t'iest k'rist.
ßPoomist vaatama! Poomist vaatama!? l'llutas v'ike t?druk ringi
keksides.
Winstonile meenus, et m'nedes s'jaroimades s??distatud euraaslastest
vangid pidi sel 'htul Pargis ?les poodama. Seda juhtus kord kuus ja see oli
populaarne vaatem'ng. Lapsed n'udsid alati, et neid vaatama viidaks. Winston
j'ttis proua Parsonsiga h?vasti ja liikus ukse poole. Aga ta oli astunud
m''da koridori vaevalt kuus sammu, kui sai kohutavalt valusa hoobi kuklasse.
Tundus, nagu oleks teda tulise oraga torgatud. Ta p''ras ?mber ja n'gi proua
Parsonsit poega uksest sisse tirimas; poiss toppis parajasti ragulkat
taskusse.
ßGoldstein!? karjus poiss, kui uks ta j'rel sulgus. Aga k'ige enam
rabas Winstonit siiski abitu hirm naise hallikal n'ol.
Tagasi oma korteris, m''dus ta kiiresti teleekraanist ja istus uuesti
laua taha, ikka veel kukalt h''rudes. Muusika teleekraanist oli l'ppenud.
Selle asemel kirjeldas s'jav'elase j'rsk h''l julma naudinguga Islandi ja
F''ri saarte vahele ankrusse heitnud uue ujuvkindluse relvastust.
Selliste lastega, m'tles ta, on selle vaese naise elu k?ll hirmus. Veel
aasta v'i kaks, ja nad hakkavad teda ''l kui p'eval j'lgima, otsides
ketserluse m'rke. Lapsed olid t'nap'eval peaaegu eranditult kohutavad.
Kusjuures halvim oli see, et niisugused organisatsioonid nagu Luurajad
kasvatasid neid kavakindlalt juhtimatuteks metslasteks, kel samas ei tulnud
m'ttessegi Partei distsipliini vastu m'ssu t'sta. Vastupidi, nad jumaldasid
Parteid ja k'ike, mis oli sellega seotud. Laulud, rongk'igud, lipud, matkad,
drill m'ngup?ssidega, h??dlausete karjumine, Suure Venna kummardamine -
laste jaoks oli see nagu imetore m'ng. Kogu nende julmus oli suunatud
v'ljapoole: Riigi vaenlaste vastu, v'lismaalaste, reeturite, sabot''ride ja
m'tteroimarite vastu. ?sna tavaliseks oli muutunud ?le kolmek?mneaastaste
inimeste hirm oma laste ees. Ja oli ka p'hjust, sest peaaegu iga n'dal
kirjutati ßTimesis? v'ikestest keelekandjatest (neid nimetati tavaliselt
ßlaps-kangelane?), kes, kuulnud m'nd kompromiteerivat m'rkust, olid vanemate
peale M'ttepolitseis kaevanud.
Ragulkasinkli valu oli j'rele andnud. Winston v'ttis k'heldes sule,
teadmata, kas ta oskab p'evikusse veel midagi lisada. Ja 'kki j'i ta j'lle
O'Brienile m'tlema.
Aastate eest... millal see oli? Umbes seitse aastat tagasi oli ta
n'inud unes, et ta k'nnib kottpimedas toas. Ja keegi, kes istus seina ''res,
?tles talle, kui ta temast m''dus: ßMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole
pimedust.? See oli 'eldud v'ga vaikselt, nagu muuseas, ja k'las nagu v'ide,
mitte nagu k'sk. Ta oli peatumata edasi l'inud. Imelikul kombel ei olnud
need s'nad talle tookord unes erilist m'ju avaldanud. Alles hiljem ja
v'hehaaval olid need hakanud m'tet omandama. Ta ei m'letanud enam, kas ta
oli O'Brienit esmakordselt kohanud enne v'i p'rast seda unen'gu; samuti
mitte seda, millal ta oli esimest korda taibanud, et see oli O'Brieni h''l.
Igal juhul oli ta O'Brieni h''le 'ra tundnud. See oli O'Brien, kes oli
temaga pimedusest k'nelnud.
Winston polnud iial selgusele j'udnud - isegi p'rast seda hommikust
pilkudevahetust oli tal v'imatu selgusele j'uda - , kas O'Brien on s'ber v'i
vaenlane. Ja see ei paistnud ka oluline olevat. Neid ?hendas
teineteisem'istmine, mis oli t'htsam kui poolehoid v'i relvavendlus. ßMe
kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust,? oli O'Brien 'elnud. Winston
ei m'istnud nende s'nade t'hendust, aga ta teadis, et mingil moel l'hevad
need t'ide.
H''l teleekraanist tegi pausi. L'ppunud 'hus k'las selge ja ilus
trompetisignaal. H''l j'tkas karedalt:
ßT'helepanu! Palun t'helepanu! Just praegu saabus v'lkuudis Malabari
rindelt. Meie v'ed on L'una-Indias hiilgava v'idu saavutanud. Mind on
volitatud teatama, et see s?ndmus, millest me kohe teatame, v'ib s'ja l'pu
k'egakatsutavasse l'hedusse tuua. See v'lkuudis on j'rgmine - -?
Halvad uudised on tulemas, m'tles Winston. Ja t'epoolest. Euraasia
armee h'vitamise verisele kirjeldusele tapetute ja vangiv'etute tohutu
arvuga j'rgnes teade, et alates j'rgmisest n'dalast v'hendatakse
s^okolaadinormi kolmek?mnelt grammile kahek?mnele.
Winston r'hatas j'lle. Dz^inni m'ju hakkas kaduma, j'ttes j'rele ''nsa
tunde. Teleekraanist hakkas m?rtsuma - v'ib-olla v'idu auks v'i siis
selleks, et peletada m'lestust kaotatud s^okolaadist, - ßSulle, Okeaania?.
Seda tuli kuulata seistes, aga praegusel kohal oli Winston n'htamatu.
ßSulle, Okeaania? j'rel hakkas tulema kergemat muusikat. Winston l'ks
akna alla, hoidudes seljaga ekraani poole. P'ev oli endiselt k?lm ja selge.
Kusagil kaugel kajas tumedalt rakettm?rsu plahvatus. Viimasel ajal langes
Londonile iga n'dal paar-kolmk?mmend m?rsku.
All t'naval laperdas hooti tuules katkine plakat ja s'na INGSOTS kord
ilmus, kord kadus. Ingsots. Ingsotsi p?had p'hialused. Uuskeel, kaksisoim,
mineviku muutuvus. Tal oli tunne, nagu eksleks ta merep'hjas koletislikus
vesikasvude tihnikus, kus ka ta ise on koletis. Ta oli ?ksi. Minevik oli
surnud, tulevik oli etteaimamatu. Mis alust oli tal arvata, et ?ksainuski
elav inimolend on tema leeris? Ja kuidas ta v'is teada, et Partei ?lemv'im
ei kesta igavesti? Nagu vastusena hakkas talle
T'eministeeriumi valgel fassaadil silma kolm loosungit:
SO^DA ON RAHU
VABADUS ON ORJUS
TEADMATUS ON JO^UD
Ta v'ttis taskust kahek?mne viie sendilise. Ka sinna olid v'ikeses
selges kirjas vermitud needsamad loosungid, ja m?ndi teisel k?ljel oli Suure
Venna n'gu. Isegi m?ndilt puurisid silmad sind. M?ntidelt, markidelt,
raamatukaantelt, lippudelt, plakatitelt, suitsupakkidelt - k'ikjalt.
Pidevalt j'lgisid sind silmad ja ?mbritses sind h''l. Magades v'i 'rkvel
olles, t''tades v'i s??es, toas v'i t'naval, vannis v'i voodis - p''su ei
olnud kusagil. Peale m'ne kuupsentimeetri pealuu sees ei kuulunud miski
sulle endale.
P'ike oli madalamale laskunud ja T'eministeeriumi arvutud aknad, millel
valgus enam ei peegeldunud, olid nagu s?nge kindluse laskeavad. Winstoni
s?da l'i selle tohutu p?ramiidi ees v'risema. See oli vallutamiseks liiga
tugev. Ka tuhat rakettm?rsku ei purustaks seda. Winston m'tles j'lle,
kellele ta oma p'evikut kirjutab. Tulevikule, minevikule - mingile
kujuteldavale ajale. Ja teda ei oodanud ees mitte surm, vaid h'ving. See
p'evik muudetakse tuhaks ja teda ennast likvideeritakse. Vaid M'ttepolitsei
loeb seda, mida ta on kirja pannud, enne kui see p?hitakse olematuks ja
kustutatakse m'lust. Kuidas sa saad p''rduda tuleviku poole, kui ?kski j'lg
sinust, isegi mitte ?ks anon??mne s'na, mis on kirjutatud paberit?kile, ei
s'ili f??siliselt?
Teleekraan l'i neliteist: K?mne minuti p'rast peab ta minema hakkama,
et neliteist kolmek?mneks t''le tagasi j'uda.
Imelik k?ll, aga kellal''gid n'isid Winstonile kindlustunde tagasi
andvat. Ta oli ?ksildane vaim, kes ?tleb v'lja t'e, mida keegi iial ei
kuule. Aga niikaua kui ta seda ?tleb, ei katke j'rjepidevus mingil
seletamatul kombel. Sa ei kanna inimkonna vaimset p'randit edasi mitte t'nu
sellele, et sind kuuldakse, vaid t'nu sellele, et sa s'ilitad terve
m'istuse. Ta l'ks tagasi laua juurde, kastis sule tindipotti ja kirjutas:
Tulevikule v'i minevikule, ajale, kus m'te on vaba, kus inimesed
erinevad ?ksteisest ja ei ela ?ksinda, - ajale, kus on olemas t'de ja kus
olnut ei saa olematuks muuta:
Tervitus ?htlustamise ajastult, ?ksinduse ajastult, Suure Venna
ajastult, kaksisoima ajastult!
Ta on juba ammu surnud, k'is tal peast l'bi. Talle n'is, et alles n??d,
kus ta hakkab oma m'tteid v'ljendama, on ta teinud otsustava sammu. Iga teo
tagaj'rjed peituvad teos endas. Ta kirjutas:
M'tteroim ei p'hjusta surma: m'tteroim ON surm.
N??d, kus ta oli taibanud, et ta on surnud mees, oli t'htis v'imalikult
kauaks ellu j''da. Tema parema k'e kaks s'rme olid tindised. See oli just
t'pselt selline pisiasi, mis v'is sind reeta. M'ni nuuskiv fanaatik
ministeeriumis (t'en'oliselt naine, v'ib-olla m'ni niisugune nagu see v'ike
punajuukseline naine v'i see tumedajuukseline t?druk
ilukirjandusosakonnast), v'is j''da m'tlema, miks ta oli l'unavaheajal
kirjutanud, miks ta oli kasutanud vanamoelist sulepead, mida ta oli kirjutanud, ja siis teatada kuhu vaja. Ta l'ks
vannituppa ja n?hkis hoolikalt tindi maha tumepruuni s'merja seebiga, mis
kriipis nahka nagu liivapaber ja sobis selle t'ttu h'sti selleks otstarbeks.
Ta pani p'eviku lauasahtlisse tagasi. Oleks t'iesti m'ttetu olnud seda
peita, aga v'hemasti selles tahtis ta kindel olla, kas p'evik on juba v'i ei
ole veel avastatud. Juuksekarv lehtede vahel oleks olnud liiga silmatorkav.
Ta v'ttis s'rmeotsaga ?he 'ratuntava valkja tolmuk?beme ja asetas selle
kaanenurgale, kust see kindlasti maha pudeneks, kui keegi kaustikut
liigutab.
3
Winston n'gi unes oma ema.
Ma pidin olema k?mne v'i ?heteistk?mne aastane, m'tles ta, kui ema
kadus. Ema oli pikk, r?hikas, tasase loomuga naine, aeglaste liigutuste ja
imekaunite heledate juustega. Isa m'letas ta 'hmaselt kui k'hna t'mmut
prillidega meest, kes kandis alati korralikku tumedat ?likonda (eriti olid
Winstonile meelde j''nud isa kingade v'ga 'hukesed tallad). Nad m'lemad olid
j'ljetult kadunud arvatavasti viiek?mnendate aastate esimeste suurte
puhastuste k'igus.
Praegu istus ema kusagil s?gavas kohas temast allpool, hoides s?les
tema v'ikest 'de. Winston ei m'letanud oma 'est muud, kui et see oli tilluke
v'eti olend, kes oli kogu aeg vait ja kel olid suured uudistavad silmad.
M'lemad nad vaatasid ?les Winstoni poole. Nad olid all mingis maa-aluses
kohas - nagu kaevu p'hjas v'i v'ga s?gavas hauas - , aga see oli niisugune
koht, mis, olles k?ll s?gaval tema all, laskus veelgi s?gavamale. Nad olid
uppuva laeva kajutis ja vaatasid l'bi tumeneva vee ?les tema poole. Veel oli
kajutis 'hku, veel v'isid nad teda n'ha ja tema neid, aga nad vajusid ?ha
s?gavamale, s?gavamale rohekasse vetehauda, mis juba j'rgmisel hetkel pidi
neid peitma tema pilgu eest igaveseks ajaks. Tema oli v'ljas valguse ja 'hu
k'es, kuna neid kiskus surm alla s?gavikku, ja nad olid seal all
sellep'rast, et tema oli siin ?lal. Ta teadis seda ja nemad teadsid seda, ja
ta v'is seda teadmist lugeda nende n'ost. Aga ei nende n'os ega s?dames ei
olnud ?htegi etteheidet, vaid ainult teadmine, et nad peavad surema, selleks
et tema v'iks j''da ellu, ja et selline on asjade paratamatu k'ik.
Ta ei suutnud meelde tuletada, mis oli juhtunud, aga ta teadis unes, et
mingil moel olid ema ja 'de tema p'rast oma elu ohverdanud. See oli
niisugune unen'gu, mis s'ilitades k?ll k'ik unen'oomadused, on inimese
vaimse elu j'tkuks ja milles inimese teadvusse t'usevad seigad ja ideed, mis
on uued ja v''rtuslikud ka p'rast 'rkamist. See, mis Winstonit praegu
ootamatult rabas, oli m'te, et tema ema surm ligi kolmk?mmend aastat tagasi
oli olnud traagiline ja kurb niisugusel moel, nagu see praegu enam polnud
v'imalik. Ta taipas, et trag''dia kuulus endisesse aega, niisugusesse aega,
kus oli veel olemas isiklik elu, armastus ja s'prus ja kus perekonnaliikmed
olid ?ksteisele toeks, ilma et nad oleksid tarvitsenud sellest endale aru
anda. M'lestus emast vaevas tema s?dant sellep'rast, et ema oli surnud
armastades, tema aga oli olnud liiga noor ja isekas, et teda vastu
armastada, ja et kuidagimoodi ta ei m'letanud, kuidas oli ema end ohvriks
toonud oma isiklikule ja vankumatule arusaamale kohusetundest. Kaasajal ei
v'inud midagi sellist juhtuda. Kaasajal oli k?ll hirmu, viha ja valu, aga
mitte tunnete v''rikust, mitte s?gavaid ja keerulisi hingepiinu. Seda k'ike
arvas ta n'gevat oma ema ja 'e p'rani silmadest, mis vaatasid ?les tema
poole l'bi rohelise vee, sadade s?ldade s?gavuselt ja ?ha s?gavamale
vajudes.
?kitselt seisis ta madalal vetruval murul, oli suve'htu ja l'ngus
p'ikesekiired kuldasid maad. See maastik, mida ta n'gi, kordus tema
unen'gudes nii sageli, et ta polnud kunagi p'riselt kindel, kas ta oli seda
ka tegelikult n'inud. ?rkvel olles nimetas ta seda endamisi Kuldseks Majaks.
See oli vana, j'nestest paljakss''dud karjamaa, lookleva jalgraja ja
mutimullahunnikutega. Sakilises hekis aasa teises servas kiikusid jalakate
oksad v'ga 'rnalt kerge tuule k'es ja nende lehestik voogas nagu tihe
naisejuus. Kusagil ?sna l'hedal, k?ll v'ljaspool vaatev'lja, voolas
aeglaselt selge veega oja, mille kaldapajude all v'rendikes ujusid teivid.
?le aasa tuli nende poole see tumedate juustega t?druk. Otsekui
?heainsa liigutusega kiskus ta endal riided seljast ja viskas need
p'lglikult maha. Tema keha oli valge ja sile, aga see ei tekitanud Winstonis
mingit iha, ta vaevalt vaataski seda. Teda t'itis sel hetkel imetlusega
hoopis see z^esti, millega t?druk oli riided maha visanud. Oma graatsia ja
muretusega n'is see h'vitavat terve ?he kultuuri, terve ?he m'tteviisi, nagu
v'iks Suure Venna Partei ja M'ttepolitsei ?heainsa hunnitu k'eliigutusega
p'rmu paisata. Ka see z^est kuulus endisesse aega. Winston 'rkas ?les,
huulil s'na ßShakespeare?.
Teleekraanist kostis k'rvulukustav vile, mis kestis ?hel ja samal
k'rgusel kolmk?mmend sekundit. Kell oli seitse viisteist, teenistujate
'ratusaeg. Winston vinnas end voodist v'lja - alasti, sest v'lispartei liige
sai aastas vaid 3000 riidekupongi, ja pidz^aama sai 600 eest, - ja kahmas
toolilt luitunud aluss'rgi ja l?hikesed alusp?ksid. Virgutusv'imlemine algas
kolme minuti p'rast. Hetk hiljem t'mbus Winston k'verasse metsiku k'hahoo
k'es, mis r?ndas teda peaaegu alati kohe p'rast ?les'rkamist. See t?hjendas
ta kopsud nii t'ielikult 'hust, et ta sai hinge tagasi alles siis, kui oli
t?kk aega selili lamanud ja 'hku ahminud. Veenid laienesid k'himise
pingutusest ja veenilaiendi haavand hakkas s?gelema.
ßKolmek?mneste-neljak?mneste r?hm!? kl'hvis naish''l.
ßKolmek?mneste-neljak?mneste r?hm! Asuge kohtadele, palun. Kolmek?mnest
neljak?mneni!?
Winston kargas valveseisangusse ekraani ette, kuhu oli juba ilmunud
tuunika ja v'imlemiskingadega nooruslik, k'hn, kuid lihaseline naine.
ßK'tek'verdused ja -sirutused!? raius instruktor. ßMinuga ?hes taktis!
?ks, kaks, kolm neli! ?ks, kaks, kolm, neli! ?ks, kaks, kolm neli! Laske
k'ia, seltsimehed, natuke elavamalt! ?ks,
kaks, kolm, neli! ?ks, kaks, kolm neli!...?
Piinav k'hahoog polnud mitte t'ielikult hajutanud muljet, mis tal oli
j''nud unen'ost, ja v'imlemisharjutuste r?tmilised liigutused taastasid seda
m'nev'rra. Masinlikult k'si ette ja taha sirutades, n'ol
virgutusv'imlemiseks sobivaks peetud ilme, p??dis ta m'ttes suure vaevaga
leida tagasiteed varase lapsep'lve h'marasse ajaj'rku. See oli ''rmiselt
raske. Kuni viiek?mnendate aastate l'puni oli k'ik eelnev tuhmunud. Kui ei
olnud objektiivseid allikaid, millele toetuda, kaotasid ka isikliku elu
kontuurid teravuse. Inimene m'letas t'htsaid s?ndmusi, mida t'en'oliselt
polnud toimunudki, inimene m'letas vahejuhtumiste ?ksikasju, ilma et ta
oleks v'imeline olnud taastama nende atmosf''ri, ja oli pikki t?hje
ajal'ike, millega ta ei osanud midagi seostada. Tollal oli k'ik teisiti kui
praegu. Isegi riikide nimed ja nende kujutised kaardil. N'iteks Esimest
Maandumisrada ei nimetatud sellal niimoodi: seda nimetati Inglismaaks v'i
Brittaniaks, ehkki Londonit, teadis ta p'ris kindlalt, oli alati Londoniks
nimetatud.
Winston ei suutnud meelde tuletada niisugust aega, kus tema kodumaa
poleks s'dinud, aga ilmselt oli tema lapsep'lves olnud ?ks ?sna pikka
rahuperiood, sest ?ks tema varasemaid m'lestusi oli m'lestus 'hur?nnakust,
mis oli tabanud k'iki n'htavasti ootamatult. V'ib-olla see oli see aeg, kui
Colchesterile visati aatomipomm. Winston ei m'letanud r?nnakut ennast, aga
ta m'letas isa k'tt, mis pigistas tema k'tt, kui nad ruttasid alla, alla,
alla, kuskile maa s?gavusse, ikka ringiratast m''da keerdtreppi, mis k'mises
nende sammude all ja v'sitas l'puks jalad nii 'ra, et ta hakkas virisema ja
nad pidid puhkama. Ema j'rgnes neile oma aeglasel ja 'raoleval moel t?kk
maad tagapool. S?les oli tal Winstoni tilluke 'de, v'i oli see lihtsalt
s?let'is voodipesu: Winston ei olnud kindel, kas tema 'de oli siis juba
s?ndinud. L'puks j'udsid nad ?hte k'rarikkasse rahvarohkesse paika, milles
ta tundis 'ra metroojaama.
Inimesi istus igal pool kivip'randal ja osa neist istus tihedalt k?lg
k?lje k'rval, ?ksteise otsa t'stetud metallnaridel. Winston ja ema ja isa
leisid endale koha p'randal, ja nende k'rval istusid naril k'rvuti ?ks
vanamees ja ?ks vanaeit. Vanamehel oli seljas korralik tume ?likond ja must
soni tema lumivalgetel juustel oli kuklasse l?katud: ta n'gu 'hetas ja ta
sinised silmad olid pisarais. Ta haises dz^inni j'rgi. Seda n'is temast
erituvat l'bi naha nagu higi ja v'is kujutleda, et pisarad, mis tema silmist
voolasid, olid puhas dz^inn. Aga kuigi vanamees oli veidi purjus, vaevas
teda t'eline ja v'ljakannatamatu kurbus. Oma lapsearuga taipas Winston, et
on juhtunud midagi kohutavat ja andestamatut, mida pole v'imalik enam heaks
teha. Ja talle paistis, et ta teab, mis see on. On tapetud keegi, keda
vanamees oli armastanud, - v'ib-olla tema v'ike lapselaps. Vanamees korrutas
iga paari minuti j'rel: ßMe ei oleks pidand neid usaldama. Kas ma ei 'elnud,
memm? N'ed n??d, mis sest sai. Ma ju r''kisin k'ikse aeg. Me ei oleks pidand
neid t'praid usaldama.?
Aga mis t'praid nad ei oleks pidanud usaldama, seda Winston enam ei
m'letanud.
Sellest ajast peale oli s'da pidevalt kestnud, kuigi rangelt v'ttes see
ei olnud kogu aeg ?ks ja seesama s'da. Tema lapsep'lves olid mitu kuud
kestnud segased t'navalahingud Londonis endas, millest m'nda ta m'letas
selgesti. Aga t'iesti v'imatu oleks olnud kogu selle perioodi ajalugu
kaardistada ja 'elda, kes oli kellega igal antud momendil v'idelnud, sest
?kski kirjalik ega suuline allikas ei maininud iial m'nd muud s'jalist liitu
peale selle, mis oli parajasti j'us. N'iteks praegu, 1984. aastal (kui ikka
oli 1984. aasta), s'dis Okeaania Euraasiaga ja oli liidus Ida-Aasiaga. Ja
?heski avalikus s'nav'tus ega eraviisilises k'neluses ei olnud vihjetki
sellele, et need kolm suurriiki olid kunagi teisiti grupeerunud. Aga Winston
teadis h'sti, et tegelikult alles nelja aasta eest oli Okeaania s'dinud
Ida-Aasiaga ja oli olnud liidus Euraasiaga. Aga see oli lihtsalt salajane
teadmisraas, mis tal oli juhuslikult m'llu j''nud, t'nu sellele, et tema
m'lu polnud piisava kontrolli all. Ametlikult ei olnud partnerid kunagi
vahetunud. Okeaania s'dis Euraasiaga: j'relikult oli Okeaania alati
Euraasiaga s'dinud. K'esoleva hetke vaenlane kehastas alati absoluutset
kurjust, ja sellest j'reldus, et temaga ei saanud olla mingeid kokkuleppeid
ei minevikus ega tulevikus.
K'ige kohutavam, m'tles ta k?mne tuhandendat korda, kui ta oma 'lgu
vaevaliselt tahapoole pingutas (kereringid, k'ed puusas, pidid tugevdama
seljalihaseid), k'ige kohutavam, et see k'ik v'ib vastata t'ele. Kui Partei
v'is k'e minevikku sirutada ja 'elda selle v'i teise s?ndmuse kohta, et
seda pole iial olnud, kas polnud see siis
hullem kui piinamine v'i surm?
Partei ?tles, et Okeaania pole iial Euraasiaga liidus olnud. Tema,
Winston Smith, teadis, et Okeaania oli Euraasiaga liidus alles neli aastat
tagasi. Aga kus see teadmine eksisteerib? Ainult tema teadvuses, mis varsti
nagunii h'vitatakse. Ja kui k'ik teised on omaks v'tnud Partei poolt
sisendatud vale ja kui k'ik allikad seda kinnitavad, siis l'heb see vale
ajalukku ja muutub t'eks. ßKes valitseb minevikku,? k'las Partei loosung,
ßsee valitseb tulevikku; kes valitseb olevikku, see valitseb minevikku.?
Minevikku aga, kuigi see oli oma olemuselt muudetav, ei olnud iial muudetud.
K'ik, mis pidas paika praegu, pidas paika alati ja igavesti. See oli ?pris
lihtne. See eeldas ainult l'putut v'itude seeriat omaenda m'lu ?le.
ßReaalsusekontroll,? 'eldi selle kohta: uuskeeles ßkaksisoim?.
ßL'dvestume!? haugatas instruktor pisut leebemalt.
Winston laskis k'ed k?lgedele rippu ja hingas aeglaselt sisse. Ta
m'tted kandusid kaksisoima lab?rinti. Teada ja mitte teada, olla teadlik
kogu t'est ja samas korrutada hoolikalt konstrueeritud valesid, olla
?heaegselt kahel vastakal arvamusel ja uskuda m'lemat, vaatamata nende
vastur''kivusele; kasutada loogikat loogika vastu, 'elda moraalist lahti,
seda samal ajal taga n'udes, uskuda, et demokraatia on v'imalik ja et Partei
kaitseb demokraatiat; unustada k'ik, mida on vaja unustada, siis see j'lle
vajalikul hetkel m'llu tagasi tuua ja samas j'lle jalamaid unustada, ja
lisaks k'igele rakendada seda protsessi selle protsessi enda suhtes. See oli
''rmiselt peen kunst: teadlikult teadvust uinutada ja seej'rel kustutada oma
m'lust see eneseh?pnoosiakt, mille sa just toime olid pannud. Kaksisoima
l'ks vaja isegi selleks, et aru saada s'nast ßkaksisoim?,
Instruktor n'udis taas t'helepanu. ßJa n??d vaatame, kes meist ulatub
s'rmedega oma varbaid puudutama!? ?tles ta entusiastlikult. ßAlustame,
seltsimehed! Painutused ette. ?ks-kaks! ?ks-kaks!...?
Winston vihkas seda harjutust, mis tekitas teravat valu kandatest
reiteni ja l'ppes tihti j'rjekordse k'hahooga. Tema m'tisklustest kadus
meeldiv alatoon. Ega minevikku ei ole ainult muudetud, m'tles ta, seda on
lausa h'vitatud. Kuidas saabki konstateerida k'ige ilmsemat fakti, kui peale
sinu enda m'lu ei ole mingit allikat? Ta p??dis meelde tuletada, mis aastal
ta oli kuulnud esmakordselt Suurt Venda mainitavat. Tema teada oli see
kuuek?mnendail aastail, aga ta ei saanud selles kindel olla. Partei ajaloos
esines Suur Vend kui revolutsiooni juht ja kaitsja muidugi selle esimestest
p'evadest peale. Tema kangelastegusid nihutati ajas j'rk-j'rgult tahapoole,
kuni need ulatusid juba neljak?mnendate ja isegi kolmek?mnendate aastateni,
kus m''da Londoni t'navaid s'itsid kummaliste toruk?baratega kapitalistid
oma suurtes l'ikivates s'iduautodes v'i klaasakendega t'ldades. V'imatu oli
teada saada, kui palju oli selles legendis t'tt ja kui palju v'ljam'eldist.
Winston ei suutnud sedagi meelde tuletada, millal Partei loodi. Ta ei
uskunud, et ta oleks kuulnud s'na ingsots enne 1960. aastat, aga oli
v'imalik, et vanakeelne vorm ßInglise sotsialism? eksisteeris juba varem.
K'ik hajus uttu. Vahel v'is siiski osutada ilmsele valele. See n'iteks
polnud t'si, nagu v'ideti Partei ajaloo 'pikuis, et lennukid on Partei
leiutatud. Tema m'letas lennukeid v'ga varasest lapsep'lvest. Aga t'endada
sa ei saa midagi. Millegi kohta ei ole t'endeid. Ainult ?ks kord oma elu
jooksul oli tal olnud k'es vaieldamatu dokument ajaloolise fakti v'ltsimise
kohta. Aga tol korral - -
ßSmith!? r''gatas tige h''l teleekraanist. ß6079 - Smith, W.! Jah,
teie! Kummarduge madalamale, palun! Te saate k?ll paremini. Te ei p??a.
Madalamale, palun! See on juba parem,
seltsimees. Ja n??d k'ik vabalt ja vaadake siia!?
Winstoni keha kattus silmapilk kuuma higiga. Aga ta n'gu j'i t'iesti
ilmetuks. ?ra iial n'ita v'lja jahmatust! ?ra iial n'ita v'lja pahameelt!
Ainus silmav'lgatus v'ib sind reeta. Ta seisis ja vaatas, kuidas instruktor
t'stab k'ed pea kohale ja - mitte k?ll lausa graatsiliselt, aga siiski v'ga
kergelt ja n'tkelt - painutab end, nii et s'rmeotsad ulatuvad varvaste alla.
ßNii, seltsimehed! Ma tahaksin, et te niimoodi teeksite. Vaadake veel
kord. Ma olen kolmek?mne ?heksa aastane ja olen s?nnitanud neli last.
Vaadake siia.? Ta painutas end uuesti. ßTe n'ete, minu p'lved on sirged. Te k'ik suudate seda, kui te vaid
tahate,? lisas ta end sirutades. ßIga alla neljak?mne viie aastane inimene
on t'iesti v'imeline oma varbaid puudutama. Me k'ik ei p''se rindele
v'itlema, aga me v'ime end v'hemalt vormi hoida. Tuletage meelde meie poisse
Malabari rindel! Ja ujuvkindlustuse madruseid! M'elge, mida nemad peavad
taluma. Proovime n??d uuesti. See on juba parem, seltsimehed, see on palju
parem,? lisas ta julgustavalt, kui Winstonil 'nnestus kohutava pingutusega
p'lvi k'verdamata oma varbaid puudutada, esimest korda ?le paljude aastate.
4
S?gava alateadliku ohkega, mida ei suutnud takistada ka teleekraani
l'hedus, alustas Winston oma t''p'eva, t'mmates enda ette k'nekirjuri,
puhudes sellelt tolmu 'ra ja pannes prillid ninale. Siis rullis ta lahti ja
asetas ?ksteise peale neli v'ikest paberitorukest, mis oli torupostiavast
laua paremale nurgale kukkunud.
Boksi seintes oli kolm ava. K'nekirjurist paremal oli v'ike
torupostiava kirjalike teadete jaoks; vasakul suurem ajalehtede jaoks; ja
k?lgseinas, Winstoni k'eulatuses, oli traatv'rega kaetud lai nelinurkne
pilu. See pilu oli m''ratud paberiprahi h'vitamiseks. Hoones leidus
niisuguseid pilusid tuhandeid, v'ib-olla k?mneid tuhandeid, lisaks
t''ruumidele oli neid ka koridorides iga paari meetri j'rel. Millegip'rast
nimetati neid m'luaukudeks. Kui oli teada, et m'ni dokument kuulub
h'vitamisele, v'i kui leiti maast m'ni paberit?kk, siis oli automaatseks
liigutuseks t'sta l'hema m'luaugu v're ?les ja visata see paberit?kk
pilusse, kus soe 'huvool kandis selle kusagile hoone sisemusse peidetud
tohututesse ahjudesse.
Winston uuris nelja lahtirullitud pabeririba. K'ik need sisaldasid ?he-
v'i kaherealise teate kokkusurutud z^argoonis, mis ei olnud uuskeel, aga
sisaldas rohkesti uuskeele s'nu ja mida kasutati ministeeriumisiseses
asjaajamises. Need k?lasid nii:
times 17. 3. 84 sv k'nes v''rteade
aafrikast 'gvenda
times 19. 12. 83 prognoos 3. ap. 4. kvartaliks tr?kivead kontrolli
times 14. 2. 84 k?lmin v''rviide s^okolaad 'gvenda
times 3. 12. 83 sv p'evak'su teade kaksislisaebahea viited ebaisikutele
t'is?mberkirjutus ?lesesit ennearhiiv
?hmase rahuldustundega pani Winston neljanda teate k'rvale. See oli
keeruline ja vastutusrikas t'', mida oli 'igem ette v'tta viimasena.
?lej''nud kolm olid rutiinsed asjad, kuigi teine neist n'udis teatavat vaeva
arvuder'gastikust l'bimurdmisel.
Winston vajutas teleekraani klahvile ßvanad numbrid? ja n'udis ßTimesi?
vastavaid numbreid, mis napilt m'ne minuti p'rast torupostiavast v'lja
libisesid. Need teated, mis ta oli saanud, k'isid artiklite ja uudiste
kohta, mida tuli ?hel v'i teisel p'hjusel ?mber teha v'i, nagu ametlikult
'eldi, ß'gvendada?. N'iteks ilmnes 17. m'rtsi ßTimesist?, et Suur Vend oli
oma eelmisel p'eval peetud k'nes ennustanud, et L'una-India rindel j'tkub
vaikus, aga et l'hemal ajal algab Euraasia pealetung L'una-Aafrikas. Juhtus
aga nii, et Euraasia ?lemjuhatus alustas pealetungi L'una-Indias ja j'ttis
P'hja-Aafrika rahule. Sellep'rast tuli vastav l'ik Suure Venna k'nest ?mber
s'nastada, et panna teda ennustama seda, mis tegelikult toimus. V'i siis
teine asi. 19. detsembri ßTimes? oli avaldanud ametliku prognoosi
mitmesuguste laiatarbekaupade tootmise kohta 1983. aasta IV kvartalis, mis
oli ?htlasi IX kolmaastaku VI kvartaliks. T'nane leht sisaldas aruande
tegelikust toodangust, kust ilmnes, et prognoos oli r'ngalt eksinud igas
rubriigis. Winstoni ?lesandeks oli esimesi arvusid 'gvendada ja need
hilisematega vastavusse viia. Mis puutub kolmandasse teatesse, siis siin oli
tegemist v'ga lihtsa veaga, mille v'is paari minutiga 'ra parandada. ?sna
hiljuti, veebruaris, oli K?lluseministeerium avaldanud lubaduse (ametlikus
keeles ßkategoorilise t'otuse?), et 1984. aastal ei v'hendata
s^okolaadinormi. Tegelikult aga, nagu Winston juba teadis, tuli
s^okolaadinormi selle n'dala l'pul v'hendada kolmek?mnelt grammilt
kahek?mnele. Ja n??d ei olnud tarvis muud kui asendada algne lubadus
hoiatusega, et v'ib-olla tuleb aprillis normi v'hendada.
Niipea kui Winston oli nende teadetega ?hel pool, kinnitas ta diktofoni
abil kirjapandud parandused ßTimesi? vastavate numbrite k?lge ja l?kkas need
toruposti. Siis k'gardas ta peaaegu alateadliku liigutusega kokku nii
originaalteated kui ka m'rkmed, mis ta oli teinud, ja pistis need m'luauku,
et nad tules h'viksid.
Ta ei teadnud t'pselt, mis toimub n'htamatus lab?rindis, kuhu see
toruposti viis, aga ?ldine ettekujutus sellest oli tal olemas. Niipea kui
k'ik vajalikud parandused ßTimesi? selles v'i teises numbris olid tehtud ja
?le kontrollitud, tr?kiti see number uuesti, originaaleksemplar h'vitati ja
parandatud eksemplar pandi aastak'iku selle asemele. Ja seda pideva
muutumise protsessi ei rakendatud mitte ainult ajalehtede, vaid ka
raamatute, ajakirjade, bros^??ride, plakatite, lendlehtede, filmide,
heli?lesv'tete, karikatuuride, fotode - ?ldse iga liiki kirjanduse v'i
dokumentatsiooni puhul, millel v'is olla mingi poliitiline v'i ideoloogiline
t'hendus. P'ev-p'evalt ja peaaegu minut-minutilt viidi minevik vastavusse
olevikuga. Nii sai dokumentaalselt t'endada, et k'ik Partei ennustused olid
t'ide l'inud; ei lastud s'ilida ?helgi oleviku n'udmistega vastuolus oleval
ajaleheteatel v'i arvamusavaldusel. Kogu ajalugu oli palimpsest, puhtaks
kraabitud ja ?le kirjutatud t'pselt nii sageli nagu vaja. Ja kui tegu oli
tehtud, ei olnud mingil juhul enam v'imalik n'idata, et aset on leidnud
v'ltsimine. Arhiiviosakonna suurim sektor, mis oli tunduvalt suurem kui see,
kus Winston t''tas, koosnes t''tajatest, kelle ?lesanne oli v'lja otsida ja
kokku koguda k'igi nende raamatute, ajalehtede ja dokumentide eksemplarid,
mis tuli asendada ja h'vitada. ßTimesi? number, mida oli poliitilise kursi
muutumise v'i Suure Venna ekslike ennustuste t'ttu tosin korda ?mber tehtud,
s'ilitas aastak'igus oma algse kuup'eva ja polnud olemas ?htegi eksemplari,
mis oleks talle vastu r''kinud. Ka raamatud vaadati ?le ja kirjutati ?he
uuesti ja uuesti ?mber ja anti taas v'lja ilma igasuguse m'rkuseta, et neis
on tehtud mingeid muudatusi. Ja ka kirjalikes juhendites, mida Winston sai
ja mis ta p'rast t'itmist otsekohe 'ra viskas, ei olnud vihjetki sellele, et
tegemist on v'ltsimisega; juttu oli vaid v''ratustest, eksitustest,
stiilivigadest v'i vigastest tsitaatidest, mida tuli t'psuse huvides
korrigeerida.
Aga tegelikult, m'tles ta K?lluseministeeriumi andmeid kohandades, pole
see isegi mitte v'ltsing. Lihtsalt ?ks nonsenss asendatakse teisega.
Enamasti ei olnud sel materjalil, millega tal tuli tegemist teha, reaalse
eluga midagi pistmist, isegi mitte sedav'rd nagu otsesel valel.
Statistilised andmed olid esialgsel kujul samav'rd fantaasia vili nagu nende
'gvendatud versioon. Enamasti tuli andmed oma peast v'tta. N'iteks oli
K?lluseministeeriumi plaan prognoosinud saabaste toodanguks kvartalis 145
miljonit paari. Tegelik toodang oli ametlikel andmetel 62 miljonit.
Prognoosi korrigeerides v'hendas Winston planeeritud arvu 57 miljonini, et
saaks tavakohaselt v'ita, nagu oleks plaani ?letatud. Aga igal juhul ei
olnud 62 miljonit t'ele sugugi l'hemal kui 57 v'i 145 miljonit. V'ib-olla ei
toodetud ?ldse mingeid saapaid. Igatahes ei teadnud keegi toodangu t'elist
hulka ega hoolinudki sellest. Teati vaid, et igas kvartalis toodetakse
paberil astronoomiline arv saapaid, samal ajal kui pooled Okeaania elanikest
k'ivad paljajalu. Ja nii oli lugu k'igi andmetega, olid need siis t'htsad
v'i v'hem t'htsad. K'ik kadus mingisse varjude maailma, kus isegi aastaarvud
muutusid ebam''raseks.
Winston heitis pilgu ?le saali. Vastasboksis t''tas usinasti v'ikest
kasvu, pedandi moega, sinetava l'uaga Tillotsoni-nimeline mees, kokkumurtud
ajaleht p'lvedel ja suu tihedalt vastu k'nekirjuri huulikut. Tal oli
niisugune ilme, et ta p??ab hoida seda, mis tal on 'elda, saladuses ja
jagada seda ?ksnes teleekraaniga. Ta vaatas ?les ja tema prillid v'lgatasid
vaenulikult Winstoni suunas.
Winston peaaegu ei tundnudki Tillotsoni ja tal polnud aimugi, millega
too tegeleb. Arhiiviosakonna ametnikud ei armastanud oma t''st r''kida.
Pikas akendeta saalis, kus oli kaks rida bokse, mida t'itis l'putu
paberikrabin ja k'nekirjurisse pomisevate h''lte m'min, t''tas v'hemalt
tosin inimest, kelle nimegi Winston ei teadnud, ehkki ta n'gi neid iga p'ev
m''da koridore saalimas v'i kahe vihkamise minuti ajal k'tega vehkimas. Ta
teadis, et v'ike punakate juustega naine k'rvalboksis on p'evast p'eva
ametis sellega, et otsib ajakirjandusest v'lja ja t'mbab maha nende inimeste
nimesid, kes on likvideeritud ja keda tuleb selle t'ttu mitte kunagi
eksisteerinuks lugeda. Ja see oli naisele ?sna sobiv tegevus, sest ka tema
oma mees oli paar aastat tagasi likvideeritud. Ja ?hes kaugemas boksis istus
?ks leebe, kohmetu ja unelev Ampleforthi-nimeline olend, kel olid v'ga
karvased k'rvad ja imep'rane anne z^ongleerida riimide ja v'rsim''tudega ja
kes produtseeris ideoloogiliselt sobimatuks muutunud, aga ?hel v'i teisel
p'hjusel antoloogiates s'ilitatavate luuletuste v'ltsitud v'i - nagu neid
nimetati - definitiivseid tekste. Aga see saal oma umbes viiek?mne t''tajaga
moodustas ainult ?he alasektori, ?he raku arhiiviosakonna gigantses ja
keerulises organismis. ?mberringi, ?lal ja all, oli veel arutul hulgal
t''tajaid, kes k'ik olid rakkes ?lesannete kallal, mille hulk oli
kujuteldamatu. Seal olid tohutu suured tr?kikojad abitoimetajate,
tr?kit''liste ja hoolikalt sisustatud fotoateljeedega ?lesv'tete
v'ltsimiseks. Seal oli teleprogrammide sektor operaatorite ja rez^iss''ride
ja terve hulga n'itlejatega, kellel oli annet h''lte imiteerimiseks. Seal
oli arvukas referentide armee, kelle ?lesandeks oli ainult k'rvaldatavate
raamatute ja ajakirjade nimekirjade koostamine. Seal olid tohutud laod
parandatud dokumentide s'ilitamiseks ja salajased ahjud originaalide
h'vitamiseks. Ja seal olid kusagil, t'iesti anon??mselt, ka juhtivad ajud,
kes koordineerisid kogu seda t''d ja m''rasid 'ra poliitika p'hijooned,
millest s'ltus, missugust osa minevikust s'ilitati, missugust v'ltsiti ja
missugune lakkas tervikuna olemast.
Ja pealegi oli arhiiviosakond vaid ?ks T'eministeeriumi haru.
Ministeeriumi peamine t'' ei seisnud mitte mineviku ?mbertegemises, vaid
Okeaania kodanike varustamises ajalehtede, filmide, 'pikute,
teleprogrammide, n'idendite ja romaanidega, - ?hes'naga iga liiki
informatsiooni, instruktsioonide ja meelelahutusega raidkujudest
loosungiteni, l??rilisest luuletusest bioloogiaalase traktaadini ja
aabitsast uuskeele s'naraamatuni. Ja ministeerium ei pidanud rahuldama mitte
?ksnes Partei mitmek?lgseid vajadusi, vaid kordama kogu seda operatsiooni
madalamal tasemel ka proletariaadi tarbeks. Oli olemas terve hulk
iseseisvaid sektoreid, mis tegelesid proletariaadile m''ratud kirjanduse,
muusika, draama ja ?ldse meelelahutusega. Nende produktsiooniks olid
sopalehed, mis ei sisaldanud peaaegu midagi muud peale spordiuudiste,
kohtukroonika ja astroloogia, sensatsioonilised viiesendised romaanid,
filmid, mis n'retasid seksuaalsusest, ja sentimentaalsed laulukesed, mida
loodi otsast l'puni mehaaniliselt teatava spetsiaalse kaleidoskoobi abil,
mida nimetati versifikaatoriks. Omaette alasektor, uuskeeles pornosek,
tegeles k'ige madalamat sorti pornograafia tootmisega, mis saadeti laiali
kinnistes ?mbrikes ja mida peale valmistajate ei tohtinud n'ha ?kski Partei
liige.
Kuni Winston t''tas, oli torupostiavast lauale pudenenud veel kolm
teadet; aga need olid lihtsad juhtumid ja nendega ta sai hakkama enne kaht
vihkamise minutit. Kui vihkamine oli m''das, tuli ta tagasi oma boksi,
v'ttis riiulilt uuskeele s'naraamatu, l?kkas k'nekirjuri k'rvale, puhastas
prille ja asus selle hommiku t'htsaima ?lesande kallale.
T'' oli suurim r''m Winstoni elus. Enamasti oli see k?ll t??tult
rutiinne, aga aeg-ajalt tuli ette nii raskeid ja keerulisi ?lesandeid, et
neisse v'is s?veneda nagu p'hjatusse matemaatilisse probleemi, -
peenv'ltsinguid, mille puhul sul ei olnud teejuhiks midagi muud kui ainult
oma arusaam ingsotsi p'hialustest ja oletus selle kohta, mida Partei sinult
ootab. Seda laadi asjades oli Winston tugev. Ajuti oli talle usaldatud isegi
ßTimesi? juhtkirjade 'gvendamine, mis olid kirja pandud otsast l'puni
uuskeeles. Ta rullis lahti ennist k'rvalepandud teate. See k'las nii:
times 3. 12. sv p'evak'su teade
kaksislisaebahea viited ebaisikutele t'is?mberkirjutus ?lesesit ennearhiiv
Vanakeeles (ehk kirjakeeles) oleks see k'lanud nii:
Teade Suure Venna p'evak'sust 1983.
aasta 3. detsembri ßTimesis? on ''rmiselt ebarahuldav ja sisaldab viiteid
mitteeksisteerivatele isikutele. T'ies ulatuses ?mber kirjutada ja esitada
enne arhiivi andmist oma versioon k'rgematele instantsidele.
Winston luges selle vigase artikli l'bi. J'i mulje, et Suure Venna
p'evak'sk oli p?hendatud peamiselt UKVO-nimelise organisatsiooni kiitmisele.
UKVO varustas ujuvkindluste meeskondi sigarettide ja muu tarbekaubaga. Eriti
t'steti p'evak'sus esile kedagi seltsimees Withersit, sisepartei
silmapaistvat liiget, keda autasustati sel puhul ordeni ßV'ljapaistvate
teenete eest? teise klassiga.
Aga kolm kuud tagasi oli UKVO ootamatult laiali saadetud, ilma et oleks
p'hjusi avaldatud. V'is arvata, et Withers ja tema kaast''lised on n??d p'lu
all, kuigi selle kohta ei olnud ilmunud mingit teadet ei ajakirjanduses ega
teleekraanis. Aga see oligi ootusp'rane, sest poliitilisi kurjategijaid ei
antud tavaliselt kohtu alla ega s??distatud neid avalikult. Tuhandeid
inimesi puudutavad suuremad puhastused avalike kohtuprotsessidega, kus
riigireeturid ja m'tteroimarid alandlikult oma s??d tunnistasid ja seej'rel
hukati, olid erilised vaatem'ngud, mida ei korraldatud sagedamini kui kord
paari aasta jooksul. Enamasti kadusid inimesed, kes olid Partei
rahulolematuse 'ra teeninud, j'ljetult ja neist ei olnud enam iial midagi
kuulda. Kellelgi polnud v'himatki aimu, mis neist on saanud. V'imalik, et
m'nikord nad j'eti ka ellu. Lisaks oma vanematele teadis Winston isiklikult
umbes kolmek?mmend inimest, kes olid eri ajal kadunuks j''nud.
Winston silitas kirjaklambriga 'rnalt nina. Vastasboksis kummardus
seltsimees Tillotson ikka veel salap'rasel ilmel k'nekirjuri kohale. Ta
t'stis korraks pead: j'lle see vaenulik prilliv'lgatus. Winstonile tuli
m'te, et kas seltsimees Tillotson ei ole 'kki sama ?lesandega ametis mis
temagi. See oli t'iesti v'imalik. Nii keerulist t''d ei usaldataks iial
ainult ?hele inimesele; teisest k?ljest: teha see ?lesandeks m'nele
komisjonile t'hendaks avalikult tunnistada, et pannakse toime v'ltsimine.
Ilmselt oli praegu tosin inimest v'lja m'tlemas v'istlevaid versioone selle
kohta, mida Suur Vend tegelikult oli 'elnud. Ja siis tuleb m'nel sisepartei
meisterajul v'lja valida see v'i teine versioon, lihvida seda veel, lasta
k'iku kogu n'utav keeruline ristamisi-viidete kaaderv'rk, ja siis kinnistub
see v'ljavalitud vale allikates ja muutub t'eks.
Winston ei teadnud, miks Withers oli ebasoosingusse sattunud. V'ib-olla
oli p'hjuseks korruptsioon v'i ebakompetentsus. V'ib-olla oli Suur Vend
tahtnud lihtsalt liiga populaarsest alluvast vabaneda. V'ib-olla kahtlustati
Withersti v'i m'nd tema l'hikondlast ketserlikes tendentsides. V'i v'ib-olla
- mis oli k'ige t'en'olisem - oli see asi juhtunud lihtsalt sellep'rast, et
puhastused ja likvideerimised olid lahutamatu osa valitsemismehhanismist.
Ainsaks kindlaks pidepunktiks olid s'nad ßviited ebaisikutele?, millest
j'reldus, et Withers on juba surnud. Arreteerimine iseenesest seda veel
tingimata ei pruukinud t'hendada. Vahel lasti arreteeritu vabaks ja j'eti ta
aastaks-paariks vabadusse, enne kui ta hukati. Sageli ilmus m'ni isik, keda
oli ammu surnuks peetud, nagu viirastus m'nele avalikule kohtuprotsessile ja
vedas oma tunnistustega sisse sadu teisi, enne kui ta taas kadus - sedapuhku
juba igaveseks. Aga Withers oli juba ebaisik.
Teda ei olnud olemas: teda polnud iial olemas olnud. Winston otsustas, et
Suure Venna k'nes ei piisa lihtsalt r'hu ?mberasetamisest. Parem oli panna
see k'ne k'ima millegi kohta, millel ei ole esialgse teemaga absoluutselt
mingit seost.
Ta oleks v'inud p''rata selle k'ne traditsiooniliseks s??distuseks
reeturite ja m'tteroimarite aadressil, aga see oleks olnud natuke liiga
l'bin'htav; m'ne lahinguv'idu v'i siis IX kolmaastakuplaani ?letamise
sissetoomine aga oleks tinginud liiga keerukaid parandusi teistes allikates.
Siin l'ks vaja puhast fantaasiat. Ja 'kki ilmus Winstoni vaimusilma ette
otsekui elavana keegi seltsimees Ogilvy, kes oli 'sja kangelaslikel
asjaoludel lahingus langenud. Vahel p?hendas Suur Vend p'evak'su m'ne
tagasihoidliku Partei-s'duri m'lestusele, kelle elu ja surma ta seadis
j'reltegemist v''rivaks eeskujuks. T'na ta p?hendab selle siis seltsimees
Ogilvy m'lestusele. T'si, mingit seltsimees Ogilvyt pole olemas, aga m'ned
tr?kiread ja paar v'ltsitud fotot puhuvad talle elu sisse.
Winston m'tles hetke, t'mbas siis k'nekirjuri l'hemale ja hakkas
dikteerima Suure Venna tuntud stiilis: see stiil oli ?htaegu s'jav'eline
ning pedantne ja t'nu v'ttele k?simusi esitada ja otsekohe ise neile vastata
(ßMis j'reldusi me v'ime antud faktist teha, seltsimehed? Me v'ime antud
faktist teha j'relduse, mis k'ib ?htlasi kokku m'ne ingsotsi
p'hiprintsiibiga, et...? jne. jne.), oli seda kerge matkida.
Kolmeaastaselt keeldus seltsimees Ogilvy k'igist m'nguasjadest peale
trummi, kuulipilduja ja helikopterimudeli. Kuueselt - aasta enne n'utavat
vanusepiiri - v'imaldati tal erandi korras astuda Luurajate ridadesse;
?heksa-aastaselt oli ta juba salgajuht. ?heteistk?mneselt andis ta
M'ttepolitseis ?les oma onu, kui ta oli kuulnud pealt jutuajamist, milles
esines tema arvates riigivastaseid v'ljendeid. Seitsmeteistk?mneaastaselt
sai temast Noorte Antiseksuaalse Liidu rajooniorganisaator.
?heksateistk?mneselt konstrueeris ta k'sigranaadi, mis v'eti
Rahuministeeriumi poolt relvastusse ja mis tappis esimesel katsetamisel ?he
plahvatusega 31 euraaslasest vangi. Kahek?mne kolme aastaselt hukkus ta
lahingu?lesande t'itmisel. J'litatuna vaenlase h'vitajatest, sellal kui ta
lendas t'htsate s'numitega ?le India ookeani, sidus ta endale raskuseks
k?lge kuulipilduja ja h?ppas helikopterist koos dokumentide ja k'igega
vetes?gavikku, - surm, ?tles Suur Vend, millele on v'imatu kadeduseta
m'elda. Suur Vend lisas veel m'ned s'nad seltsimees Ogilvy hingepuhtuse ja
ideelisuse kohta. Ogilvy oli t'iskarsklane ja mittesuitsetaja, ta ei lubanud
endale mingeid meelelahutusi peale igap'evase treeningutunni spordisaalis ja
ta oli andnud ts'libaadivande, uskudes, et abielu ja mure perekonna p'rast
ei sobi kaksk?mmend neli tundi p'evas teenistuskohustele p?hendumisega. Tal
polnud teist k'neainet peale ingsotsi p'hialuste ega muid eesm'rke elus
peale euraaslaste h'vitamise ja spioonide, saboteerijate, m'tteroimarite ja
reeturite v'ljanuhkimise.
Winston k'hkles hetke, kas mitte autasustada seltsimees Ogilvyt
ordeniga ßV'ljapaistvate teenete eest?, kuid loobus sellest, sest see oleks
n'udnud tarbetuid parandusi teistes allikates.
Veel kord vaatas ta oma rivaali vastasboksis. Miski nagu ?tles talle
kindlalt, et Tillotson tegeleb t'pselt sama t''ga mis temagi. Iial ei v'inud
teada, kelle versioon l'puks kasutusele v'etakse, aga Winston oli ometi
t'iesti kindel, et see saab olema tema oma. Seltsimees Ogilvy, keda veel
tund aega tagasi keegi ettegi ei kujutanud, oli n??d t'siasi. Winstonit
?llatas veider m'te, et v'lja saab m'elda surnuid, ja mitte elavaid.
Seltsimees Ogilvy, kes polnud iial eksisteerinud olevikus, eksisteeris n??d
minevikus, ja kui see v'ltsingu akt on ?kskord 'ra unustatud, siis
eksisteerib ta niisama ehtsalt ja niisama kindlal alusel nagu Karl Suur v'i
Julius Caesar.
5
Looklev l'unaj'rjekord madalas keldrikorruse s''gisaalis nihkus
aeglaselt edasi. Saal oli juba rahvast t'is ja l'rm k'rvulukustav. Leti
v'rest tuli hapuka metalse l'hnaga lihaaurusid, mis ei suutnud aga l'mmatada
ßV'idu? dz^inni lehka. Ruumi tagaotsas oli v'ike baar, lihtsalt auk seinas,
kust v'is osta dz^inni, k?mme senti suur pits.
ßSind ma ootasingi,? ?tles ?ks h''l Winstoni selja tagant.
Winston p''ras ?mber. See oli ta s'ber Syme, kes t''tas
uurimisosakonnas. V'ib-olla ßs'ber? polnud just k'ige 'igem s'na. Praegusel
ajal polnud s'pru, k'ik olid seltsimehed, aga m'ne seltsimehega oli
meeldivam r''kida kui teistega. Syme oli filoloog, uuskeele asjatundja. Ta
kuulus arvukasse uurimisr?hma, mis tegeles uuskeele s'naraamatu
?heteistk?mnenda tr?ki ettevalmistamisega. Ta oli k'hetu kuju, l?hem kui
Winston, tumedate juuste ja suurte pungis silmadega, mis n'isid sind uurivat
?hteaegu kurvalt ja irooniliselt, kui ta sinuga r''kis.
ßMa tahtsin k?sida, ega sul z^iletiteri ei ole,? ?tles ta.
ßMitte ainsatki!? ?tles Winston k'hku, nagu tunneks end milleski s??di
olevat. ßMa olen ise ka igalt poolt otsinud. Neid ei ole enam olemas.?
Z^iletiteri k?siti ?ksteiselt pidevalt. Tegelikult oli tal kaks uut
z^iletitera tagavaraks. Aga juba kuu aega oli neist suur puudus. Alatasa ei
j'tkunud Partei kauplustes m'nd h'davajalikku asja. Kord see oli n'elel'ng,
kord n''bid, kord kingapaelad, praegu ei olnud z^iletiteri. Kui neid veel
?ldse kusagilt hankida sai, siis ainult ßvabalt? turult.
ßMa ajan juba kuuendat n'dalat ?he ja sama teraga l'bi,? valetas
Winston.
J'rjekord nihkus j'lle paar sammu edasi. Kui nad peatusid, vaatas ta
uuesti Syme'i poole. M'lemad v'tsid leti ''relt hunnikust rasvase
metallkandiku.
ßKas sa eile vangide poomist k'isid vaatamas?? k?sis Syme.
ßMa t''tasin,? ?tles Winston ?ksk'ikselt. ßK?ll kunagi ringvaates
n'idatakse.?
ßSee on v'ga kesine aseaine,? ?tles Syme.
Tema irooniline pilk libises ?le Winstoni n'o. ßMa tean sind,? n'is see
pilk ?tlevat. ßMa n'en sind l'bi. K?ll ma juba tean, mis sa poomist ei
vaadanud.? Syme oli intelligendi kombel m?rgine ortodoks. Ta v'is julma
naudinguga r''kida helikopterir?nnakutest vaenlase k?ladele, m'tteroimarite
kohtuprotsessidest ning ?lestunnistustest ja hukkamistest
Armastusministeeriumi keldrites. Temaga vesteldes oli targem teda sellistest
teemadest eemale juhtida ja ahvatleda teda, kui v'imalik, uuskeele
?ksikasjadesse, millest ta v'is asjatundlikult ja huvitavalt r''kida.
Winston p''ras oma pea pisut k'rvale, et v'ltida suurte tumedate silmade
puurivat vaadet.
ßIlus poomine oli,? ?tles Syme m'tlikult. ßAinult ma m'tlen, et jalgade
kinnisidumine rikub asja. Mulle meeldib n'ha, kui need t'mblevad. Ja ?le
k'ige p'ris l'pus, see suust ripnev sinine keel - t'iesti sinine. See on
v'rratu detail.?
ßPalun j'rgmine!? r''gatas valge p'lle ja kulbiga prole.
Winston ja Syme l?kkasid kandikud letiv're alla. M'lemale visati sinna
k'hku komplektl'una: plekk-kauss roosakashalli liharoaga, kamakas leiba,
t?kk juustu, kruus musta ßV'idu? kohvi ja ?ks sahariinitablett.
ßSeal teleekraani all on vaba laud,? ?tles Syme. ßV'tame minnes ?hed
dz^innid.?
Dz^inni anti ilma k'rvata portselankruusides. Nad tr?gisid l'bi
rahvasumma ja ladusid kandikud t?hjaks plekiga kaetud lauale, mille nurgale
oli kellestki j''nud soustiloik, ilgelt vedel l'ga, mis meenutas okset.
Winston v'ttis dz^innikruusi k'tte, kogus end veidi ja kummutas 'limaigulise
vedeliku k'rist alla. Kui ta oli pisarad silmist 'ra p?hkinud, tundis ta
'kki, et tal on k'ht t?hi. Ta haaras lusika ja hakkas liharooga helpima.
Vesises leemes ujusid roosakad k'snataolised t?kid, mis pidid kujutama
endast ilmselt liha. Mehed s'id vaikides oma kausi t?hjaks. Vasakut k'tt
Winstoni selja taga k'is katkematu jutuvada, kellegi t'takas pr''ksuv h''l
peaaegu nagu pardil l'ikus teravalt ?le?ldisse l'rmi.
ßKuidas s'naraamat edeneb?? t'stis Winston h''lt, et end kuuldavaks
teha.
ßAeglaselt,? ?tles Syme. ßPraegu ma tegelen omaduss'nadega. See on v'ga
p'nev.?
Ta l'i jalamaid s'rama, kui jutt l'ks uuskeelele. Ta l?kkas kausi
eemale, v'ttis ?hte kleenukesse k'tte leivakamaka, teise juustu ja n'jatus
?le laua, et ei pruugiks karjuda.
ß?heteistk?mnes tr?kk on p'hjapanev,? ?tles ta. ßMe anname keelele
l'pliku kuju, selle kuju, mis tal on siis, kui keegi ei r''gi enam teisiti.
Kui me sellega valmis saame, peavad sinusugused keele t'ielikult ?mber
'ppima. Sa m'tled kindlasti, et meie p'hitegevus on uute s'nade leiutamine.
Sugugi mitte! Me h'vitame s'nu iga p'ev sadade viisi, massiliselt. Me teeme
keele luudeni puhtaks. ?heteistk?mnes tr?kk ei sisalda ainsatki s'na, mis
kaoks k'ibelt enne aastat 2050.?
Ta hammustas ahnelt leiba, neelas paar suut'it, ja j'tkas siis mingi
pedantse kirega. Tema k'hn t'mmu n'gu oli muutunud hingestatuks, pilk oli
minetanud iroonilise ilme ja muutunud peaaegu unistavaks.
ßSee on ilus asi, see s'nade h'vitamine. Muidugi, k'ige suurem on
raiskamine omaduss'nade ja tegus'nade osas, aga on ka sadu nimis'nu, millest
v'ib vabaneda. Ja need ei ole mitte ainult s?non??mid; on ka veel
anton??mid. Sest kuidas on 'igustatud niisuguse s'na olemasolu, mis on vaid
m'ne teise s'na vastand? S'na sisaldab oma vastandi iseendas. V'tame n'iteks
s'na ßhea?. Kui on olemas niisugune s'na nagu ßhea?, milleks on siis vaja
niisugust s'na nagu ßhalb?? ßEbahea? k'lbab niisama h'sti, - isegi paremini,
sest ta on otsene vastand, mida see teine ei ole. V'i j'lle, kui sa soovid
ßhea? tugevamat astet, - mis m'te on siis kasutada tervet rida ebam''raseid
s'nu nagu ßsuurep'rane?, ßoivaline? ja k'ik need teised. ßLisahea? katab
need t'hendused; v'i ßkaksislisahea?, kui sa soovid veel midagi tugevamat.
Muidugi, me juba kasutame neid s'nu, aga uuskeele l'plikus versioonis
puuduvad muud s'nad t'ielikult. L'puks katab kogu hea ja halva m'iste ainult
kuus s'na - v'i tegelikult ?ksainus. Kas sa ei m'ista selle asja ilu,
Winston? Algselt oli see muidugi SV idee,? lisas ta nagu j'relm'ttena.
Suure Venna mainimisel libises ?le Winstoni n'o tuima vaimustuse vari.
Aga sellegipoolest tabas Syme otsekohe puuduj''ki entusiasmist.
ßSa ei oska uuskeelt t'siselt hinnata, Winston,? ?tles ta peaaegu
kurvalt. ßIsegi kui sa kirjutad uuskeeles, m'tled sa endiselt vanakeeles. Ma
olen lugenud artikleid, mis sa vahel ßTimesi? kirjutad. Nad on ?sna head,
aga nad on t'lked. Oma s?dames sa oled truuks j''nud vanakeelele kogu tema
ebam''rasuse ja kasutu mitmet'henduslikkusega. Sa ei m'ista s'nade
h'vitamise ilu. Kas sa tead, et uuskeel on ainus keel maailmas, mille
s'navara iga aastaga kahaneb??
Muidugi Winston teadis seda. Ta naeratas, ta lootis, et heakskiitvalt,
ega s'andanud midagi 'elda. Syme hammustas j'lle t?ki musta leiba, n'ris
seda pisut ja j'tkas:
ßKas sa ei m'ista, et uuskeele eesm'rk on ahendada m'tlemise piire?
L'puks me muudame m'tteroima s'na otseses m'ttes v'imatuks, sest puuduvad
selle v'ljendamiseks tarvilikud s'nad. K'iki m'isted, mida vaja l'heb,
v'ljendatakse ainult ?he s'naga, mille t'hendus on rangelt piiritletud ja
mille k'rvalt'hendused on k'ik kadunud ja unustatud. ?heteistk?mnendas
tr?kis me ei ole enam kuigi kaugel sellest eesm'rgist. Aga see protsess
j'tkub veel kaua p'rast seda, kui sina ja mina oleme surnud. Iga aastaga
v'heneb s'nade hulk ja kitsenevad teadvuse piirid. Muidugi pole ka enam
praegu mingit p'hjust m'tteroimareid vabandada. See on lihtsalt
enesedistsipliini ja reaalsusekontrolli k?simus. Aga l'puks kaob vajadus
sellegi j'rele. Revolutsioon on t'ielik, kui keel on t'iuslik. Uuskeel on
ingsots ja ingsots on uuskeel,? lisas ta mingi ?leloomuliku rahuldusega.
ßKas sul pole kunagi p'he tulnud, Winston, et hiljemalt 2050. aastal ei
saaks enam ?kski inimene meie praegusest jutuajamisest aru??
ßV'lja arvatud - - ? alustas Winston k'hklevalt, aga j'ttis lause
l'petamata.
Tal oli keele peal ßv'lja arvatud proled?, aga ta hoidis end tagasi,
sest ta ei olnud kindel, et see m'rkus ei ole mingil moel ketserlik. Aga
Syme aimas, mida ta oli tahtnud 'elda.
ßProled ei ole inimesed,? ?tles ta hooletult. ß2050. aastaks -
v'ib-olla juba varem - on tegelik vanakeele oskus kadunud. Kogu
minevikukirjandus on selleks ajaks h'vitatud. Chaucer, Shakespeare, Milton,
Byron - neist k'igist on olemas vaid uuskeelne versioon, mis mitte ainult ei
erine originaalist, vaid on selle t'ielik vastand. Isegi Partei kirjandus
muutub. Isegi loosungid muutuvad. Kuidas saakski olla loosungit ßVabadus on
orjus?, kui vabaduse m'iste on k'rvaldatud? Kogu m'tlemise laad on selleks
ajaks hoopis teine. M'tlemist sellisena, nagu me m'istame seda praegu, siis
enam ei ole. O^igeusklikkus t'hendab mittem'tlemist, m'tlemise tarbetust.
O^igeusklikkus on teadvusetus.?
?hel heal p'eval, taipas Winston ootamatu selgusega, likvideeritakse
Syme. Ta on liiga intelligentne. Ta pilk on liiga selge ja jutt liiga
otsekohene. Partei ei armasta selliseid inimesi. ?hel heal p'eval ta kaob.
See on talle n'kku kirjutatud.
Winston oli oma leiva ja juustu 'ra s''nud. Ta keeras end veidi
k?ljetsi, et oma kohvi juua. Temast vasakul istuv kimeda h''lega mees vatras
veel ikka halastamatult. Noor naine, kes oli arvatavasti mehe sekret'r ja
istus, selg Winstoni poole, kuulas teda ja n'is innukalt n'ustuvat k'igega,
mis mees ?tles. Aeg-ajalt p??dis Winston kinni m'ne repliigi, nagu ßMinu
arvates on teil t'iesti 'igus... Ma olen teiega t'iesti n'us?, 'eldud
noorusliku ja rumalav'itu naish''lega. Aga meesh''l ei katkenud ka siis
hetkekski, kui t?druk midagi ?tles. Winston teadis seda meest ainult
n'gupidi, ta ei teadnud temast muud, kui et mees t''tab mingil t'htsal kohal
ilukirjandusosakonnas. Mees oli umbes kolmek?mne aastane, j'meda kaela ja
laia liikuva suuga. Ta pea oli pisut tahapoole kallutatud, ja kuiv'rd ta
istus sellise nurga all, et valgus langes ta prilliklaasidele, n'gi Winston
silmade asemel kaht musta auku. Ja mis oli natuke jube, oli see, et tema
suust voolavas ?htlases mulinas oli v'imatu ?ksikuid s'nu eristada. Vaid
korra tabas Winston lause ßgoldsteinluse t'ielik ja l'plik elimineerimine?,
mis t'ukus suust v'ga j'rsult ja n'iliselt nagu ?hes t?kis otsekui tinasse
valatud tr?kirida. ?lej''nu oli lihtsalt m?ra, pr''k-pr''k-pr''ksumine. Ja
siiski, kuigi polnud kuulda, mida see mees t'pselt ?tles, ei j''nud mingit
kahtlust selles, mis laadi see monoloog ?ldiselt oli. V'ib-olla s??distas ta
Goldsteini ja n'udis karmimaid meetmeid m'tteroimarite ja saboteerijate
suhtes, v'ib-olla protesteeris ta vihaselt Euraasia armee metsikuste vastu
v'i v'ib-olla ?listas ta Suurt Venda ja Malabari rinde kangelasi, see oli
l'ppude l'puks ?ksk'ik. Oli see, mis oli, sa v'isid kindel olla, et iga tema
s'na on puhas ortodokslus, puhas ingsots. Kui Winston vaatas seda silmitut
n'gu kiiresti ?les-alla liikuva l'uaga, tekkis tal pentsik tunne, et see ei
olegi inimolend, vaid on mingi nukk. Ja ei r''kinud mitte mehe aju, vaid
tema k'ri. Tekst, mis temast v'ljus, koosnes k?ll s'nadest, aga see ei olnud
k'ne selle t'elises t'henduses, see oli teadvusetult kuuldavale toodud heli
nagu pardi pr''ksumine.
Syme oli korraks vait j''nud ja joonistas lusikavarrega soustiloiku
mustreid. H''l naaberlauast j'tkas kiiret pr''ksumist, ja seda oli ?ldises
k'ras selgesti kuulda.
ßUuskeeles on ?ks s'na,? ?tles Syme. ßMa ei tea, kas sa tead seda:
pr''kpruuk, pardi moodi pr''ksuma. See on ?ks neid huvitavaid s'nu, millel
on kaks vastandlikku t'hendust. Seoses oponendiga on see solvang; seoses
kellegagi, kellega sa oled ?hel meelel, on see heakskiit.?
Kahtlemata Syme likvideeritakse, m'tles Winston j'lle. Ta m'tles seda
veidi kurvalt, kuigi ta teadis h'sti, et Syme teda eriti ei salli, isegi
p'lgab veidi ja on t'iesti v'imeline teda v'himalgi p'hjusel m'tteroimariks
tembeldama. Syme'ile oli k?ljes mingi vaevum'rgatav viga. Tal oli midagi
puudu: vaikimisoskus, ?ksk'iksus, mingi p''stev n'medus. Ketseriks ei saanud
teda nimetada. Ta uskus ingsotsi p'hialustesse, ta austas Suurt Venda, ta
r''mustas v'itude ?le ja vihkas teisitim'tlejaid, mitte ainult siiralt, vaid
ka mingi v'simatu innu ja t'ieliku informeeritusega, mis Partei
lihtliikmetele j'i k'ttesaamatuks. Ja siiski h'ljus tema ?mber alatasa
midagi kompromiteerivat. Ta ?tles asju, mida oleks parem olnud ?tlemata
j'tta, ta oli lugenud liiga palju raamatuid ja ta k?lastas sageli ßKastani?
kohvikut, kunstnike ja muusikute lemmikpaika. Ei olnud ?htegi, isegi mitte
kirjutamata seadust, mis oleks keelanud ßKastani? kohvikut k?lastada, aga
see koht oli kuidagi pahaendeline. Sinna olid kogunenud vanad
diskrediteeritud parteijuhid, enne kui nad l'plikult v'lja puhastati. Ja
aastaid tagasi olevat seal n'htud isegi Goldsteini ennast. Syme'i saatust
polnud raske ette n'ha. Ja ikkagi oli fakt, et oleks Syme kas v'i korraks
aimanud oma lauanaabri salam'tteid, oleks ta Winstoni kohe M'ttepolitseile
v'lja andnud. N'nda oleks toiminud ka iga teine, aga Syme'i peale v'is eriti
kindel olla. Innukusest ?ksi ei piisanud. O^igeuslikkus oli teadvusetus.
Syme vaatas ?les. ßParsons tuleb,? ?tles ta.
Ja miski tema h''letoonis n'is sellele nagu lisavat ßsee va juhmakas?.
Ja t'epoolest, masajas, heledap'ine, konnan'oga Parsons, Winstoni majanaaber
V'idu Majast, rajas endale teed nende laua suunas. Kolmek?mne viieselt
v'disesid tal kaelal ja v''kohal juba rasvavoldid, aga ta liigutused olid
k'rmed ja poisikeselikud. Ta oli oma v'limuselt nagu suureks kasvanud poiss,
sedav'rd, et kuigi ta kandis n'uetekohaseid tunkesid, oli raske uskuda, et
tal ei ole jalas l?hikesi p?kse, seljas halli s'rki ja kaelas Luurajate
punast kaelar'tti. Teda oli peaaegu v'imatu ette kujutada teisiti kui priske
poisslapsena, kellel on lohukesed p'lvedel ja s'rgik'ised ?les k''ritud. Ja
t'epoolest, Parsons t'mbas meeleldi l?hikesed p?ksid jalga, kui rahvamatk
v'i m'ni muu sportlik ?his?ritus seda v'imaldas. Ta tervitas reipalt Syme'i
ja Winstonit ja istus nende lauda, levitades v'nget higilehka. Tema punetav
n'gu p'rlendas higist. Tema higistamisv'ime oli erakordne. ?hiskondlikus
Keskuses v'is niiske lauatennisereketi j'rele eksimatult kindlaks teha,
millal Parsons oli m'ngimas k'inud. Syme oli ette v'tnud mingi pika s'nade
tulbaga paberilehe ja uuris seda, tindipliiats n'puvahel.
ßKae, vehib teine isegi l'una ajal t''d teha,? n?gis Parsons Winstonit.
ßVaat kus agarus, mis? Mida sa seal pusid, vanapoiss? Nojah, ega minusuguse
nupp seda ei jaga. Kuule, Smith, sul on osamaks maksmata.?
ßMis osamaks?? k?sis Winston, k'tt automaatselt rahakoti j'rele
sirutades. Veerand palka kulus igasugu vabatahtlike annetuste peale, mis
k'ik ei seisnud meeleski.
ßVihkamise n'dalaks. Sa tead k?ll - igast majast korjatakse. Mina olen
meie maja laekur. Paneme k'ik v'lja, n'itame, mis me v'ime. Tead, kui V'idu
Majal ei lehvi k'ige rohkem lippe meie t'naval, siis minu s?? see k?ll ei
ole. Sa lubasid mulle kaks dollarit.?
Winston leidis ja andis Parsonsile kaks m''rdunud k'kras rahat'hte.
Harimatu inimese p??dliku k'ekirjaga tegi Parsons oma m'rkmikku sellekohase
sissekande.
ßO^ige jah, vanapoiss,? ?tles ta, ßma kuulsin, et mu marakratt olla
sind eile ragulkaga lasknud. Ma andsin talle hea keret'ie. Ma ?tlesin isegi,
et v'tan tal ragulka 'ra, kui ta veel nii teeb.?
ßMa m'tlen, et ta oli pisut tujust 'ra, et ei saanud hukkamisele
minna,? arvas Winston.
ßNojah, aga poiss paistab ?ldse hakkaja olema, mis? Nad on mul m'lemad
parajad marakratid, aga kui terased! Neid huvitavad ainult Luurajad ja s'da.
Tead, millega see plikatirts m''dunud laup'eval hakkam